Valimised on vaid mõne päeva kaugusel ja erakonnad teevad kõik endast oleneva, et hääletsaaki maksimeerida. Telkide juurde minnes on võimalik krabada konservatiivsuse maitsega mett, odavaimast kangast valmistatud poekotti ning pastakaid, millest piisab järgmiseks neljaks aastaks. Linnaseinad on täis plakateid loosungitega: “Seisan keskealiste valgete meeste õiguste eest!” ja “Loobun Riigikogu liikme palgast!” ning ringkonna kandidaatide nägusid näeme tihedamini kui oma vanemaid. Kuna hetkeseisuga on poliitilise välisreklaami keeld valimisseadustest tühistatud (Politsei- ja Piirivalveamet, 2023), ei saa me sellest reaalsusest pääseda enne valimiste lõppu. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on valimisreklaam lubatud “nii eelhääletamise ajal kui valimispäeval” ning “keeldu ei ole teha valimispropagandat televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias ega sõnumite saatmisega”.
Peamiseks platvormiks, mille kaudu erakonnad saavad inimesi mõjutada, on aga internet, eeskätt uudisteportaalid. Ka eakamad kodanikud, kes veel hiljuti ei osanud arvutit sisse lülitada, leiavad võimalusi Delfi uudiste lugemiseks. Vastusena sellele, panevad erakonnad uudisteportaalid oskuslikult enda kasuks tööle, manipuleerides sellisel viisil avalikkuse arvamusega. Tehes lahti Delfi veebilehe, näeme EKRE ja Jevgeni Prigožini võimaliku seose kajastavate uudiste seas ka selliseid pealkirju nagu: “EKRE majanduspoliitika tagab odavama kütuse, toidu, ravimid ja Euroopa odavaima elektri. Loe, kuidas!”; “EKRE on tugevaima riigikaitse kompetentsiga erakond, kes teab, kuidas ehitada üles turvaline ja kaitstud riik”; “Kultuuriloolane Loone Ots: kui sulle lähevad korda eesti keel ja eesti meel, siis tasub toetada rahvuskultuuri hoidvat EKRE-t!” ja teisi, mõnede jaoks esmapilgul kahtlaseid, teiste jaoks aga valimisvalikut mõjutavaid väiteid. Antud artiklid on veebilehel kujundatud nagu tavalised uudised. Reklaame eristab vaid väike märge “sisuturundus”, millele lugejad ei pruugi nõuetekohast tähelepanu pöörata. Kas käesolev lähenemine on eetiline? Kas seaduslik? Ja isegi kui on, kui vabaks ja õiglaseks võib sellel juhul valimisi pidada?
Alustada tuleks sellest, et valimisvalik sõltub paljudest teguritest. On ebarealistlik oodata, et iga kodanik teeb otsuse puhtalt selle põhjal, kui hästi üks või teine erakond tema huve esindab. Peamine küsimus seisneb aga selles, kas potentsiaalne valija on teadlik sellest, et tegu on teabega, mille loomise eesmärgiks oli mõjutada tema otsust. Otsust, millega kaasnevad märkimisväärsed tagajärjed ning mille eest ta kannab vastutust järgmiste valimisteni. Viidates reklaamiseadusele (RekS § 3 lg 1): “Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga”. “Sisuturunduse” märgi lisamist võib küll pidada tõestuseks, et reklaam on teistest artiklitest eristatud. Samal ajal, võib väita, et tegemist on uue ja avalikkuse jaoks võõra sõnaga, mis, eriti vanemate valijate puhul, ei muuda kirjutisesse suhtumist. Kogu veebilehe disain aitab “pettele” kaasa, paigutades ajakirjanduslike ja siseturunduse varjus avaldatud artikleid samasse ritta. Kommunikatsiooni doktorant Rain Veetõusme defineerib siseturundust järgmiselt: “Sisuturundus on nimelt reklaami vorm, milles on asendatud klassikaline reklaam turundusliku sõnumiga, mis on väga sarnane väljaande pakutava ajakirjandusliku sisuga.” Mõtet edastas Twitteris ka kasutaja @Luolong: ““Sisuturundus” on lihtsalt puhtaks pestud ja ära triigitud sõna kinnimakstud artiklile“. Miks ei saaks aga selle asemel olla kõikidele arusaadav sõna “reklaam”? Samal põhjusel, miks seaduse kohaselt, peab reklaam olema muust teabest selgelt eristatav. Kuna reklaami “reklaamiks” nimetamisega kaasneb sellesse lugeja vastav suhtumine.
“Sisuturunduse” mõiste kasutades võib aga hoida sõrmed ristis, et veebilehte sirvides mõtleb inimene, et tegemist on päris statistikale viidetava uuringuga, mitte erakonna esimehe kirjutatud arvamusartikliga.
Süvitsi erinevaid “argumente” ja statistikat ma artiklis analüüsima ei hakka, kuna tegu on EKRE valimisprogrammi ümberjutustusega. Ettearvatult, ei unusta erakond mainimast ka seda, kuidas EKRE valitsemise ajal oli toit odavam, eestlased eestlaslikumad ja päike soojem ning kuidas -“Riigikaitse pole kunagi olnud Reformierakonna prioriteet“ ja “Kaja Kallase valitsus on muutnud elektri luksuskaubaks“. Kui teile tundub, et populistlike väidetega teeb EKRE oma artiklite reklaamiva olemuse liiga ilmseks, kerige kirjutiste keskosani, kus hakatakse tooma välja ka kandidaatide nimesid, mis on, tänu rasvase kirjale, eriti silmatorkavad. Tähelepanu väärivad ka artiklite luulelised kokkuvõtted, nagu: “Kokkuvõttes – kui sinu jaoks on oluline, et Eesti oleks hästi kaitstud, tasub valimistel toetada EKRE kandidaate“ ja „Rahvuskultuur on riigi ja tema rahva ühine looming. Kui sulle lähevad korda eesti keel ja eesti meel, siis anna oma hääl tõelist rahvuskultuuri hoidva EKRE poolt!“.
Tahaks väga teada, kui palju ja kelle rahaga (ei vihja millelegi) EKRE Delfile sellise triki eest maksis ning millises ulatuses sellised “üksikasjad“ lõpuks valimistulemust mõjutavad. Noore ja meediapädeva inimesena võib antud olukord tunduda naljakaks ja kahjutu. Samal ajal, inimesed, kes väljaspool valimisperioodi pole poliitikast huvitatud, või kõhklevad, kas hääletada EKRE või (lisa mõne muu erakonna nimi) poolt, võivad olla sellisest meediakajastusest tugevalt mõjutatud. Mida artiklist kaasa võtta: suhtuge igasugusesse teabesse kriitiliselt ning minge ikka valima!
Toimetanud Ruth Sisask
Allikad
Delfi. (2023). “EKRE majanduspoliitika tagab odavama kütuse, toidu, ravimid ja Euroopa odavaima elektri. Loe, kuidas!”. https://www.delfi.ee/artikkel/120142814/ekre-majanduspoliitika-tagab-odavama-kutuse-toidu-ravimid-ja-euroopa-odavaima-elektri-loe-kuidas
Delfi. (2023). “EKRE on tugevaima riigikaitse kompetentsiga erakond, kes teab, kuidas ehitada üles turvaline ja kaitstud riik”. https://www.delfi.ee/artikkel/120142826/ekre-on-tugevaima-riigikaitse-kompetentsiga-erakond-kes-teab-kuidas-ehitada-ules-turvaline-ja-kaitstud-riik
Delfi. (2023). “Kultuuriloolane Loone Ots: kui sulle lähevad korda eesti keel ja eesti meel, siis tasub toetada rahvuskultuuri hoidvat EKRE-t!”. https://www.delfi.ee/artikkel/120147608/kultuuriloolane-loone-ots-kui-sulle-lahevad-korda-eesti-keel-ja-eesti-meel-siis-tasub-toetada-rahvuskultuuri-hoidvat-ekre-t
Politsei- ja Piirivalveamet. 2023. “Riigikogu valimised 2023”. https://www.politsei.ee/et/valimised
Reklaamiseadus. (2008). Vaadatud 23.02.2023. https://www.riigiteataja.ee/akt/127022022005
Tepp, R. [@Luolong]. (17.02.2023). ““Sisuturundus” on lihtsalt puhtaks pestud ja ära triigitud sõna kinnimakstud artiklitele :)” [Tweet]. https://twitter.com/Luolong/status/1626641264241176577
Veetõusme, R. (2018). “Teadlane teab: Mis on sisuturundus?”. Tallinna Ülikool. https://www.tlu.ee/bfm/uudised/teadlane-teab-mis-sisuturundus-rain-veetousme
