Soome 2024. aasta presidendivalimised on peagi kätte jõudmas, õhus on tunda pinge hõngu. Eelseisvad valimised erinevad eelmistest ning on lausa ainulaadsed. Muuhulgas ei ole sel korral istuvat presidenti – ehk Sauli Niinistöt – kandideerimas, vaid “mäng” on kõigile kandidaatidele avatud. Viimati nähti sarnast olukorda 2012. aastal, kui pärast kaht presidendiaega pidi president Tarja Halonen tagasi astuma (Pirttijoki 2023). Tänavu valimistel on üles kerkinud nii praegune rahvusvaheline kord kui Soome riigi positsioon selles. On oluline mõista, kuidas arvestatakse tänapäevases maailmakorras Soome huvide ja aspektidega. Lisaks peaks tulevane president olema kindlasti väga hästi kursis sellega, kuidas Soome sel keerulisel ajal aktiivset välis-ja julgeolekupoliitikat rakendab. Soomest on saanud NATO liige ja tal seisab ees läänestumise kinnitamine: NATO-Soome ülesehitamine, lõplik lõimumine lääneriikidega ning ELiga (Tikka 2023).
Järgmised Soome presidendivalimised leiavad aset 28. jaanuaril 2024 – vajadusel tuleb sama aasta 11. veebruaril teine voor. Välispoliitika roll (nagu ka praegustes kampaaniates välja on toodud) kujundab järgmisi Soome presidendivalimisi olulisel määral. Isegi kui on olnud raskemaid aegu, siis on maailma iseloom muutnud põhjalikult presidendi peamist vastutusvaldkonda, milleks on Soome riigi välispoliitika. Rahulikumatel aegadel on presidendivalimisi korraldatud ka siseriiklikel teemadel, mille üle presidendil isegi mõju ei ole. Praeguse keerulise rahvusvahelise olukorra tõttu jääb aga sisepoliitiliste küsimuste roll nendel valimistel suure tõenäosusega varasemate valimistega võrreldes oluliselt väiksemaks.
Suuremat konkurentsi me aga tõenäoliselt ei näe. Enamikel osalejatest on valimiskampaaniad juba täies hoos: võistlus saab olema küll põnev, kuid tippkandidaatide soojasid suhteid vaadates ikkagi aus. Parlamendivalimistele iseloomulik valetamine ei ole presidendivalimistel eriti jätkusuutlik taktika. Sõja ja pidevate kriiside tõttu esitatakse kogu presidendi institutsioonile senisest rohkem nõudmisi ja sellesse tahetakse ilmselt ka väga uskuda (Kinnunen, Lindell 2023). Kindlasti soovivad kodanikud ning ka kandideerijad ise, et uue ajastu president valitaks võimalikult ausate ja sõbralike valimiste tulemusel.
“Nüüd üle pika aja – esimest korda 12 aasta jooksul – ei tea me tegelikult, kes presidendivalimised võidab.”
Hiljuti peetud presidendivalimiste teist vooru matkivate duellide nimestikus olid Soome endine välisminister Pekka Haavisto (Rohelised), endine peaminister Alexander Stubb (Koonderakond), Soome Panga president Olli Rehn (Soome keskerakond), Soome välispoliitika Instituudi direktor Mika Aaltola (erakonnatu) ning Soome parlamendi esimees Jussi Halla-aho (Põlissoomlased). Seni on väljatoodud kandidaatidest kõige kõvemad olnud Pekka Haavisto ja Alexander Stubb. Ülejäänud esiviisiku kandidaati edestasid Haavistot ja Stubbi nähtavate tulemustega, vähemalt üle kümne protsendipunktiga (Hakahuhta 2023). Näib, et presidendivalimised on sel korral selge võistlus kahe kandidaadi vahel. Majandusuuringu poolt (Kinnunen, Särkkä 2023) läbiviidud küsitluse kohaselt võidab valimiste teise vooru hinnanguliselt see, kes saab esimeses voorus hääletanute hulgas teistelt kandidaatidelt rohkem toetust. Erakondade toetusmõõtmiste põhjal on kodanlikel erakondadel ehk Keskerakonnal ning Koonderakonnal rohkem toetajaid kui vasakerakondlastel ja rohelistel. Valimised toimuvad jaanuari lõpus, nii et palju võib veel juhtuda. Kandidaatide edu valimiskampaanias on väga määrav, kui kodanikud valivad (Hakahuhta 2023).
Kahe ülalmainitud tippkandidaadi, Alexander Stubbi ja Pekka Haavisto populaarsus pole sugugi tulnud järsku eikusagilt. Nimelt, Alexander Stubb oli Soome peaminister aastatel 2014-2015, aastatel 2004-2008 Euroopa Parlamendi liige ning on töötanud paljudel erinevatel ministrikohtadel Soomes. Seepärast ongi Stubbil juba märkimisväärne hulk kogemusi ning suur populaarsus Soome rahva seas. Lisaks on Stubb töötanud ka Itaalias Firenze Ülikooli professorina, seega ei tekiks tema jaoks presidendi ametis probleemi ka keelteoskuste osas (Nättinen 2023). See, et endine peaminister presidendiks kandideerib, on tänapäeval Soomes üldiselt väga haruldane: nende endine töö peaministrina töötades on tihtipeale niivõrd vaimselt koormav, et sageli suunduvad nad pärast peaministri ametist tagasiastumist pigem välismaale tööle ning jätkavad oma karjääri seal (Kinnunen, Lindell 2023). Stubbi eesmärgid poliitikas toetavadki peamiselt just seda, mida tulevaselt presidendilt nõutakse ehk head teadlikkust Soome julgeoleku- ja välispoliitikast (sh Soome huvide edendamist rahvusvahelisel areenil).
Pekka Haavisto, hetkel kodanike hulgas populaarseim presidendikandidaat, on samuti pika tööstaažiga. Nimelt on Haavisto Soome riigikogu liige ja endine välisminister. Ta on töötanud ÜRO rahuläbirääkijana näiteks Kosovos, Iraagis ning paljudes teistes riikides. Haavisto on ka silmapaistev demokraatia ja inimõiguste kaitsja. Välispoliitikas on tal palju kogemust: Haavisto on juhtinud uurimusprojekte, mis hõlmavad sõdade tagajärgi ja mõjusid keskkonnale ning esindanud Soomet EL-is ja ÜRO-s mitmetes kriisides. Haavisto suur kogemustepagas välispoliitikas annab talle hea eelise presidendivalimistel. Isegi, kui Haavisto on tavaliselt roheliste erakonna esindaja, siis sel korral ei esinda ta mitte rohelisi, vaid valijate ühendust. See tähendab, et eraisikutest koosnev toetusühing hakkab koguma toetajakaarte (vaja vähemalt 20 000) presidendikandidaadi ülesseadmiseks. Haavisto eesmärgid poliitikas on tugevalt seotud keskkonna ja immigratsiooniga. Lisaks toetab ta tugevalt Soome rahvusvahelise koostöö suurendamist, mis on praegu väga tähtsal positsioonil Soome tuleviku kontekstis (Haavisto 2024). Hetkel on valimiste tabelis Haavisto Stubbist mõne protsendipunktiga eespool, kuid olukord võib iga kell muutuda.
Seni on Soome parimaks presidendiks peetud praegust presidenti Sauli Niinistöt. Tema ametiajal liitus Soome NATOga ja elas läbi koroonapandeemia. Niinistö ise suhtus NATO-ga liitumisse esialgu tõrksalt, kuid muutis kiiresti oma seisukohta pidevalt muutuvate asjaolude tõttu. Kitsas olukorras oli Niinistö just selline välispoliitika juht ja trendilooja, keda Soome rahvas väga kõrgelt hindas. Presidentide hindamine seisnebki eelkõige väärtustes (Laitakari 2023).
Absoluutseid tõdesid ilmselt polegi olemas. Jaanuaris otsustab rahvas, kellest saab Soome Vabariigi järgmine president. Ühtlasi puudutab see otsus väärtusi. Siiski näitab aga ajalugu, et soomlased on saanud enamasti alati valida just sellise presidendi, keda nad ka väärivad.
Toimetanud Lauren Saimre.
Kasutatud allikad
Haavisto, Pekka. 2023. “Pekka Haavisto Infosivu”. https://haavisto2024.fi/pekka-haavisto-cv/ (kasutatud 3. november, 2023).
Hakahuhta, Ari. 2023. “Ylen presidenttikysely: Kaksi suosituinta on selvässä johdossa – katso, miten oma ehdokkaasi pärjää”. https://yle.fi/a/74-20054671 (kasutatud 1. november, 2023).
Hakahuhta, Ari. 2023. “Analyysi: Presidenttikisasta on tulossa kahden kauppa – Rehnistä, Aaltolasta tai Halla-ahosta ei ole vielä ilmiöksi”. https://yle.fi/a/74-20049870 (kasutatud 1. november, 2023).
Kinnunen, Antti., Lindell, Pauliina. 2023. “ANALYYSI: UUDEN AJAN PRESIDENTINVAALIT”. https://www.visiirilehti.fi/analyysi-uuden-ajan-presidentinvaalit (kasutatud 1. november, 2023).
Kinnunen, Pekka., Särkkä, Nanna. 2023. “Ylen presidenttikysely: Tämä kaksikko pesee kaikki muut – katso, miten eri taisteluparien kävisi toisella kierroksella”. https://yle.fi/a/74-20049765 (kasutatud 3. november, 2023).
Laitakari, Timo. 2023. “Onko Suomen paras presidentti vielä valitsematta?”. https://www.lansi-savo.fi/paakirjoitus-mielipide/6125700 (kasutatud 3. november, 2023).
Nättinen, Nea. 2023. “Kokoomusopiskelijat tukevat täysimääräisesti Alexander Stubbia Kokoomuksen presidenttiehdokkaaksi”. https://www.kokoomusopiskelijat.fi/ajankohtaista/ kokoomusopiskelijat-tukevattaysimaaraisesti-alexander-stubbia-kokoomuksen-presidenttiehdokkaaksi/ (kasutatud 3. november, 2023)
Pirttijoki, Markus. 2023. “Presidentinvaaleissa on nyt todella hyvä kattaus ehdokkaita”. https://www.ess.fi/paakirjoitus-mielipide/6151449 (kasutatud 31. oktoober, 2023)
Tikka, Juha-Pekka. 2023. ”Hänellä on parhaat edellytykset, joita Suomi ja suomalaiset tarvitsevat”. https://www.verkkouutiset.fi/a/hanella-on-parhaat-edellytykset-joita-suomi-ja suomalaiset-tarvitsevat/#60beeb71 (kasutatud 31.oktoober, 2023)
0 Comments