Euroopa Liit on kahandanud oma Venemaa mõjuvõimu oma energiasektoris, vähendades Vene gaasi importi ning otsides alternatiivseid gaasitarnijaid. Euroopa Liidu vähenev Vene gaasi tarbimine on EL-i vastureakstioon Venemaa sissetungile Ukrainasse, eelkõige sellepärast, et maagaas on Venemaa jaoks oluline tuluallikas ja ressurss, mida kasutatakse EL-i mõjutamiseks. Samuti ei soovi Euroopa rahastada Venemaa sõda Ukrainas ja soovib vähendada oma sõltuvust Venemaast ning see tõttu on Venemaa maagaasi kasutus EL-i siseselt langenud aastaga 40%-lt 9%-le (von der Leyen 2022). Kuigi Euroopa Liit ei ole kehtestanud Venemaa maagaasile embargot, koostati 2022. aasta mais REPowerEU kava, mille eesmärgiks on vähendada Vene maagaasi tarbimist, mitmekesistada EL-i energiaallikaid ja arendada taastuvenergia sektorit. Aserbaidžaani maagaasi nähakse ühe alternatiivina Venemaa gaasile ning võimalusena mitmekesistada Euroopa Liidu energiaallikaid.
Euroopa Liit ja Aserbaidžaan sõlmisid 2022 aasta 18. juulil strateegilise energiapartnerluse vastastikuse mõistmise memorandumi (Air Center 2022, 1). Memorandum, mille allkirjastasid Euroopa Komisjoni president von der Leyen ja Aserbaidžaani president Alijev, sisaldab uut gaasilepingut, mille alusel Aserbaidžaan kahekordistab Euroopasse tarnitava gaasi mahtu aastaks 2027 (Aksiim 2022a) ehk 2027. aastaks peaks Aserbaidžaan Euroopasse tarnima 20 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas (Aljazeera 2022). Aserbaidžaani maagaasi transiidi kogused Euroopasse hakkavad lepingu alusel koheselt suurenema, tõustes võrreldes 2021. aastaga 30% võrra (Kivil 2022a). Aserbaidžaani maagaasi hakatakse Euroopasse tarnima läbi lõunapoolse gaasikoridori, kahekordistades juhtme võimsust (Euroopa Komisjon 2022a). Gaasileping sõlmiti REPowerEU kava saavutamiseks, et mitmekesistada EL-i energiaallikaid ja lõpetada Euroopa sõltuvus Venemaa gaasist (ibid.). Uus leping Aserbaidžaaniga tõesti mitmekesistab Euroopa Liidu energiaallikaid, kuid ei lõpeta Euroopa Liidu sõltuvust Venemaast.
Aserbaidžaan on Venemaa pikkaegne majanduspartner – kaks riiki on eriti koostöövalmis energiasektoris. Venemaa riiklik ettevõte Gazprom müüs Aserbaidžaanile gaasi aastatel 2000-2006 ja 2017 ning 2018. Aserbaidžaan müüs Venemaale gaasi aastatel 2010-2014 (Aksiim 2022b). Kahe riigi koostöö energiasektoris pole kaugeltki lõppenud. 4 kuud peale Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vahelist gaasilepet sõlmisid Venemaa ja Aserbaidžaan omakorda gaasilepingu, mille alusel tarnib Venemaa Aserbaidžaani 1 miljardi kuupmeetri ulatuses maagaasi. Kuigi Gazpromi gaas ei lähe läbi Aserbaidžaani Euroopasse, võimaldab Venemaalt tulev gaas Aserbaidžaani gaasitootjatel keskenduda Euroopa Liidu turule. Tundub, et Venemaa ei hooli sellest, et Aserbaidžaan haarab Venemaast järele jäänud gaasituru osalust Euroopa Liidus, vähendades Venemaa loodud gaasidefitsiidi efektiivsust Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises majandussõjas ning sellega ka vähendades Venemaa mõjuvõimu Euroopa üle.
Kui vaadata, kes omab Aserbaidžaani gaasiväljadel ja infrastruktuuris osalust, siis pole Venemaa ükskõiksus või heakskiit üllatav. Venemaa firma Lukoil, mis on üks Venemaa kolmest suurimast maksumaksjast, makstes 2019. aastal 200 miljardi dollari ulatuses makse (Radečić 2022) ning 2020. aastal üldse Vene riigile umbes 6 miljardit eurot (Kivil 2022b), omab suurt osalus Aserbaidžaani gaasifirmades, taristus ja gaasimaardlates. Näiteks omab Lukoil 15,992% suurust osalust AGSC-s (Azerbaijan Gas Supply Company), mis müüb Euroopale gaasi läbi Lõuna gaasikoridori ning mille üheks kaasomanikuks on ka SOCAR (AGSC n.d.). Lukoil on osalenud ka Aserbaidžaani suurimate gaasimaardlate Shah Denizi välja arendamisel, kus firma omas 10% suurust osalust, kuid paar päeva ennem Venemaa sissetungi Ukrainasse ostis Lukoil 1,25 miljardi eest Malaisia Petronase osaluse, omades nüüd 19,99% Shah Deniz gaasimaardlast (Radečić 2022). Aserbaidžaani presidendi Alijevi sõnul on Shah Deniz peamine eksporditava Aserbaidžaani gaasi allikaks (Air Center 2022, 3). Ilmselt tuleks Euroopa Liitu tarnitav gaas just Shah Denizi gaasimaardlast, millest 1/5 suurust osalust omab Lukoil. Lukoil on ka üheks Lõuna gaasikoridori idapoolse osa kaasomanikuks (Radečić 2022), mida Euroopa Liit hakkab kasutama Aserbaidžaani gaasi impordiks.
Kuigi Lukoil ei ole Venemaa riiklik ettevõte, paikneb Lukoili peakontor Moskvas, makstes makse Venemaa Föderatsioonile. Lisaks on Putini mõju ja võimu Lukoili juhtkonnas näha ja tunda. Lukoili juhatus, eesotsas Vagit Alekperoviga ja Ravil Maganoviga, kritiseeris Venemaa sõda Ukrainas avaldades ohvritele kaastunnet, soovides sõja kiiret lõppu ja nimetades toimuvat “traagikaks” (Kirby 2022). Vagit Alekperov, kes ühtlasi ka asutas Lukoili, astus oma juhi kohalt tagasi umbes kuu peale avaldust (Kivil 2022b). Väidetavalt sooritas Maganov paar kuud peale avaldust enesetapu, kukkudes Moskva kliinilise keskhaigla haigla 6 korruse aknast välja (Kirby 2022). 2022. aasta mais suri kahtlastel asjaoludel ka Alexander Subbotin, kes oli samuti Lukoili juhtkonnas (ibid.). Arvatavasti olid need surmad ja tagandamine Putini vastureaktsioon Lukoili juhtkonna allumatusele. Ilmselt lähitulevikus Lukoili juhtkonnalt enam kriitikat Putini otsuste kohta ei tule ning Lukoil on rohkem valmis tegema otsuseid, mis on Putini huvides.
Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani maagaasi leping on Venemaa huvides. Euroopa Liit rahastab Aserbaidžaanist gaasi ostes endiselt Venemaa sõda Ukrainas. Kuigi EL-i ja Aserbaidžaani vaheline leping on sõlmitud Euroopa Liidu poliitikute poolt eesmärgiga täita REPowerEU kava ning lõpetada sellega Euroopa sõltuvus Venemaa gaasist, on avaneb tegelikult teistsugune vaatepilt. Euroopa Liidu otsus osta Aserbaidžaani gaasi, mis tuleb Shah Denizi gaasimaardlast, mille kaasomanik on Lukoil, ning tarnida seda läbi infrastruktuuri, mille kaasomanik on samuti Lukoil, ei vähenda vaid suurendab Euroopa Liidu sõltuvust Venemaast. Euroopa Liidu rahadega jätkatakse Venemaa sõja rahastamist Ukrainas. Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vaheline gaasileping toob Lukoilile ja Venemaale sadu miljoneid eurosid ning näiliselt jätab Euroopa Liidu poliitikud puhaste südametega ja puhaste kätega, mis kohe kindlasti ei lehka vere ega gaasi järele.
Kasutatud kirjandus
AGSC. (n.d.). Azerbaijan Gas Supply Company. Külastatud võrgulehel https://agsc.az (28.11.2022).
Air Center. (2022). Bulletin: highlight of the forgein policy of republic of Azerbaijan –July 2022. Külastatud võrgulehel https://aircenter.az/uploads/e6Z4CfiOcFEB.pdf (28.11.22). 1-13.
Aksiim, A. (18.07.2022a). Komisjon: Aserbaidžaan lubas kahekordistada gaasitarneid Euroopasse. Err. Külastatud võrgulehel https://www.err.ee/1608660613/komisjon-aserbaidzaan-lubas-kahekordistada-gaasitarneid-euroopasse (28.11.22).
Aksiim, A. (18.11.2022b). Venemaa hakkas Aserbaidžaanile gaasi tarnima. Err. Külastatud võrgulehel https://www.err.ee/1608793699/venemaa-hakkas-aserbaidzaanile-gaasi-tarnima (28.11.2022).
Aljazeera. (18.07.2022) EU signs deal with Azerbaijan to double gas imports by 2027. Aljzeera. Külastatud võrgulehel https://www.aljazeera.com/news/2022/7/18/eu-signs-deal-with-azerbaijan-to-double-gas-imports-by-2027 (28.11.22).
Euroopa Komisjon. (2022a). EL ja Aserbaidžaan tihendavad kahepoolseid suhteid, sealhulgas energiakoostööd. Külastatud võrgulehel https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_22_4550 (28.11.2022).
Kirby, P. (01.09.2022). Ravil Maganov: Russian Lukoil chief dies in ‘fall from hospital window. BBC. Külastatud võrgulehel https://www.bbc.com/news/world-europe-62750584 (17.12.2022).
Kivil, K. (07.10.2022a). Alijev lubas suurendada Aserbaidžaani gaasitarneid Euroopasse. Err. Külastatud võrgulehel https://www.err.ee/1608741604/alijev-lubas-suurendada-aserbaidzaani-gaasitarneid-euroopasse (28.11.2022).
Kivil, K. (21.04.2022b). Venemaa miljardär Vagit Alekperov astus Lukoili juhi kohalt tagasi. Err. Külastatud võrgulehel https://www.err.ee/1608572017/venemaa-miljardar-vagit-alekperov-astus-lukoili-juhi-kohalt-tagasi (17.12.2022).
Radečić, G. (17.08.2022). The EU-Azerbaijan gas deal is a repeat mistake. Politcio. Külastatud võrgulehel https://www.politico.eu/article/the-eu-azerbaijan-gas-deal-is-a-repeat-mistake/ (28.11.2022).
Von der Leyen, Ursula. (2022). 2022 State of the Union Address by President von der Leyen. Külastatud võrgulehel https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/ov/speech_22_5493 (17.12.22).
