Hiina Kommunistliku Partei (lühidalt HKP) 20. Rahvuslik Kongress on lõppenud ning tulemused on kõigile teada. Järgneval viiel aastal hakkab Hiina rahvast valitsema 25-liikmeline ainult meestest koosnev poliitbüroo, kus esimest korda 25 aasta jooksul pole ühtegi naist. Kuigi ajaloos on väga vähesed naised jõudnud poliitbüroo kõrgustesse, on nüüd pandud uks justkui täielikult lukku. Tekib küsimus, milleks räägib Xin Jinping sotsiaalsest arengust ja soolisest võrdõiguslikkusest, kuigi tema valitsuses naisi ei leidu?

Heidame pilgu ajaloole. Poliitbüroo on alates 1948. aastast vastu võtnud vaid kaheksa naist ja ükski neist pole kunagi alalisse komiteesse ega peasekretäri ametikohale pääsenud. Peaaegu pooled Poliitbüroosse pääsenud naistest olid tippjuhtide abikaasad. Alates 1997. aastast on  alati olnud 1-2 naissoost poliitbüroo liiget (Zheng, Guo et al. 2009). Kasutusele võetud kvoodisüsteem nõudis vähemalt ühte naist kõrgemal juhikohal igal tasandil (nii riigi kui ka regionaalsel tasandil), andes väikese, kuid püsiva kandidaatide voo (Zheng, Guo, et al. 2009). Miks on Hiina valitsuses alati olnud vähe naisi? 

Põhjusteks võib pidada Hiina soolisi  eelarvamusi ja poliitilist kultuuri, mis on omavahel tihedalt seotud.

Kommunistlik Hiina valitsus hakkas  maoistlikul ajal  muutma arusaamist naiste rollist ühiskonnas, pidades oluliseks naiste osalust ühiskonnaelus. Samas on Hiina ühiskonnas ning poliitikas jäänud valdavaks konfutsianistlik mõtteviis, seega ka arusaam, et naine peaks alluma oma isale, abikaasale ja pojale, ei ole kuhugi kadunud. Sealt ka tuleb stereotüüp ja veendumus, et naistest ei tule häid poliitilisi liidreid ning nende koht on pigem kodus, mis on leidnud toetust valitsuse poolt. Xi Jinpingi valitsusajal on naist iseloomustatud kui isikut, kes peab oluliseks traditsioonilisi rolle ja pühendab ennast perele. Leta Hong Fincher (2016) toob välja, et HKP seisukoht on järgmine: “Naised on ennekõike “reproduktiivsed vahendid” rahva saatuse kujundamiseks.” Sellised eelarvamused ei teki tühjast kohast: viimase 15 aasta jooksul on üritatud suurendada sündimust, mida peetakse majanduskasvu ja sotsiaalse stabiilsuse alustalaks. Seetõttu on pandud palju rõhku traditsiooniliste konfutsiaanlike väärtuste edendamisele (nagu pojalikkus ja sotsiaalse hierarhia olulisus), vähendades naise kui poliitiku tähtsust ühiskonnas. 

Teisalt on Mao Zedong (HKP esimees aastatel 1946-1976) öelnud:Naised hoiavad pool taevast”, mis peaks valitsust/rahvast motiveerima tegelema Hiinas soolise võrdõiguslikkusega ja luua progressiivset (kommunistliku) ühiskonda. Isegi Hiina Rahvavabariigi seadus naiste õiguste kaitse kohta sätestab, et “naistel on meestega võrdsed õigused kõigis poliitilistes aspektides… (Law of the PRC on the Protection of Rights and Interests of Women).” Tegelikkuses on naistel valitsuses vaid üks kuni kaks kohta, mis on võrreldes nii Lääne kui Hiina naabritega küllaltki vähe. 

Põhjuseks lubadustele ja nende mitteteostamisele võiks olla peidetud partei DNAs. Partei moodustati kodusõja ajal, väga patriarhaalses ühiskonnas ning on selle loomisest alates põhinenud “mehelikul vägivallal” ja võimuvõitlusel. Põhinedes nendele teadmistele võiks järeldada, et Hiina seisukoht seisneb selles, et ülespoole liikumine nõuab sageli juhtimiskohustuste trajektoori erinevates kohtades ja sektorites. Aga kuna leibkonna tööjaotus võiks olla naistele kuhjatud, oleks neil sel juhul ka raske kombineerida  vajalikku liikuvust, aega ja energiat koduste kohustustega. 

Nii jääb sooline ebavõrdsus probleemiks kõikidel tasanditel. Riik, muidugi, töötab selle nimel, et probleemile lahendust leida. On loodud isegi naisõigusi kaitsev rahvaorganisatsioon Kogu-Hiina Naiste Federatsioon (ingl.k  All-China Women’s Federation; hiina keeles 中华全国妇女联合会), mis vastutab valitsuse naispoliitika edendamise ja naiste õiguste kaitsmise eest valitsuses, vabastades nad samal ajal traditsioonilistest normidest ühiskonnas ja kaasates nad sotsiaalsesse revolutsiooni, et edendada nende üldist staatust ja heaolu Hiina ühiskonnas (All-China Women’s Federation veebisait). Sama organisatsioon nimetab üksikuid naisi, kes pole abiellunud, n-ö järelejäänud naisteks (ingl.k. leftover women, hiina keeles 剩女(shèngnǚ), kus 剩 on kasutatud ka toidu kirjeldamiseks) (Fischer 2012), mistõttu on  Hiina feminism on kahtlase alatooniga. Feministe ei toetata. Samas on riigi poolt loodud “feministlik” organisatsioon, mille eesmärk on naiste eest seismise asemel neid pigem valitsuse suhtes lojaalsemaks muuta, mistõttu muutub feminism riigi poolt tehtud soolise ebavõrdsuse “lahenduste” tööriistaks, mis ei võitle päriselt naisõiguste eest.

Mida võiks järeldada nii üldisest olukorrast Hiinast kui ka sellest, et nüüd on naiste esindatus poliitikas veelgi väiksem? Kuna Hiina poliitbüroosse ei ole enam naisi jäänud, välistab naisi mõjutav poliitika naiste panuse. Hiina astus naiste kõrvale jätmisega  sammu võrdõiguslikkuses tagasi, seda nii viimaste poliitilise esindatuse kui ka õiguste edendamisel. . Hoolimata lubadustest HKP pühendumisest soolisele võrdõiguslikkusele (Nikkei Asia 2022) seisavad riigi naised silmitsi kasvava survega naasta traditsiooniliste pererollide juurde, kuna Hiina vananev ühiskond maadleb rekordiliselt madala sündimuse ja abielu numbritega. Nüüd on näha, et järgmised 5 aastat (järgmine HKP kongress toimub 2027. aastal) saavad olema Hiina naistele rasked ajad, olles seejuures juba mitmes pingeline periood. 

Kasutatud allikad

All-China Women’s Federation. “All about ACWF.” https://www.womenofchina.cn/womenofchina/html1/about/1503/2333-1.htm (kasutatud 29 oktoober, 2022).

Fischer, Leta Long. 2012. “China’s leftover women,” 11 oktoober. https://www.nytimes.com/2012/10/12/opinion/global/chinas-leftover-women.html?smid=tw-share  (kasutatud 29 oktoober, 2022).

Fischer, Leta Long. 2016. “China’s Feminist Five,” sügis. https://www.dissentmagazine.org/article/china-feminist-five  (kasutatud 29 oktoober, 2022).

Law of the People’s Republic of China on the Protection of Rights and Interests of Women. http://www.china.org.cn/english/government/207405.htm (kasutatud 27 oktoober, 2022). 

 Nikkei Asia. 2022. “Transcript: President Xi Jinping’s report to China’s 2022 party congress,” 18 oktoober. https://asia.nikkei.com/Politics/China-s-party-congress/Transcript-President-Xi-Jinping-s-report-to-China-s-2022-party-congress (27 oktoober, 2022).

Statista. 2022. “Marriage rate in China 2001-2021, “ 12 oktoober. https://www.statista.com/statistics/1055659/china-marriage-rate/#:~:text=Marriage%20rate%20in%20China%20peaked,generation%20to%20delay%20their%20marriages (kasutatud 28 oktoober, 2022).

United Nations. 2022. “World Population Prospects 2022.” https://population.un.org/wpp/Graphs/DemographicProfiles/Line/156 (kasutatud 28 oktoober, 2022).

Zheng Yongnian, Guo Xiajuan & Zhao Litao. 2009. “Women’s political participation in China.” East Asian Policy 3(3): 50-59.