Intervjueerija: Ranno Rokk Käesolevas intervjuus räägib KOV-valimiste kandidaat ja riigiteaduste teise aasta tudeng Karoliina Lorenz lähemalt endast, valimistel kandideerimisest ja eesmärkidest, Tartust ning noorte poliitilisest osalusest. Meeldivat lugemist!
Räägi esialgu endast: kuidas sattusid üldse poliitikasse?
Oh, siis tuleb alustada täitsa algusest. Oli 12. klassi september-oktoober ning eks iga noor hakkab sellel hetkel rohkem mõtlema, mida pärast gümaasiumit teha või mida õppima minna. Selleks ajaks oli minu eesmärgiks saada eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Üsna pea, novembrikuus, toimus iga-aastane töövarjupäev, mis annab noorele inimesele võimaluse veeta päev nii-öelda kellegi teise varjuna. Kuna selleks hetkeks ei olnud ma poliitikaga nii “sina peal” ehk see valdkond ei tekitanud minus peaaegu üldse huvi, siis tekkis üsnagi ootamatult otsus veeta see päev just tipp-poliitikuga. Kuna mõte, et sinu enda edukus sõltub sinu enda edust ja panusest, kirjeldas enim Reformierakonna väärtusi, valisin oma varjuks Kaja Kallase. Lühidalt: veeta päev ühe oma ala spetsialistiga on tõeliselt vinge kogemus! Saime Kajaga vestelda ülikoolivalikutest ja maailmas toimuvast ning eriti jäi mulle meelde, et mitte kordagi ei tundnud ma end vanuse pärast tegevustest või vestlustest välja jäetuna. Vastupidi, terve päeva jooksul võeti mind kui võrdväärset vestluskaaslast, kelle arvamusega arvestati ning kelle mõtteid võeti rõõmuga kuulda. Pärast seda olid järgmised sammud juba tavalised: paar kuud hiljem läksin Reformierakonna noortekogu üldkogule, kus tutvusin teiste noortega, ning pärast gümnaasiumi lõpetamist otsustasingi liituda erakonna ning noortekoguga, et end ettevõtlike ja innustavate inimestega ümbritseda ning vaadata, kas poliitika võib olla valdkond, millega soovin oma karjääri siduda.
Mis sind ajendas kandideerima selle aasta KOV valimistel?
Kui iga inimese võimalus on käia valimas, et rääkida kodukoha või üleriigilise arengu edendamisel kaasa, siis samasugune võimalus on ka ise kandideerida. Mind innustas aga kohalike omavalitsuste valimistel kandideerima soov oma ideid ning mõtteid päriseluski realiseerida. Kaua ikka oodata , et haridussüsteemis oleks rohkem tulevikule mõeldud teadmisi, näiteks kuidas koostada kuueelarvet või millele tuleks esmakordselt investeerides mõelda. Et näha reaalseid muutusi, on vajalik ise “rattad käima panna” ning seepärast ma otsustasingi kandideerida. Lisaks arendab poliitilise kampaania kogemus (st enda mõtete selge väljendamine, võõraste inimestega vestluse alustamine jpm) ka inimesena tohutult palju.
Kas leiad, et hetkel Tartus võimul olev valitsus on pädev?
Ma olen täiesti veendunud, et hetkel Tartus võimul olev valitsus on parim, mis Tartus kunagi olnud on! Tartut juhivad inimesed, kes mõtlevad oma ideid ja plaane ellu viies eelkõige elanikele – kuidas nende turvatunnet veelgi edendada, kuidas pakkuda linlastele ägedaid võimalusi vaba aja veetmiseks või kuidas mõelda linna juhtides ka tulevikuprobleemidele? Näiteks jõuludel Raekoja platsil olnud uisuväljak – ma ei tea kedagi, kes ei olnud sellest ideest vaimustuses! Või hoopis rattaringlus, mis on pakkunud linlastele võimaluse valida keskkonnasäästlikum liikumisvahend! Taolisi innovaatilisi ja tulevikku suunatud ideid on tehtud niivõrd paljuning see on ka päriselt elanike jaoks linna üha atraktiivsemaks muutnud.
Kuidas kirjeldaksid kandideerimisprotsessi koos kampaania tegemisega kellelegi, kes pole varem seda teinud?
Pärast seda, kui oled otsustanud, et soovid kandideerida valimistel, tuleb sul mõelda, mille ja/või kelle eest sa seisad. Millised on sulle olulised valdkonnad ning milles näed sa uusi lahendusi? Kui oled nendele küsimustele vastused saanud, on paslik anda sellest teada ka erakonna või valimisliidu juhile, kelle ridades soovid kandideerida. Enne valimisi on tavapäraks ka erinevaid koolitused, kus saad paremini aimu, mida tuleks välikampaanial teha, kuidas oma lugu valijatele rääkida ja palju muud. Pärast seda on tavaliselt esimesed tänavakampaaniad, kus saad “käe valgeks” teha. Esimesed korrad on need kõige hirmsamad, kuna ei oska kuidagi olla ega tea, millest alustada, kuid sealjuures on kõige lihtsam jälgida esmalt teiste inimeste tegevust, mida saab üsna pea ise rakendada. Pärast seda võib olla juba vaja oma kandidatuur ka ametlikult kinnitada. Selle jaoks on lisaks põhilubadustele või -teemadele hea kirjutada valmis ka enesetutvustus ning põhjused, miks inimesed sinu poolt hääletama peaksid. Kui see on tehtud, on õige aeg minna tänavale ja saada ka oma sõpradega kokku, et rääkida, mille eest seisad; sealjuures tuleb alati meeles hoida tarkust, et “kui sa ei ütle inimesele, et kandideerid, siis ära oleta, et ta seda teab”.
Kuidas hindad noorte praegust poliitilist osalust?
Ma usun, et pärast KOV 2017 valimisi on noorte osalus aina enam tõusnud. Kui 2017. aastal anti 16- ja 17-aastastele noortele võimalus valida, siis oli sellelkohe positiivne mõju. Noored olid päriselt huvitatud, mille vahel nad valida saavad ning kellele nad peaksid oma hääle andma. Jah, tuleb tunnistada, et noorte valimisaktiivsus ei olnud tollal nii suur kui oodati, kuid sellegipoolest tuleb anda noortele aega, et nad selle võimalusega harjuksid. Mina olen märganud nende nelja aasta jooksul seda, et üha rohkem tunnevad noored huvi maailmas toimuva vastu ja see on juba esimene suur pluss. Mida enam tuntakse huvi, seda rohkem poliitikamaailma ka avastatakse. Tänu sellele suureneb noorte poliitiline aktiivsus – esmalt valijatena ning mida aeg edasi, seda rohkem ka ise kandideerijatena.
Mis on Sinu peamised eesmärgid, juhul kui valituks osutud?
Nagu ma enne juba mainisin, on minu jaoks esmatähtis see, et noorte haridussüsteem oleks kaasajastatud koht, kus saadakse päriselt vajalikke teadmisi kogu eluks. Seepärast on minu eesmärk tuua haridussüsteemi sisse ettevõtlusõpe, küberhügieen ning rahatarkus. Noore inimesena tunnen, kuivõrd suurema silmaringiga ning avatum ma oleksin, kui neid aineid oleks põhikoolis ja keskkoolis õpetatud. Teiseks on minu jaoks oluline, et Tartu linnaruum sarnaneks skandinaavialikule linnaruumile. See ei tähendaks seda, et värviksime punase värviga kõnniteed üle ja usume, et see on turvaline linnaruum, vaid reaalselt seda, et nii jalakäija, jalg- või elektritõukerattur kui ka autojuht oleksid üksteisest eraldatud. Vaadake kasvõi Vanemuise või Vaksali tänavat – niivõrd palju mugavam ning turvalisem on sellistel tänavatel liikuda. Ning kas sa kujutad ette Tartut, kus oleks terve linn just niimoodi planeeritud? Mina kujutan küll ja selle eest ma ka seisan, et kõik Tartu linna tänavad oleksid turvalised ja liiklejasõbralikud. Kolmas teema, mille eest ma seisan, on avatud linnasüda kõigile: et Emajõe kaldal oleks rohkem trepistikke ning mõlemal pool Emajõge oleksid promenaadid, kus saaks teha sporti, vaadelda kaunist Raekoda või veeta mõnusaid suveõhtuid koos sõpradega.
Kuidas hindad enda šansse?
Eks tulemust näeme ju valimispäeva õhtul ehk 17. oktoobril, kuid tahe esimese korra kohta väga hea tulemus teha on suur. Samuti usun, et seisan oluliste ning eelkõige noortele suunatud ideede eest, mispärast võiks just see vanusegrupp mind toetada. Nii et tuleb teha kõik endast oleneva, et kogu selle protsessi ning tulemuse üle saaks hiljem rõõmus olla!
“
0 Comments