Autor: Hans Joosep Tamme
Toimetaja: Emma Kilmi
Kindlasti olete märganud, et päevad on meil jäänud lühikeseks, päikest pole kusagil näha ja ilm on üsna masendav. Käes on aasta parim aeg kinos käimiseks! 7.–23. novembril toimub Tallinnas ja Tartus Pimedate Ööde Filmifestival, kus kavas on nii palju erinevaid filme, et silme eest läheb kirjuks. Õnneks on teil olemas kultuurirubriik, kes on terve programmi otsast lõpuni läbi töötanud ja koostanud kureeritud nimekirja filmidest, mis võiksid ühele kultuursele riigiteadlasele meele järele olla. Järgneb lühike tutvustus seitsmest filmist, mida soovitame:
“Härra Eikeegi Putini vastu”
Pavel Talankin ehk Paša on liberaalsete vaadetega ja laste poolt armastatud õpetaja Karabašis Venemaal. Ta on oma kodumaa patrioot selle kõige õilsamas tähenduses – Paša armastab oma kodukohta ja tööd koolis. 2022. aasta veebruaris otsustab Vladimir Putin algatada täismahulise invasiooni Ukrainasse ja mõne aja pärast muudab ta Venemaa haridussüsteemi riigi propagandamasina osaks. Sellest tingituna viskab Paša peaaegu (töö)mütsi nurka ja tahab end süsteemist eemaldada, kuid saatus viib ta kokku Taani filmitegija David Borensteiniga. Loominguline tuli süttib mõlema jaoks, ning Paša otsustab kasutada oma positsiooni kooli videograafina selleks, et näidata maailmale, mis Venemaal tegelikult toimub. Riskides nõnda ka oma eluga.
Sundance’i festivali žüriiauhinna pälvinud dokumentaalfilm on olnud mu radaril terve aasta. Kui Ukrainas toimuvast on meil valida rohkelt filme, mille jaoks on PÖFFil ka eraldi “Seistes koos Ukrainaga” (“Standing with Ukraine”) programm, siis Venemaa sisepingetest räägitakse palju harvemini. “Härra Eikeegi Putini vastu” keskendub Vene ühiskonna kõige haavatavamale ja olulisemale rühmale– lastele. Tegemist on erakordse filmiga, mis näitab, kuidas Kremli propaganda on Venemaa haridussüsteemis juurdunud. Pavel Talankin on riskinud oma eluga, et seda materjali vaatajateni tuua. Minu hinnangul on see üks festivali olulisemaid dokumentaalfilme.
Film: https://poff.ee/film/hrra-eikeegi-putini-vastu/
“Seistes koos Ukrainaga” programm: https://poff.ee/seistes-koos-ukrainaga/
“Kaks prokuröri”
Nõukogude Liit, 1937. Tuhanded vangide kirjad – kirjutatud lootuses, et keegi kuuleb nende appikarjet – põletatakse rutiinselt vangikongides. Kuid üks kiri jõuab imekombel sihile. See maandub vastselt ametisse nimetatud kohaliku prokuröri Aleksandr Kornevi lauale. Noor ja põhimõttekindel bolševik Kornev pühendab end tõe väljaselgitamisele. Ta avastab, et kirja autor on NKVD salapolitsei korrumpeerunud agentide ohver. Otsustanud õigluse jalule seada, alustab Kornev teekonda, mis viib ta Moskvasse, otse peaprokuröri kabinetti. Stalinistlike puhastuste haripunktis kujuneb sellest noore mehe langemine totalitaarse süsteemi labürinti – süsteemi, mis ei tunnista iseenda olemust.
Jätkame Venemaa teemal, kuid seekord mängufilmiga. “Kaks prokuröri” viib vaataja tagasi NSVLi lagunenud impeeriumi ajalukku, täpsemalt perioodi, mil toimus Suur Terror. Aastatel 1936–1938 represseeriti hinnanguliselt 76 000 inimest, kellest pooled hukati ja ülejäänud vangistati. Just nende inimeste lugusid jutustabki antud film. Filmi režissöör on Valgevene päritolu Ukraina režissöör Sergey Loznitsa, kelle eelmine film “Sissetung” dokumenteeris ukrainlaste igapäevaelu Venemaa sissetungi ajal. Seekord on ta endale eesmärgiks seadnud meenutada maailmale, millist terrorit on Venemaa valmis korda saatma.
Film: https://poff.ee/film/kaks-prokurri/
“Hind Rajabi hääl”
On 29. jaanuar aastal 2024. Iisraeli-Hamasi sõda on kestnud kolm kuud. Iisraeli väed on okupeerinud Gaza sektori ja selle pealinna Gaza ning lahingutes hukkub valimatult mehi, naisi ja lapsi. See kõik toimub väidetavalt Hamasi terrorirakukeste hävitamise nimel. Punase Poolkuu organisatsioon on loonud Gazasse hädaabiliinid, et päästemeeskonnad saaksid tegevust koordineerida ja abivajajateni jõuda. Kuid iga liigutus sõltub Iisraeli sõjaväe loast, mis võidakse hetkega tühistada. Sel päeval saab vabatahtlik Omar kõne kuueaastaselt Hind Rajabilt. Tüdruk on jäänud autosse lõksu pärast seda, kui tema perekonda vedanud sõiduk sai raketitabamuse. Ümberringi on vaikus, katkised autod ja varemeteks pommitatud linn. Omar ning teised meeskonnaliikmed püüavad nüüd iga hinna eest leida võimalust, kuidas lähedalasuv kiirabi tüdrukuni toimetada, hoolimata ümbritsevast hävingust ja kaosest.
Tegemist on dokumentaaldraamaga ehk tegelikele sündmustele tugineva filmiga. Nii Hind Rajabi ise kui ka tema hääl filmis on ehtsad ja filmi ainsad dramatiseeritud stseenid on need, mis toimuvad hädaabikeskuses. “Hind Rajabi hääl” jutustab kümnete tuhandete Gaza ohvrite lugu. Selliseid raskeid filme on keeruline soovitada, kuid nende vaatamine on oluline. See südantlõhestav film pälvis Veneetsia filmifestivalil 23-minutilise aplausi ning on võitnud mitmeid mainekaid auhindu üle maailma. Nii Brad Pitt kui ka Joaquin Phoenix on linateose levikut rahaliselt toetanud, eesmärgiga tuua film nii paljude inimesteni kui võimalik.
Film: https://poff.ee/film/hind-rajabi-hl/
“Ei kommenteeri”
Peaminister Alma Solvik satub valimiste eel skandaali. Tema mees Sondre on naise võimuloleku ajal arvatavasti kasutanud börsitehingute tegemiseks valitsuse siseinfot. Alma paneb kokku nõndanimetatud kommunikatsiooni kriisistaabi, kes loob avalikkusega suhtlemise jaoks tegevuskava. Peaminister on ka kodus peaminister ja seepärast läheb käiku kampaania „Sondre on süüdi“ – valimised tuleb ju võita.
Meile, kes me elasime kõik äsja üle KOV valimised, võiks “Ei kommenteeri” pakkuda väga palju äratundmisrõõmu. Film on küll fiktiivne, kuid on inspireeritud 2023. aastal Norras puhkenud poliitilisest skandaalist, mille tagajärjel astus neli Norra ministrit tagasi. Antud filmi vaatamiseks ei pea aga Norra poliitikaga kursis olema– siin tehakse lihtsalt poliitika ja valimiste üle nalja. Võrreldes teiste soovitustega siin nimekirjas, tõotab see tulla märksa kergem ja naljakam vaatamine. Soovitan ka režissöör Petter Næssi 2001. aasta vähem poliitilist filmi “Elling”.
Film: https://poff.ee/film/ei-kommenteeri/
“Viimane saadik”
Kui Taliban 2021. aastal Afganistanis taas võimule tuli, töötas Manizha Bakhtari Austrias suursaadikuna. Tänaseni on ta paradoksaalses olukorras, kus tema riiki juhtivat Talibani valitsust rahvusvaheliselt ei tunnustata, samamoodi nagu Taliban ei tunnusta Bakhtari enda esindajana Viinis. Ta on diplomaat ilma valitsuseta. Hoolimata kasvavatest poliitilistest ja majanduslikest raskustest on Bakhtari otsustanud jätkata vastupanu ning seista Afganistani tüdrukute ja naiste õiguste eest. Põrandaaluse algatuse, „Tütarde“ programmi kaudu aitab ta koolitüdrukutel haridust omandada, hoolimata sellest, et ametlikult on see tüdrukutele keelatud.
“Viimane saadik” sarnaneb oma olemuselt natuke filmiga “Härra Eikeegi Putini Vastu”: mõlemad keskenduvad noorte haridusele, kuid siin on fookuses Afghanistani tüdrukud, kellelt on õigus viimasele ära võetud. Peategelase Manizha Bakhtari võitlus Talibani režiimi vastu on tähelepanuväärne ning mida rohkem inimesi tema ja Afganistanis toimuvaga kursis on, seda parem. Meie jaoks on hariduse omandamine elu loomulik osa, kuid mujal maailmas võib see olla luksus. Ärme unusta Afganistani!
Film: https://poff.ee/film/viimane-saadik/
“Õnn on elada me maal”
Nõukogude Liidus oodatakse 1980ndaid, mil suurte juhtide sõnul peab saabuma Kommunistlik paradiis, kuid tõde on sellest kaugel: kõikjal valitseb vaesus, puudus, ideoloogiline kontroll ning ohjeldamatu rakettide tootmine, et tulla moraalselt toime üha süveneva tuumasõja ohuga. Keset kõige võikamat stagnaaega 1982. aasta oktoobri lõpus kogunevad ühe Pääsküla individuaalelamu garaaži pealsesse prooviruumi Ivo „Munk“ Uukkivi, Allan Vainola, Peep Männil ja Villu Tamme ning panevad aluse punkbändile Velikije Luki. Bändi liikmed saavad oma nahal tunda võimude repressioone (vahistamised, peksmised, sundravi, kontsertide keeld jne), kuid jätkavad visalt oma teed, toetudes alkoholi julgustavatele aurudele, mis juhuslike kokkusattumuste kaudu viib kogu Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni.
Midagi kodumaist ka. Ma ei tea, kui paljud riigiteadlased Velikije Luki fännid on, aga Vainola või Villu või punki austajaid peaks meie seas ikka leiduma. Nii korralikku dokfilmi Eesti punkiajaloost ei mäletagi (võib-olla 2023. aasta “Jumalaga, rock’n’roll!”), seega haarake võimalusest ja sukelduge punkarite ellu. Kusjuures– mõned ajaloolised kaadrid on siin filmi jaoks taaslavastatud, mis on üsna unikaalne nähtus Eesti dokumentalistikas. Enne filmi vaatamist soovitan kuulata ka samanimelist laulu.
Film: https://poff.ee/film/nn-on-elada-me-maal/
“Jumala koer”
Liivimaa, 17. sajand. Zaube nimelises külas, on kõik justkui seletamatus deliiriumis ja kurja tuleku ootel. Nõiaprotsess päädib libahundiks tembeldatud vanamehe ütlustega, kuidas ta käib põrgus kuradi ja tema nõidadega võitlemas, et kindlustada head viljasaaki. See ei tõota aga head mitte kellelegi.
See on vist ainuke filmisoovitus selles nimekirjas, mille lugu pole poliitiline. Eelmisel aastal tõi Läti koju oma esimese kuldmehikese animafilmi “Vooluga kaasa” eest. Nüüd on neil valmis saanud järgmine täispikk animatsioon, mis kasutab rotoskoop-animatsiooni. Lihtsamalt öeldes on tegu animatsioonitehnikaga, kus esmalt filmitakse stseen päris näitlejatega ja seejärel animeeritakse iga kaader eraldi üle. Võrreldes filmiga “Vooluga kaasa”, ei ole selle filmi sihtgrupp kindlasti nii lai, kuid kui teile meeldivad Monty Pythoni moodi huumor ja retrohõnguline animatsioon, siis ostke pilet. Läti saadab ka selle filmi parima mitteingliskeelse filmi Oscari nimel võistlema, seega usku neil sellesse filmi on.
Film: https://poff.ee/film/jumala-koer/
Soovitan teil kindlasti ka ise PÖFFi kavaga tutvuda ja avastada, mida huvitavat seal veel peidus on. On suur privileeg, et nii mainekas festival meil iga aasta toimub ja mina olen aastate jooksul saanud sealt elumuutvaid kinoelamusi. Siin toodud filmid linastuvad nii Tallinnas kui ka Tartus, kuid pealinna inimestele on filmivalik veelgi laiem. Kui vabandusi pole, siis minge kõik filme vaatama ja vaadake, ehk märkate linna peal mõnd pöffihunti. Näeme kinos!
Kõik sünopsised ja pildid on võetud PÖFFi ametlikult koduleheküljelt: https://poff.ee/
0 Comments