“Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.”
-Lennart Meri
Vaatamata sellele, et Lennart Meri ei ole kuidagi seotud Taiwaniga, peaks tema kuldseid sõnu arvesse võtma, et aru saada, mis seisundis on praegu Taiwan ja selle elanikkond. Mis on see oht, mille ees nad seisavad ja mis on nende kõige võimsam relv selle ohu vastu. Riigi sõjavägi võib omada kõige tõhusamaid relvi, mille puudumisel on väike šanss riiki kaitsta ja sõda võita: kui me ise ei taha olla kaitstud, ei saa nii meie, meie relvad kui ka teised meid aidata.
Taiwan ㅡ nagu ka Eesti ㅡ seisab silmitsi endast suurema vastase sissetungi ohuga. Hiina oht seisneb HKP (Hiina Kommunistlik Partei) poliitika eesmärkides, mis on muutumas aina agressiivsemaks ja ohtlikumaks ümbritsevatele riikidele. HKP valitsemise stabiilsusele on ohuks mitmed (väli)stegurid, sh demokraatia, mis on loogiliseks ohuks igasugusele kommunismile. Nendeks teguriteks on Ida-Turkestani iseseisvusliikumise pooldajad, Tiibeti iseseisvusliikumise toetajad, Falun Gongi järgijad, Hiina demokraatia liikumise liikmed ja Taiwani iseseisvusliikumiste toetused. Ka Taiwan on saanud HKP võimu ohuks. Põhjuseid on palju. Alustades sellest, et Taiwan soovib endale ametlikuks nimeks “Hiina Vabariik” (“The Republic of China”) panna, jätkates Taiwani suure mõjuvõimuga tööstusharude maailmakaubanduses ja lõpetades sellega, et Taiwan on pigem demokraatlik riik, millega seisab Kommunistlik partei poliitilisel skaalal vastaspoolel. Kuigi Hiina soovib “tuua” Taiwani “tagasi oma perre” kui provintsi, rõhutab ta ka seda, et nende kavatsused on puhtalt rahumeelsed. Samas, kui midagi plahvatab Taiwani väinas, saame seda tunda ka meie siin Läänemeres.
RANDi (2019) uuringu kohaselt on paljudes sõdade ja lahingute edu otsustavaks teguriks inimeste tahe: vaenlase kaitse- ja/või võitlustahte murdmine, samal ajal enda võitlustahte säilitamine. Kaitse- ja võitlustahe on see üks oluliseim relv oma vaenlase võitmiseks. Nii Clausewitz kui ka Sun Zi on oma teostes toonud esile patriotismi, isamaa-armastuse ja selle olulisuse võitluslahingus, mis näitab, et võitlustahe idee ei ole otsekui uus. Hiina sõjastrateegid on juba pikka aega rõhutanud strateegiat „võita ilma võitluseta” (不戰而屈人之兵), mis on sõja võtmekomponent, mis murrab Taiwani rahva võitlustahte. Kuna mure Hiina võimaliku sissetungi pärast suureneb koos pingetega üle väina, on Taiwani võitlustahte küsimus praegu aktuaalsem kui kunagi varem.
Kaitsetahe on seotud paljude teguritega: uhkusetunne, ohutaju, usaldus riigi ja kaitsestruktuuride vastu, sotsiaalne sidusus ning informeeritus. Kaitsetahe muutub omakorda võitlustahteks, kui isiklik panus muutub riigikaitseliseks tegevuseks (ehk inimesed hakkavad aina rohkem olema füüsiliselt kaasatud riigikaitsesse). Teiste sõnadega, kaitse- ja võitlustahe on peidetud igale poole ja igasse sfääri. Kui ühiskond on ühtne ja valmis koos looma kaitstud riiki, siis riik on tõepoolest kaitstud. Kui Bidenilt küsiti, kas USA kavatseb Taiwani kaitsta, siis vastas ta, et USA aitab kaitsta kallaletungi korral (Reuters 2022). Tõepoolest, USA on seadusega kohustatud tagama Taiwanile vahendeid enda kaitsmiseks, aga Taiwan ise peaks olema valmis enda eest seisma. Kas Taiwani inimestel on tahe võidelda, et kaitsta end Hiina sõjalise sissetungi vastu? See on küsimus, millele siiamaani otsitakse kindlat vastust. Selleks, et leida vastus, peaks vaatama, milline on seis usalduse, ohutaju, rahvusliku uhkuse, sotsiaalse sidususe ja informeeritusega.
Selleks, et miski ei tunduks ebaloogiline, siis vastan küsimusele, milline on kaitsetahe Taiwanis. Taiwanis on tehtud mitu erinevat uuringut selle kohta. Praeguseks valisin aga uuringu, mis on läbiviidud Taiwani Demokraatia asutuse poolt (Taiwan Foundation of Democracy). Isegi, kui antud asutust rahastatakse valitseva partei poolt, annab uuring vähemalt ülevaate selle metodoloogiast, võrreldes teiste uuringutega. Taiwani uuringu probleemistik on sarnane Eesti riigikaitse avaliku arvamuse uuringule, mis võimaldab meil tõhusalt võrrelda Eesti ja Taiwani kaitsetahet. Eesti uuringus küsitakse “Kui Eestile tungitakse kallale, kas haaraksite relva, et Eestit kaitsta?” ning 2023. aastal oma võimete ja oskuste kohaselt oleks kaitsetegevuses valmis osalema kokku pea 2/3 elanikkonnast ehk 64% (Eesti Uuringukeskus 2023, 6). Taiwani uuringust selgus, et ligi 72,5 protsenti Taiwani elanikkonnast ütles, et nad võitleks Taiwani eest, Hiina sissetungi korral Taiwani (Taiwan Foundation…2021). Kas Taiwani kaitsetahe peaks olema suurem kui 73%? Isegi võiks, kuna ka Eestil on veel arenemisruumi selles osas. Võrreldes antud kahte näitajat, tekib küsimus, miks Taiwanil, keda varitseb hetkel suurem oht kui Eestit, omab peaaegu sama madalat kaitsetahte protsenti kui Eesti.
Üheks kaitsetahte komponendiks on ohutaju. Rääkides Taiwani kaitsetahtest, peab pidama meeles, et tegu on ennekõike Hiina sooviga ühendada Taiwani “kodumaaga”. Stsenaariumi järgi sunnib Hiina Taiwani jõuga endaga liituma, kui Taiwan seda vabatahtlikult ei tee. Ehk siis pöörame ümber. Kui taiwanlased soovivad kaitsta oma maad ja nende aktiivne kaitsetahe (füüsiline valmisolek osaleda kaitsetegevustes) hakkab tõusma, siis saab see olla eeskujuks teistele riikidele enda riigi suveräänsuse kaitseks ja sooviks neil kaitsta ka liitlaste suveräänsust. 2021. aastal teatas Taiwani president Tsai Ing-wen, et Hiinast lähtuv oht kasvab “iga päev” (Ripley W. & E. Cheung, B. Westcott 2021). Kombinatsioon Hiina suurenenud sõjalisest võimekusest, Hiina jätkuvast retoorikast Ühe Hiina poliitika kohta ja sissetungidest Taiwani õhukaitse identifitseerimistsooni (ADIZ) paneb eeldama, et Hiina võib Taiwani tungida lähiaastail. Taiwani enda alla saamise suureks tähtajaks on muidugi aga 2049. aasta, millal Hiina Rahvavabariik tähistab oma 100. aastapäeva. Ajast, mil Hiina ähvardas Taiwani (ilma sissetungita), Hiina sõjaliste võimete valearvestusest ja veendmusest, et USA abist piisab Hiina heidutamiseks, võiks aimata, et taiwanlased võivad näha ka Venemaa raskusi Ukrainasse sissetungimisel märgina, et Hiina liidrid on ettevaatlikud sarnase rumaluse suhtes Taiwani sissetungimisel.
Taiwani võitlustahte mõistmiseks peaks tegema selgeks, kas Taiwanis esineb rahvuslik uhkus ja kui oluline on see nende jaoks. Kuna rahvusliku uhkuse teema, väidetavalt, omab väikest mõju kaitsetahtele, võiksime seda antud olukorras tõlgendada omamoodi sobivalt Taiwani jaoks ehk siis kui paljud inimesed nimetavad ennast taiwanlasteks ja peeta Taiwani kontekstis seda väga oluliseks kaitsetahe komponendiks. Taiwani enamik elanikest on nn Han hiinlased ehk siis samad mandri-Hiinas elavad hiinlased. Kuna Taiwani kultuur, ajalugu ja keeleruum erinevad Hiina omadest, võiks eeldada, et Taiwani inimesed hakkavad nimetama ennast taiwanlasteks, mis tähendab, et nende identiteet erineb hiinlaste omast. See omakorda toetab Taiwani iseseisvuse ideele. Graafikul on rohelises värvis näha, et aina rohkem inimesi kutsuvad ennast just taiwanlasteks. Teisel kohal on inimesed, kes valisid “nii taiwanlane kui ka hiinlane”.
Allikas: Election Study Center, NCCU (2023).
Taiwani ohutaju ja riigiidentiteet aina kasvab. Uuringud näitavad, et 2021. aastal uskus 57% inimestest, et kui Taiwani väina kahe poole vahel puhkeb sõda, saadab USA Taiwanile sõjaväelist abi (National Defence…2022). Suhtumine liitlastesse ja kaitsesse Vene-Ukraina sõja pärast muutub Taiwanis selgemaks ja konservatiivsemaks, mis tähendab, et Taiwani võitlustahte mõistmiseks peaks uurima usaldustaset riigis.
PORI (2023) uuringu kohaselt usaldavad Taiwani elanikud praegust valitsust. Tegemist on aga Taiwani presidendi viimase valitsemisaastaga. Järgmisel aastal on oodata uusi presidendi valimisi, millest hakkavad sõltuma paljud aspektid, sh ka ühinemise teema. Kuigi praegust valitsust toetatakse ei tohi vältida ka võimalusi, kui opositsioon võidab (nii näiteks viimastel Taiwani KOV valimistel mõningates maakondades, kus tavaliselt võitis valitsev partei, võitis see kord Guomindang).
Usaldus kaitsejõudude vastu on meie kontekstis olulisem. Mida rohkem usaldatakse ja teatakse, milleks on vaja kaitse-/sõjaväge, seda suurem on informeeritus ja sealt lähtuvalt ka kaitsetahe. Taiwani avaliku arvamuse fondi uuringute järgi usub väike arv taiwanlastest enda valitsuse võimesse rahvast kaitsta (Chen Y. & J. China 2022). 52,5% vastanutest ei olnud kindlad valitsuse võimes kaitsta rahvast hüpoteetilise Hiina sissetungi eest (ibid.). See on üsnagi kurb tulemus, arvestades seda, et Taiwan on viimasel ajal tugevdanud enda identiteeti, poliitilisi väärtusi ja kaitseväge. Näiteks järgmisest aastast pikendatakse Taiwanis kohustuslikku ajateenistust kuni 1-aastani, hetkel on see aga 4 kuud. Ülejäänud maailmas on tekkinud arusaam, et Taiwani kaitsevägi on väike ja asümmeetrilises sõjas ta kindlasti üksi ei võida: enamus Taiwani kaitsevõimest koosneb siiski liitlaste toetusest. Kurb on aga see, et küsimusele, kas Taiwan või Hiina võidaks, kui konflikt peaks homme algama, vastas 29,6 protsenti Taiwan poolt ja kõigest 51,2 protsenti Hiina poolt (ibid.). Kui taiwanlased hakkaks rohkem usaldama enda kaitsestruktuure seda parem kontakt tekiks rahva ja riigikaitsjate vahel, mis on üks olulisemaid tegureid kaitse- ja võitlustahte jaoks.
Tugev poliitiline juhtimine ja sotsiaalne ühtekuuluvus on üliolulised, et tagada riigi otsustavust võidelda (B. Connable et al. 2019). RAND-i uuringu järgi on Taiwani poliitilise juhtkonna ja sotsiaalse ühtekuuluvuse näitaja rahuajal kehv, mis tähendab, et antud piirkond on haavatav ( Health T. R. & L. Sale, E. Han 2023). Kuigi Taiwani rahvas on uhke oma demokraatliku valitsuse ja isikuvabaduste üle, rõhutavad rahulolematus riigijuhtidega ja valitsemise puudujäägid Hiina Vabariigi ideele püsivaid nõrkusi. Paljud neist näitajatest võivad aga kriisi ajal muutuda, mistõttu on võimatu kindlalt ennustada, kuidas Taiwani poliitiline juhtkond ja sotsiaalne ühtekuuluvus võivad tulevas sõjas välja mängida.
RAND-i uuringu järgi peab poliitiline juhtkond integreerima võitlustahet sõjalisse haridusse, väljaõppesse, planeerimisse, hindamistesse, rahvusvahelisse tegevusse (B. Connable et al. 2019). Kuna nii USA kui ka tema liitlased kaaluvad viise, kuidas tugevdada Hiina heidutust, peaks Taiwani võitlustahte säilitamine ja suurendamine olema riigikaitse strateegia lahutamatu osa. Hiinale tuli ju Lääne ühtsus Vene-Ukraina sõjas üllatusena. Hiina hinnangul mureneb see ühtsus (Välisluureamet 2023), mis tähendab, et kui Taiwanis on olemas ühtekuuluvustunne, siis võib ta sellega heas mõttes nakatada ka liitlasi. Lõppude lõpuks, julgeolek ei ole enam piirkondlik küsimus, vaid globaalne.
Kokkuvõtteks, praegu peaks Taiwan keskenduma reservistide väljaõpetamisele, sõjaolukorra stsenaariumite loomisele ja enda vastupanu ettevalmistusele, aga ei tohi unustada ka ühtsuse loomisest ja identiteedi tugevdamisest. Seda seetõttu, et rahvaarvu otsustavus kaitsta Taiwani sissetungi eest võib olla aluseks kaitsereformi läbiviimisele ja kriisi ajal kõikehõlmava mobilisatsiooni edendamisele. Lõpetuseks tahaks meenutada Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise sõnu (2023):
“Ühtekuuluvustunne ja veendumus, et siin on meie kõigi kodu, saab olema Eesti riigikaitse esimene kaitseliin.”
Siinkohal võiks asendada Eesti Taiwaniga ja tsitaadi idee jääb samaks.
Toimetanud Polina Bargan ja Lauren Saimre.
Kasutatud allikad
Brunnstrom, D. & T. Hunnicutt. 2022. “Biden says U.S. forces would defend Taiwan in the event of a Chinese invasion,” 19 september. https://www.reuters.com/world/biden-says-us-forces-would-defend-taiwan-event-chinese-invasion-2022-09-18/ (kasutatud 4. september, 2023).
Connable, B. et al. 2019. “Will to Fight. Returning to the Human Fundamentals of War.” https://www.rand.org/pubs/research_briefs/RB10040.html (kasutatud 28. august, 2023).
Chen, Y. & J. Chin. 2022. “Most lack confidence in defense: poll,” 21 september. https://www.taipeitimes.com/News/taiwan/archives/2022/09/21/2003785683 (kasutatud 28. august, 2023).
Eesti Uuringukeskus OÜ. 2023. “Avalik arvamus riigikaitsest 2023,” juuni. https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_kevad_2023.pdf (kasutatud 28. august, 2023).
Election Study Center, NCCU. 2023. “Taiwanese / Chinese Identity(1992/06~2023/06),” 12 juuli. https://esc.nccu.edu.tw/PageDoc/Detail?fid=7800&id=6961 (kasutatud 5, september, 2023).
Health, T. R. & S. Lily, E. Han. 2023. “Can Taiwan Resist a Large-Scale Military Attack by China?” https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RRA1600/RRA1658-1/RAND_RRA1658-1.pdf (kasutatud 3. september 2023).
Hsiao, R. 2023. “New Opinion Polls Highlight Trends in Taiwan’s Will to Fight and Its Partisan Divide.” Global Taiwan Brief 7(1): 1-17.
Karis, A. 2023. “Alar Karis: ühtekuuluvustunne on meie esimene kaitseliin,” 23 juuni. https://www.err.ee/1609016228/alar-karis-uhtekuuluvustunne-on-meie-esimene-kaitseliin (kasutatud 30. august, 2023).
National Defense and Security Public Opinion Survey. 2022. “The National Defense and Security Research Institute´s “Taiwan National Defense and Security Public Opinion Survey” data is released for external application,” 1 märts. https://indsr.org.tw/focus?typeid=38&uid=7&pid=13 (kasutatud 28. august, 2023).
PORI. 2023. “People’s Trust in the Taiwan Government,” veebruar. https://www.pori.hk/pop-poll/trust-and-confidence-indicators-en/k003.html?lang=en (kasutatud 5. september, 2023).
Rich, T. 2022. “Parsing Taiwanese Skepticism about the Chinese Invasion Threat,” 29 juuni. https://globaltaiwan.org/2022/06/parsing-taiwanese-skepticism-about-the-chinese-invasion-threat/ (kasutatud 8. september, 2023).
Ripley, W. & E. Cheung, B. Westcott. 2021. “Taiwan’s President says the threat from China is increasing ‘every day’ and confirms presence of US military trainers on the island,” 28 oktoober. https://edition.cnn.com/2021/10/27/asia/tsai-ingwen-taiwan-china-interview-intl-hnk/index.html (kasutatud 8. september, 2023).
Taiwan Foundation for Democracy. 2021. “2021 TFD Survey on Taiwanese View of Democratic Values and Governance,” 29 detsember. https://www.tfd.org.tw/backend/upload/publish/b124b9232ddddb7bed92b4493f3f94a9.pdf (kasutatud 1. september, 2023).
Välisluureamet. 2023. “HIINA KALKULATSIOONID TAIWANI RÜNDAMISEL,” 8 veebruar. https://raport.valisluureamet.ee/2023/et/hiina/6-2-hiina-kalkulatsioonid-taiwani-rundamisel/ (kasutatud 8. september, 2023).
0 Comments