Oleks kohatu alustada millestki muust kui kiitusest haiglatele, eesliinitöötajatele, kodanikele, kes hoolivad end ümbritsevatest, ning ettevõtetele, kes kehtestatud piirangute tõttu kahjusid kannavad, kuid siiski korrektselt oma kohust täidavad. Need on inimesed, ilma kelleta, poleks ühiskond tervisekriisis toimima jäänud. Aasta 2021, nagu ka sellele eelnenud aasta, on koroonakriisi tõttu olnud väljakutseks nii tervishoiule, majandusele, haridusele kui ka praktiliselt igale muule valdkonnale. Ühtpidi on see inimesi ühendanud ja pannud koos erinevate abinõudega viiruse vastu võitlema. Teisalt on need piirangud ja meetmed tekitanud inimeste vahele suuri lõhesid.
EL tõestas taas oma kasumlikkust. Ka Eesti-sugune kübemeke läänemaailma idaserval saab osa vaktsiinide jagamisest. Sellega pandi paika senised loosungikandjad, kes õigustavad oma vaenulikku suhtumist Euroopa Liitu rahvususlikkusega. Antud kontekstis on Euroopa Liit kindlustanud eestlaste elu ja tervise vaktsiinide võrdse jaotamise näol ning seega taganud meie rahva jätku. Euroopa Liit armastab Eestit! (EKRE 2021.a KOV valimisloosung “Meie armastame Eestit!”).
Kiitustega jätkates tuleb rõhutada ka Eesti kiiret reageerimist seoses Valgevene õhutatud ebaseaduslike piiriületajatega Poola ja Leedu suunal, kus koheselt liitlasriikidele toetust avaldati ning piirijulgestuseks abi pakuti. Ka tuleb müts maha võtta peaminister Kaja Kallase ees seoses Ukraina küsimuse arutamisega EL Ülemkogul. Kallase sõnavõtt on järjekordselt kinnitanud Eesti põhimõtet, et Venemaal pole asja iseseisvate ja suveräänsete riikide üle otsuseid langetama.
Paraku, kus kiitust seal ka laitust. 2021. aasta algul toimunud valitsuse vahetuse järel tuli võimule saanud Reformierakonnal teha järeleandmisi koalitsioonikaaslase nõudmistele. Hoolimata omavahelistest lepetest on koroonakriisi ajal siiski lubamatu, et Valitsuses tegutseb inimene, kes end põhimõtteliselt ei vaktsineeri. Kultuuriministri nõnda kauaks ametisse jätmine tekitas kohatiselt mulje, justkui valitsus isegi eriti vaktsiinidesse ei usu. Samuti pidurdab ministri võimetus oma valdkonna üritustel osaleda kogu sektori arengut.
Energiakriis kui selline olnuks varem või hiljem vältimatu. Kliimasoojenemine ja selle inimtekkeline seos võinuks ka tulihingelistele kriitikutele ilmselgeks muutuda pärast ÜRO kliimaraporti ilmumist. Paraku kui inimese ratsionaalsusest tekkinud arvamus on faktide abil muudetav, siis pole olemas väge, mis rumaluse ja emotsiooni najal ülesköetud usku muuta võiks. Hoolimata sellest, et usun energiaallikate väljavahetamise vajadusse, leian, et riik ei peaks majanduskriisist kasu lõikama. Selle asemel, et äkitselt tõusnud elektri- ja gaasihindade pealt saadav maksutulu ühtlustada varasema aasta sama perioodi tuludega, loodi segased piirkondlikud abipakettide süsteemid. Kui kogutavad maksud viiduks kooskõlla varasema aasta maksutuluga, täidetaks tõenäoliselt riigieelarveline prognoos. Nüüd aga tuleb inimestel tõestada oma võimetust arveid maksta ning loota, et neil ikka oli piisavalt vähe raha kompensatsiooni saamiseks.
Pöörates pilgu kodust kaugemale ei saa 2021. aastal üle ega ümber Venemaast. Esiteks pälvis avalikkuse tähelepanu Navalnõi märterlik kodumaale pöördumine. On märkimisväärne, et Navalnõi vahistamisega kaasnesid tuhandeid koondavad meeleavaldused. Ehkki Venemaa suure elanikkonna juures ei tundu mõned tuhanded just eriliselt kõmu tekitavatena, on sellised võimuvastased väljaastumised kinnituseks läänele, et vähemalt rohujuuretasandil on säilinud ka Putini-vastasus. Teisalt on Navalnõi saatuse juures oluline teatav lääne ükskõiksus. Kuigi eri avaldusi, kuidas Navalnõi vahistamine ning võimalik piinamine on sõnavabaduse vastane ja üldse “väga halb”, siis erilisemat kriitika lainet Kremli suunas see ei päädinud. Venemaa olemusega ollakse justkui leppinud.
Teiseks jätkas Venemaa 2021. aastal agressiivset poliitikat lääne suunas. Näiteks “jäeti” Zapadi õppuste järgselt olulist relvatehnikat Valgevene aladele, nihutades seeläbi oma relvajõude läänele ebamugavalt lähedale ning teisalt muutes Zapadi õppused justkui Ukraina-vastase sõja eel lavastuseks. Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškini sõnul kontrollis Venemaa Zapadi raames valmidust pidada sõda kolmel eri tasandil: kohalikul ehk Ukrainaga, piirkondlikul ehk NATO-ga ning rahvusvahelisel ehk USA-ga (Juškin 2021).
Aasta lõpus küttis närve juba võimaliku laiahaardelise sõja puhkemine Venemaa ja Ukraina vahel. Venemaa on koondanud märkimisväärse relvajõu Ukraina piiri vahetusse lähedusse ning oodatakse võimalikku kallaletungi. Ühelt poolt toovad analüütikud välja, et rünnak on ebatõenäoline, kuna koondatud vägedest ei piisaks Ukraina alade hoidmiseks, samas märgivad lääne luureandmed, et võimalik rünnak võib toimuda 2022. aasta jaanuaris. Ukrainale avaldati NATO poolt tugevat poolehoidu ning Venemaa suunal on lubatud kehtestada seniolematud sanktsioonid Ukraina ründamise korral. Siinkohal tuleb aga nentida, et Ukrainata sureb ka idee Venemaast kui impeeriumist. Seega tuleb Putinil valida Vene Impeeriumi taasloomise, millega samas langetaks tagasi külma sõja perioodi, ja läänega formaalsete suhete hoidmise vahel. Valik tuleb aga langetada kiiremas korras, sest kui 2014. aastal võisid Ukrainas ka pered lõheneda vene- ja läänemeelseteks, siis tänaseks on idee iseseisvast ja suveräänsest Ukrainast selge.
Kui aga kogu Ukraina võimaliku sõja juures midagigi positiivset leida, tuleb pilk pöörata põhjanaabri Soome poole. Venemaa agressiivne retoorika naabri suunal on Soomes taas võimaliku NATO-sse astumise teema lauale toonud. Aasta lõpetasime tänu sellele konkreetselt positiivsel toonil, kui president Sauli Niinistö aasta viimasel päeval intervjuus sõnas, et oli arutanud Soome NATO-see astumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning tollele rõhutanud, et Soome sellise otsuse juures igati vaba on. Hiljem kinnitas sama põhimõtet ka põhjanaabrite peaminister Sanna Marin.
Presidendikandidaadid Trump ja Biden, kes presidendi valimisprotsessi käigus tundusid justkui täielike vastanditena, osutusid praktikas pea teineteise peegelpiltideks seoses missiooni lõpetamisega Afganistanis. Trumpi alustatud ja Bideni lõpetatud vägede väljatoomine lõppes Lääne poolt 20 aastat üles ehitatud riigi kümnepäevase kokkuvarisemisega. Ajal, mil Taliban Kabulist maailmale võidust Afganistani valitsuse ja seeläbi Lääne üle kuulutas, teatas president Biden Valgest Majast, et lahkumine oli üliedukas, nimetades seda muuhulgas “great success´ks”. Niisiis on äsja ametisse valitud presidendi standardid selged. USA-le kahekümne aasta jooksul kaks ja pool tuhat inimelu maksma läinud progressi kaotus terroristidele vähema kui 10 päeva jooksul on ainulaadne viis ametiaja alustamiseks. Küsimus lahkumise üle ei seisne mitte niivõrd selles, kas pidanuks lahkuma, kuivõrd lahkumisviisis ja selle räpakuses. Koostamata jäänud nimekirjad kaasa võetavatest afgaanidest põhjustasid hordide kogunemise Kabuli lennuväljale, millest kujunes suurepärane propagandamaterjal lääne vastastele. Lisaks tekitas küsimusi Afganistani armee väljaõpe. Evelyn Kaldoja, Tartu ülikooli riigiteaduste vilistlase ja ajakirjaniku sõnul olid afgaani sõdurid treenitud sõdima Ameerika tipptehnoloogia toel, seetõttu pole imestada armee lagunemise üle pärast ameeriklaste lahkumist. Samas pole Kaldoja sõnul Afganistani peatükk kindlasti veel läbi, õhus ripub küsimus, kas Taliban lisaks Afganistani vallutamisele ka neid alasid hallata suudab (Kaldoja, 2022).
Olukord, kus ühe valge “parajalt paksu ja parimais aastais” mehe tweet toob kaasa USA ühe oluliseima hoone vallutamise, väärib peatükki tulevastes ajaloo õpikutes. Aasta 2021 oli täielik populismi revolutsioon. Olukord, kus ühe valge “parajalt paksu ja parimais aastais” mehe tweet toob kaasa USA ühe oluliseima hoone vallutamise, väärib peatükki tulevastes ajaloo õpikutes. Kui 2001. aastal kaksiktornide langemise põhjustasid “kurjad” terroristid ning sellele järgnesid repressioonid ja missioonid mitmetesse kolmanda maailma riikidesse, siis kuidas karistada 20 aastat hiljem omasid Kapitooliumi vallutamise ja rüüstamise eest? 6. jaanuari sündmused demonstreerisid, kuidas igaüks sotsiaalmeedias süüdimatult sõna võtta ning seejuures karistamatult oma teed minna võib. “Donald out.”
Populistid ei maganud ka kodumail võimalust maha. Valitsuse vahetusele järgnevalt riiki saabunud vaktsiinide vastu oli hea oma pettumust välja elada. Eeldusel, et Toompeale pääsemiseks tuleb esitada vaktsineerimist tõendav dokument, oli vaktsiinivastaste seljatagust kaitsma asunud kaabudes meeste näol tegu silmakirjatsejatega. End ohtliku viiruse eest kaitstes, kuid teistele vaktsiinidest loobumisel hoogu andes, ohustati oma potentsiaalse valijaskonna elu ja tervist. Olles osalenud presidendi Toomas Hendrik Ilvese loengus, jäi mulle nende tegelaste kohta mõtteisse kõlama tähelepanek, kuivõrd ebatavaline on, et poliitik seisab selle eest, et tema valijaid rahus vähemaks jääda võiks. Nüüd kõigile vaktsiini-, maski- või mille iganes muu vastasele, kellel on hing minu peale täis saanud ja valmistub spurdiks kommentaaridesse, kui võitlete tõepoolest sõna- ja valikuvabaduse eest, peate seda lubama ka minule. Vähemalt seniks kuni mina luban teile teie ajuvabaduse. Las ma siis olla rumal, idioot või ajupestu. Täiesti vabatahtlikult ja iseenda eest.
PS: Antud artikkel on väljendus autori isiklikest ideedest ja vaadetest.
Kasutatud allikad:
Juškin, Vladimir. 2021. “Vladimir Juškin: Zapad 2021 varjatud tähendus.” Postimees Arvamus 23. september. https://arvamus.postimees.ee/7344239/vladimir-juskin-zapad-2021-varjatud-tahendus (külastatud 29. september, 2021).
Kaldoja. Evelyn, Astrid Kannel, Peeter Kaldre & Indrek Kiisler. 2022. “Välistund. Mis juhtus maailmas aastal 2021 ja mida toob 2022?” Vikerraadio 3. Jaanuar. https://vikerraadio.err.ee/1608443387/valistund-mis-juhtus-maailmas-aastal-2021-ja-mida-toob-2022 (külastatud 4. Jaanuar, 2022).
STT/BNS. 2021. “Niinistö: Soome võimalused NATOga liitumiseks on endised.” Postimees Maailm 31. detsember. https://maailm.postimees.ee/7420231/niinisto-soome-voimalused-natoga-liitumiseks-on-endised (külastatud 4. Jaanuar, 2022).
0 Comments