Autorid: Adeele Loim, Thea Renate Kronk
Taust: @urmas.klaas (Instagram)
Tänavu oktoobris läbiviidavate kohalike omavalitsuste (KOV) valimiste raames külastab Riigiteaduste Seltsi välistoimkond septembris erinevaid koole, et tutvustada noortele omavalitsuste tööd ning motiveerida õpilasi kindlasti valima minema. 29. aprillil külastas Riigiteaduste Seltsi välistoimkond Tartu Linnavalitsust eesmärgiga koguda sisendit just KOV valimistega seotud koolikülastuste jaoks.
Järgnev võtab kokku meie põneva päeva Tartu Linnavalitsuses. Anname ülevaate, mida nägime ja õppisime ning milline näeb välja tüüpiline päev Tartu kohalikus omavalitsuses.
–
Meie päev algas varakult – kell 8.15 kogunesime SA Tartu 2024 hoone ees. Varajasest kellaajast hoolimata oli meeleolu hea ning ootasime kannatlikult inimest, kes meile Tartu Linnavalitsuse tööd ning hooneid tutvustaks. Meie saatja jõudnud ja esimesed muljed muljetatud, liikusime edasi koosolekuruumi, kus esimesed inimesed ootasid juba koosoleku algust, ning võtsime istet.
Koosolekul diskuteeriti erinevate teemade üle. Alguses said sõna kaks Tartu Linnavalitsusse kuuluva asutuse juhti, kes andsid ülevaate nii oma hetkesest tegevusest kui ka tulevikuplaanidest. Arutleti linnavalitsusele esitatud aruannete üle ning anti nõuandeid edasiseks tegevuseks. Koosoleku atmosfäär oli avatud ja sõbralik, üksteist kuulati ja tehti ka vajalikke kommentaare.
Järgmiselt oli päevakorras Tartu linna infrastruktuur. Arutleti teedeehituse, maakasutuse ning ehituslubade väljastamisega seotud küsimuste üle. Tegu oli koosoleku süstemaatilise osaga, kus vastava teemavaldkonna esindaja vastas linnapea küsimustele ning jagas kommentaare vastava projekti kohta. Jutuks tulid ka haridusega seotud teemad.
Koosolek näitas, et kohaliku omavalitsuse töö seisneb inimeste igapäevaeluks vajalike teenuste korraldamises – ka Tartu linnapea Urmas Klaas selgitas alguses, kuidas omavalitsuse töö hõlmab nii-öelda kodulähedasi teemasid. Koosoleku jooksul nimetati veel mitmeid kohaliku omavalitsuse tööülesandeid – räägiti põhjalikult teede ja hoonete planeeringutest, mainiti põgusalt ka hariduse, spordi, sotsiaalhoolekande ning riigieelarvega seotud punkte.
Koosolekujärgselt liikusime edasi Tartu Linnavalitsuse peahoonesse. Meie saatja märkis, et linnavalitsuse peahoone omab eelkõige sümboolset tähendust, paiknedes ajaloolisel Tartu raekoja platsil, mille ümbruses asetsevates hoonetes töötab kokku ligikaudu 380 inimest.
Suundusime Tartu linna avalike suhete osakonda, kus võeti meid väga soojalt vastu. Sealsed töötajad tutvustasid oma tööülesandeid, mis hõlmasid peamiselt erinevate teenuste pakkumist. Näiteks saab sõidukaardi kaotamise korral pöörduda peahoones asuvasse infopunkti, kust saab soetada endale vajadusel uue kaardi. Lisaks saab Tartu avalike suhete osakonnast õnne korral kätte oma kaotatud eseme ning saab osta Tartus toimuvatele sündmustele pileteid – osakond abistab ka linna külastavaid turiste.
Avalike suhete osakonnast edasi minnes liikusime trepist üles, uudistades Tartu Linnavalitsuse hoone mitmekülgset miljööd. Jõudsime ülakorrusele, kus asub legendaarne kellatorn, milles pesitsev kell on ülimalt õrna ning komplekse ülesehitusega, mistõttu on kella hooldamiseks vaja spetsiifilist asjatundjat. Kusjuures, Tartus on ainult üks meistrimees, kes oskab Tartu kellatorni kella eest hoolitseda ning parandada. Ülevalt kellatornist ilmus imeline vaade Tartu raekoja platsile ja Emajõele.
Oluliseks ruumiks, mida saime oma silmaga näha, kujunes Tartu Linnavalitsuse komisjonide arutlusruum. Komisjonis on esindatud eelkõige linnakodanikud, kes võivad olla nii koolijuhid, ettevõtjad kui ka teiste valdkondade esindajad. Oluliseks peetakse, et kõik asjaga seotud osalised saaksid kaasa rääkida ning oma arvamust avaldada.
Järgnes vestlus linnapea Urmas Klaasiga, kellega arutlesime erinevatel teemadel – näiteks Tartu linna hetkeseisust, KOV valimistest ja linnapea ametist üldiselt. Pärast tegime üheskoos grupipildi ja soovisime Urmas Klaasile kõike paremat.
Enne abilinnapäid varjutama asumist tutvusime Tartu linna kriisikomisjoni tööülesannetega. Saime rääkida hetkel aktuaalsel varjunditeemal, jutuks tuli ka ootamatustest ilmastikutingimuste ja veereostuse ajendil.
Varjutamine
Pärast koosoleku observeerimist ja ringkäiku raekojas saime varjutada abilinnapäid. Meie varjutatavaks osutus Raimond Tamm, kes tegeleb linnamajanduse, ettevõtluse, keskkonnakaitse ning turismiga.
Raimond Tamme saabudes ei jätkunud meil aega pikemaks jutuks, sest pidime kohe kiirustama raekojast paremat kätt asuvasse kõrvalmajja. Jõudsime koridore läbides ruumi, kus saime jälgida Bolti tõukerataste jaoks planeeritavate parklate teemalist koosolekut.
Käimas on parklate asukohtade planeerimise läbivaatus, otsustatud on parkimiskohtade suuruses ja ligi 300 koha osas kesklinna piirkonnas. Parkimisalad rajatakse eesmärgiga vältida potentsiaalselt ohtlikke (või siis lihtsalt ärritavate) olukordi, mida põhjustab tihtipeale tõukerataste hooletu parkimine. Eeskuju võetakse Tallinnas olevatest parkimiskohtadest – ala suurused on samad. Saime ka ise arutellu panustada: meilt küsiti meie endi Bolti tõukerataste kasutamisharjumuste kohta ning kas nendega seotud parkimisprobleemid ka meid häirivad. Nentisime, et oleme probleeme märganud ning diskuteerisime võimalike uute parkimisalade rajamise üle (üheks variandiks tihedalt külastatav Rüütli tänav). Koosoleku jälgimine ja oma panuse andmine oli huvipakkuv, kuna saime ülevaate, kuidas lahenduste pakkumine ja planeerimine ametlikult käib.
Suundusime järgmisesse tuppa, kus seadsime ennast uueks aruteluks sisse. Alustati juba varasemalt üles kerkinud teemaga – ühe kohaliku spordibaari rebranding välisköögiks. Põhiline väljavõte teema püstitusest oli, et kuna väliköök nii palju rohkem tulu juurde ei tooks, siis võetakse arvesse muid ideid, et ettevõtet sealhulgas mitte demotiveerida. Pakkusime enda poolt välja, et kuna antud asutuse asukoht on võrdlemisi soodne – läheduses asetsevad korterelamud ja koht ise asub linna keskuses – oleks ühe ideena hea pakkuda nende poolt tänavatoitu. Seljuhul muutuks ettevõte konkurentsivõimelisemaks ümbritsevate söögikohtadega, mida külastatakse tihti kas turistide või tudengite poolt (olenevalt hindadest ja lahtiolekuaegadest). Meie ideega oli nõus nii abilinnapea kui ka ülejäänud koosolekul osalenud. Saime veel muljetada tudengite ööeluga seotud küsimustest, sealhulgas näiteks kohalike müraprobleemist hiliste öötundideni lahti olevate asutuste ümbruses, millele veel ühemeelne lahendus puudub. Koosolek lõppes värskete maasikatega.
Jalutasime tagasi raekotta, abilinnapea Raimond Tamme kabinetti, mis oli üpriski avar ning täis päikesevalgust, märkamata ei jäänud mitmed diplomid ja tunnustusmärgid. Aknalaual peesitas üksik orhidee, mille tagant avanes vaade Pirogovi pargile. Akna kõrval asetses aukartustäratav suur toalill, mis andis oma väärika olekuga kabinetile rohelust ja elu juurde.
Abilinnapea saabudes jätkasime vestlust eri teemadel. Saime ülevaate sellest, kuidas ta üldse sellele ametikohale jõudis, alustades erasektorist, kus on töötanud nii juhataja, ostu- kui tootmisdirektorina, lisaks ka rahvusvahelise korporatsiooni tasandil äritegevuse arendajana Eestis. Sarnaselt Urmas Klaasile on temagi ütelnud lahti kohast Riigikogus, kuna tunneb, et töö linnavalitsuses on talle rohkem meelepärane ja südamelähedane. Kauaks me siiski vestlema ei jäänud, kuna meie päevakava hakkas lõppema. Kella 16 paiku jätsime Raimond Tammega hüvasti ning lahkusime.
–
Tartu Linnavalitsuse külastus KOV valimiste programmi raames oli igatepidi silmi avav, kuna saime ülevaate abilinnapeade tööpäevast, koosolekute struktuurist ja linnavalitsuse üldisest toimimisest. Tundsime eriti, et meie arvamust võeti kuulda ja oldi päriselt huvitatud, kuidas meile mingi asi korda läheb, sealhulgas, mida saaks Tartu linna kontekstis parandada. Külastus andis nii mõnelegi meist indu pürgida tulevikus samuti linnavalitsuse tasandile karjääri tegema.
0 Comments