Eesti haridus vajab humanitaar(ab)i
Tänu interneti kiirele ning ootamatule kasvule on aina globaliseeruvas maailmas saanud kandvaks märksõnaks info üleküllus, mille suurust ning problemaatilisust on viimastel aastatel rahvast šokeerinud koroonaviirus ja Ukraina sõda läbi valeinfo levimise veelgi süvendanud. Antud olukorras on vajalik kriitiline mõtlemine ja analüüs, et infosõjas vastu pidada – Eesti koolilõpetajaid pärisellu saatev humanitaarharidus tüürib lõpueksamite najal eelnimetatud faktoritest aga eemale.
Kriitiline mõtlemine ehk info struktureeritud läbitöötamine ning teise öeldu hindamine tuleneb teadlaste sõnul argumenteerimisoskusest, mida tuleks koolisüsteemis rohkem arendada (Demircioglu, Karakus, Ucar 2022). Arvestades hetkel nii maailmas kui ka Eestis toimuvat olukorda, sealjuures ka parempopulistlike parteide kiiret tõusu ja vandenõuteooriate levimist, on just info hindamine ning objektiivse pilguga vaatamine vajalik, et ümbritsevast enam-vähem kallutamata pilti saada, et seeläbi enda läbimõeldud arvamusi omada. Kriitilist mõtlemist arendab ka filosoofiline mõtlemine ning selle õppimine (Ortiz 2007, 90), viidates faktile, et oskus kahelda on üks faktoreid, mis on üldse analüüsi ning selle põhjal ka argumentatsiooni algatamiseks vajalik. Filosoofiliseks mõttekäiguks annavad võimaluse ilukirjandusallikad, olles mõttelised ja laialdaselt mõistetavad, arendades lisaks argumenteerimis- ja analüüsioskusele ka eesti keelega kaasnevat kirjandusalast haridust ja silmaringi. Mida kaugemale inimene enda õppetööga jõuab, seda filosoofilisemaks ja keerukamaks muutuvad ka viimase mõttekäigud – ometi on eesti keelt ja kirjandust puudutav haridus liikunud varem kõrgemal tasemel olnud abstraktsest argumenteerimisest aina kaugemale, oodates ka gümnaasiumi lõpetanutelt ainult minimaalset ning kirjanduskauget analüüsioskust.
2022. aasta eesti keele riigieksamil oli võimalik valida nelja teema vahel: esiteks kirjutada, kuidas mõjutab inimesi suur informatsiooni hulk, teiseks analüüsida kirjanduse tarbimise eripärasid tänapäeval, kolmandaks analüüsida, mis kujundab inimeste tarbimisharjumusi ning neljandaks käsitleda ühiskonna valmisolekut kliimamuutuste vastu võitlemisel (Delfi 2022). Eksamitöös tohtis kirjandi kirjutamisel kasutada ilukirjandusliku raamatu, kirjanduse ning eesti keele nii-öelda põhja ja aine toimimise alustala, näiteid vaid ühe, raamatuid ennast puudutava teema juures, kõikide teiste teemade puhul sooviti näiteid sotsiaalmeediast, tänapäeva ühiskonnast, igapäevaelust, meediast ning teadusajakirjadest (Harno 2022), jättes sealjuures defineerimata, mida tähistab termin igapäevaelu ning kelle ütlustele antud aspekti juures üldse tugineda tohib. Eksamiteemad olid suures osas erinevalt varasematest aastatest konkreetse probleemipüstitusega ning mitte-filosoofilised; lisaks vähendas teemadesse süvitsi minevat filosoofilist analüüsi ka faktor, et ilukirjanduse, mis varasemalt oli olnud soovituslikuks allikaks iga teema puhul, osakaal oli niivõrd väike. Seega oli ülesandeks analüüsida ning kirjeldada, jäädes sealjuures ka tugevatesse ettenähtud raamidesse, konkreetseid ja faktidele tuginevaid teemasid, kasutades allikateks kas samuti faktiteadmisi või uduseid väiteid ühiskonnast, mille tõesus või kontrollimine muutuksid enda laia ampluaa tõttu raskeks. Eesti keele eksam võis olla vabalt ka ühiskonnaõpetuse või geograafia oma, sest aine enda mõtet, kirjanduse abil arendatavat analüüsi- ja argumenteerimisoskust, eksamist välja ei tulnud.
Kui võrrelda eesti keele riigieksameid põhikooli lõpueksamitega, on näha, et riigieksamid liikusid 2022. aastal lihtsakoelisema ja pinnapealsema analüüsi poole. Samal ajal oli põhikooli eksam võrreldes varasemate aastatega palju filosoofilisema ning sügavama mõttega, andes ülesande kirjutada teemal “Mis on õnn”, paludes toetuda kahele loetud, sealhulgas ka ilukirjanduslikele, tekstidele (Harno 2022). Mingil määral tundub, nagu oleksid põhikoolilõpu- ja riigieksam omavahel kohad ära vahetanud – kui gümnaasiumilõpetaja peaks olema võimeline analüüsima lõpukirjandis erinevate aspektide sügavamaid pooli, arendades ilukirjanduslike näidete abil argumentatsiooni ning kriitilist mõtlemist, siis just põhikoolilõpetaja peaks alustama argumenteerimise alustaladest ehk teemadest, mis käsitlevad realistlikke ning kergelt kaheldavaid faktoreid, et argumentatsiooni kui tegevust üldse õppida. Kui varasemates riigieksamites olid teemad seotud suuremas osas abstraktse mõttega, näiteks “Valede mõju üksikinimesele” (Harno 2021) või analüüs edu olemusest ja edukusest (Harno 2020), lubades sealjuures tuua iga teema juures ilukirjanduslikke allikaid, siis hetkel sarnanevad riigieksamite teemad just varasemate põhikoolieksamite teemadega nagu “Milleks õppida eesti keelt” (Harno 2021) ning “Noored ja tervislik eluviis” (Harno 2019). Seetõttu peavad põhikooli lõpetajad rinda pistma raskete filosoofiliste küsimustega, pärast eksameid reaalsesse ellu astuvad abituriendid teadma aga üldtuntud fakte kliimasoojenemisest ning tooma näiteks olukordi igapäevaelust.
Tekib küsimus, kuidas peaks riigieksam arendama gümnaasiumilõpetajas just nimelt kriitilist analüüsi- ja argumenteerimisoskust, kui viimasel palutakse toetuda allikatele, mis on faktipõhised või laiavalguvad ning mida pole võimalik niivõrd süvitsi analüüsida, andes ka teemadeks selgesti põhikooli laadselt sõnastatud ja laiema filosoofilise põhjata ideed. Samuti, viidates valeinfo üleküllusele, jääb segaseks, mida tähistab 2022. aastal esitatud termin igapäevaelu, tekitades arusaama, nagu kirjandis kasutatavaks allikaks võib abiturient, 12 aastat õppinud ning lugenud inimene, viidata lõpueksamis kodus ema poolt öeldule, andes kallutamata ja usaldusväärsest, kirjatöödes kasutatavast infost, veelgi segasema pildi.
Arvestades seda, et parem argumenteeriv tekst sisaldab endas ka rohkem kahtlusi, on raske mõista, kuidas peaks 2022., koroona- ja sõjaprobleemidega tegeleval ning infosõjaga võitleval, aastal varasemast lihtsam ning kirjandusest kauge lõpueksam “tootma” abiturientidest väärtuslikke ühiskonnaliikmeid. Eesti haridus vajab humanitaarreformi mitte ainult kirjanduse osatähtsuse säilimise, vaid ka terve ühiskonna toimimise jaoks.
Kasutatud allikad
Demircioglu, Tuba; Karakus, Memet; Ucar, Sedat. (2022). Developing Students’ Critical Thinking Skills and Argumentation Abilities Through Augmented Reality–Based Argumentation Activities in Science Classes. Science & Education 31 (4): https://link-springer-com.ezproxy.utlib.ut.ee/article/10.1007/s11191-022-00369-5 (külastatud 22. november 2022).
Harno testide materjalid (põhikooli lõpueksamid, eesti keel). 2022. https://innovesa.sharepoint.com/sites/SA_Innove_testide_keskus/Shared%20Documents/Forms/AllItems.aspx?ga=1&id=%2Fsites%2FSA%5FInnove%5Ftestide%5Fkeskus%2FShared%20Documents%2FP%C3%B5hikooli%20l%C3%B5pueksamid%2FEesti%20keel&viewid=d485cc14%2D3553%2D49f3%2Da6e6%2Dedc0a7da7f9f (külastatud 22. november 2022).
Harno testide materjalid (riigieksam, eesti keel). 2022. https://innovesa.sharepoint.com/sites/SA_Innove_testide_keskus/Shared%20Documents/Forms/AllItems.aspx?ga=1&id=%2Fsites%2FSA%5FInnove%5Ftestide%5Fkeskus%2FShared%20Documents%2FRiigieksam%2FEesti%20keel&viewid=d485cc14%2D3553%2D49f3%2Da6e6%2Dedc0a7da7f9f (külastatud 22. november 2022).
Ortiz, Claudia María Álvarez. (2007). Does Philosophy Improve Critical Thinking Skills?. https://www.reasoninglab.com/wp-content/uploads/2015/10/Alvarez-Final_Version.pdf (külastatud 22. november 2022).
Täna sooritati eesti keele riigieksamit. Milliste teemadega tuli noortel rinda pista? (25.04.2022). Delfi. https://www.delfi.ee/artikkel/120003343/tana-sooritati-eesti-keele-riigieksamit-milliste-teemadega-tuli-noortel-rinda-pista (külastatud 22. november 2022).
