Riin Selart “Gaasivälja Gaza Marine saatus”

Mis-kus-millal?

BG Group – mis on nüüdseks ühinenud Royal Duch Shelliga – sõlmis aastal 1999 Palestiina valitsusega 25-aastase Gaza sektori lähise merepõhja uurimisleppe (Henderson 2014, 1). 2000. aastal leiti umbes 36 km kauguselt Gaza sektori rannikust gaasiväli nimega Gaza Marine, mille hinnanguliseks suuruseks on 32 miljardit m³ (Rettig & Spanier 2024 128), mis on küll võrreldes teiste Vahemere idapoolsete gaasiväljadega väike, kuid Palestiinale endiselt majanduslikult tulus arendusprojekt. Eriti kuna gaasivälja maht ületaks Palestiina alade tarbimisvajaduse ning annaks Palestiinale võimaluse energiat eksportida. Maailmapanga andmetel läheks projekt maksma 1,2 miljardit dollarit ja võiks 25 aasta jooksul teenida Palestiinale ligikaudu 2,7 miljardi dollari väärtuses tulu (2017, 9-10). Samuti annaks gaasivälja arendamine Palestiinale võimaluse arendada oma energiajulgeolekut ja majanduslikku stabiilsust. Praegu on Gaza Marine gaasivälja arendus sõja tõttu küsimärgi all.

Territooriumi küsimus

Gaasiväli asetseb Oslo lepete alusel Palestiina majandustsoonis. Aastal 2007 haaras aga Gaza sektoris võimu Hamas ning Iisrael hakkas gaasivälja arendamist blokeerima eelkõige läbi merelise blokaadi (Rettig & Spanier 2023). Isegi kui ametlikult läheks kogu tulu Jordani Läänekalda kätte, teeniks Hamas ikkagi mingisugustki tulu. Iisraeli valitsus andis aga 2023 aasta juunis Palestiinale rohelise tule Gaza gaasivälja arendamiseks (Reuters 2023). Siinkohal tuleb toonitada seda, et Palestiina valitsusel ei olnud otseset vajadust küsida Iisraeli valitsuselt luba enda territooriumil asuva gaasivälja arendamiseks: erinevad osapooled nõudsid Iisraeli kaasamist (Rettig & Spanier 2024 128). Samuti pole Palestiina valitsusel reaalsuses erilist kontrolli selle üle, mis toimub Gaza rannikul ja Gaza rannikuvetes, sest Gaza sektoris on võimul Hamas. Nüüd, peale Hamassi 7. oktoobri rünnakuid ja täiemahulist genotsiidi toimepanekut Gaza sektoris, on raske ennustada, kas antud territoorium üldsegi jääb ametlikult Palestiina võimude kätte ka tulevikus (tegelikkuses pole see piirkond Palestiina võimu all olnud alates 2007. aastast, mil Hamas Gazas võimule tuli).

Gaasilepped ja dünaamika

Palestiina sõlmis Egiptusega 2023. aasta juunis arendusleppe, mille alusel läheks vaid väike osa toodetud gaasist Palestiina kohalikuks tarbimiseks: ülejäänud osa eksporditaks Egiptusesse, kasutataks seejärel Egiptuse sisetarbimiseks või veeldamiseks ja edasiseks ekspordiks Euroopasse (Elmas 2023). Palestiina-Egiptuse leppe juures on huvitav see, et 2022 aastal sõlmisid Egiptus ja Iisrael üheskoos Euroopa Liiduga leppe, mille alusel hakkasid Egiptus ja Iisrael Euroopa Liidule gaasi müüma (Safty & Rabinovitch 2022). Leppe näol oli tegemist EL-i strateegiaga leida Venemaa asemel alternatiivseid maagaasi tarnijaid. Sõlmitud leppe kohaselt hakkas Iisrael saatma torujuhtme kaudu osa enda toodetud gaasist Egiptuse maagaasi veeldamistehastesse, kust omakorda jätkus eksport LNG-na Euroopa Liitu. Sellepärast oligi Egiptusele eriti tähtis Palestiinaga lepet sõlmides Iisraeli-poolne roheline tuli. 

Täna on suhted Egiptuse ja Iisraeli vahel pingelisemad, sest Egiptus kardab sõja laienemist enda territooriumile. Lisaks sellele on Egiptuses avalik arvamus väga tugevalt häälestatud Gaza ja Iisraeli sõja vastu (Batrawy 2024). Võiks ju arvata, et gaasi vajav Euroopa Liit hakkab majanduslikel põhjustel rohkem Palestiina ja Iisraeli vahelist rahu sõlmima – praegu on maagaasi börsihinnad hoopiski languses ning tõenäoliselt langevad veelgi (ERR 2024) ehk siis ilmselt pole Euroopa Liidu riikidel probleemi tuleva suve jooksul oma gaasimahuteid värskelt täita.

Lahendamatu olukord?

Palestiinale, kelle energiasektor ja energiajulgeolek on sõltuvuses Iisraeli elektrivõrgust ja maagaasist, oleks Gaza Marine gaasivälja arendusprojekt nii rahaliselt kui ka julgeolekuliselt tulus. Arendusleping Egiptusega oli ilmselt üks Palestiina parimaid võimalusi projekti alustada, kuna Palestiina poleks üksinda võimeline investeerima arendusprojekti 1,2 miljardit dollarit. Samuti pole Palestiinal veeldamistehaseid ning gaasitorujuhtmete ehitamine oleks samuti kulukas ettevõtmine. Maagaasi veeldamine tähendab mingis mõttes suuremat likviidsust lepingute sõlmimise ja maagaasi müümise osas erinevalt maagaasi torujuhtmetest, mis ühendavad riigi gaasisektori kindla riigi/kindlate riikide külge. 

Kui Gaza sektor peakski peale sõja ja genotsiidi lõppu Iisraeli valdustesse minema, poleks Palestiinal enam õigust sealsele gaasiväljale – Palestiina võib seljuhul öelda “head aega!” energiajulgeolekule, sh võimalikule stabiilsusele, mida endi energiatootmine neile pakkuda võiks. Iisrael on varasemalt kasutanud ning kasutab ka praegu tahtlikke energiakatkestusi rahutuste ja palestiinlaste allasurumiseks, sest Gaza energiasektor sõltub täielikult Iisraeli poolt pakutavast kütusest ja elektrist. 

Praegu on raske ennustada, kas Gaza Marine gaasiväli üldse arendatakse välja olukorras, mil Gaza sektor on väga ebastabiilne. Palestiina ja Iisraeli kui kahe riigi lahendus ei tööta enam, kuna Palestiina territooriumid on nii-öelda enklaavistunud ning reaalsuses toimib Palestiina riik rohkem de jure kui de facto-na. Iisrael ei pruugi anda Gaza Marine gaasivälja arendamiseks taaskord rohelist tuld.

Kasutatud allikad

Batrawy, A. (2024). Egypt and Israel’s ties are being tested by the war in Gaza and border security. NPR. Külastatud võrgulehel https://www.npr.org/2024/02/02/1228747436/egypt-and-israels-ties-are-being-tested-by-the-war-in-gaza-and-border-security (31.03.2024).

Elmas, D. S. (2023). Israel consents to Palestinian gas field development. Globes. Külastatud võrgulehel https://en.globes.co.il/en/article-israel-consents-to-palestinian-gas-field-development-1001449748 (31.03.2024).

ERR. (2024). Mõttekoda: gaasi börsihinnad langevad tulevikus veelgi. ERR. Külastatud võrgulehel https://www.err.ee/1609280730/mottekoda-gaasi-borsihinnad-langevad-tulevikus-veelgi (31.03.2024).

Henderson, S. (2014). Natural Gas in the Palestinian Authority: The Potential of the Gaza Marine Offshore Field. German Marshall Fund of the United States. Külastatud võrgulehel https://www.washingtoninstitute.org/media/2806?disposition=attachment (31.03.2024).

Rettig, E., Spanier, B. (2024). Striking energy deals in disputed seas: the case of the Gaza Marine gas field. The Journal of World Energy Law & Business. 17(2), pp 128–135.

Rettig, E. & Spanier, B. (2023). Why Israel Approved Development of the Gaza Marine Gas Field. Begin-Sadat Center for Strategic Studies. Külastatud võrgulehel https://besacenter.org/why-israel-approved-development-of-the-gaza-marine-gas-field/ (31.03.24).

Reuters. (2023). Israel gives nod to Gaza Marine gas development, wants security assurances. Reuters. Külastatud võrgulehel https://www.reuters.com/business/energy/israel-gives-nod-gaza-marine-gas-development-wants-security-assurances-2023-06-18/ (31.03.2024).

Safty, S. E. & Rabinovitch, A. (2022). EU, Israel and Egypt sign deal to boost East Med gas exports to Europe. Reuters. Külastatud võrgulehel https://www.reuters.com/business/energy/eu-israel-egypt-sign-deal-boost-east-med-gas-exports-europe-2022-06-15/ (31.03.2024).
Maailmapank. (2017). Securing Energy for Development in the West Bank and Gaza. World Bank Group. Külastatud võrgulehel https://documents1.worldbank.org/curated/en/351061505722970487/pdf/Replacement-MNA-SecuringEnergyWestBankGaza-web.pdf (31.03.2024).