„My Europe doesn’t build walls“ – Stefan Löfven
–
Tänavu juunikuus toimunud Euroopa Liidu Parlamendi valimistel saavutasid parempoolsed parteid suure edu ning viimased aastad on näidanud, et ka Põhja-Euroopas ei suuda nende edukust miski peatada. ELi Parlamendi valimiste õhtul, pühapäeval, 9. juunil see hoog aga aeglustus. Kui mujal Euroopas võidutsesid natsionalistlikud parteid, siis Põhjamaades said nad lüüa – Rootsis, Soomes ja Taanis esikohale tõusnud vasakpoolsus pühkis nad kõrvale. Muuhulgas tervitas Rootsi vasakpartei esikandidaat Jonas Sjöstedt seda tulemust kui “lootusekiirt” Euroopale. Oma rõõmu avaldas ka sotsiaaldemokraatide juht Magdalena Andersson, kelle partei valimised võitis, kuulutades, et “üle Rootsi puhub vasakpoolne tuul” (Hivert, 2024). Eelnevale vaatamata on niinimetatud “vasakpoolsel tuulel” olnud Rootsile pärast 2015. aasta Euroopa rändekriisi üsna vastuoluline mõju. Järsk immigrantide sissevool on riigi majandusele mitmel viisil väljakutseid esitanud. Lisaks on see toonud Rootsile hulgaliselt sotsiaalseid probleeme, nagu näiteks grupivägivalla märkimisväärne kasv (Salminen, 2023).
Rootsit peetakse Euroopas ja kaugemalgi sageli liberaalseks utoopiaks tänu oma stabiilsele majandusele, kõrgele elukvaliteedile ning avatud ja progressiivsele ühiskonnale. Selline aktsepteerimise ja sallivuse maine ilmnes eriti 2015. aastal, kui sõdade poolt räsitud Lähis-Idast, eeskätt Süüriast, hakkasid massiliselt saabuma varjupaigataotlejad Rootsi ja mujale Euroopasse. Juba 2014. aastal palus toonane peaminister Fredrik Reinfeldt kodanikel “näidata üles sallivust”, öeldes avalikkusele: “Ma tean, et see põhjustab hõõrdumist. Seetõttu kutsun Rootsi inimesi üles näitama kannatlikkust ja avama oma südameid.” 2015. aasta lõpuks oli Rootsi registreerinud üle 163 000 uue varjupaigataotleja, mis märkis immigrantide arvus rekordtaseme saavutamist (Ellyatt, 2024).
2015. aasta lõpuks oli Rootsi registreerinud üle 163 000 uue varjupaigataotleja, mis märkis immigrantide arvus rekordtaseme saavutamist.
Rootsi integratsioonipoliitikas on probleeme enamasti “väljakutseteks” nimetatud. Nende väljakutsete suhtes on ette kujutatud või neid arvatud olevat lühiajalised, kuid statistika, eriti madala haridustasemega immigrantide ja nende laste kohta, ei ole sellist soovmõtlemist senimaani toetanud (Eklund & Larsson 2020, 12). Nimelt oli Rootsis 2024. aasta maikuus kokku enam kui 271 000 töötu, millest välismaal sündinute arv oli ligikaudu 153 000 (SCB, 2024).
2000. aastate esimesel kümnendil viidati Rootsis hoiatavalt niinimetatud “Prantsusmaa viisile” – stsenaariumile, kus ebaõnnestunud integratsioonipoliitika tõttu tekivad sotsiaalsed pinged ja getostumine – ent ei tahetud uskuda, et Rootsi tõepoolest tulevikus Prantsusmaa teekonda järgiks. Loodeti, et erinevalt Prantsusmaast õnnestub Rootsil “humanitaarse suurriigina” immigrante edukalt ühiskonda integreerida. Integratsiooniprobleemide algpõhjuseks ei ole ilmselt investeeringute nappus lõimumisse.
Näiteks on Rootsi AMIFi fondi (Asylum, Migration and Integration Fund) investeering erinevatesse migratsiooniprojektidesse vahemikus 2021-2027 üle 363 miljoni euro ning selle eesmärk on tagada võimalikult pikaajaline jätkusuutlik rändepoliitika (European Commission, 2024). Põhiprobleem seisneb pigem selles, et Rootsi immigratsioonipoliitika on meelitanud riiki liiga suurel hulgal inimesi, kellel puuduvad reaalsed eeldused läbi lüüa Rootsi-suguse põhjamaise postindustriaalse ühiskonna tööturul. Sageli puudub neil tööturul nõutav piisav keeleoskus ning kodumaal omandatud kõrghariduse tase tihtipeale ei vasta Rootsi ühiskonna kõrgetele standarditele.
Rootsi immigratsioonipoliitika on meelitanud riiki liiga suurel hulgal inimesi, kellel puuduvad eeldused läbi lüüa Rootsi-suguse postindustriaalse ühiskonna tööturul.
Rootsis on lõimumisse tohutult investeeritud erinevate integratsiooniprogrammide kaudu ja suur osa sisserändajatest on pidevalt hõlmatud erinevate tööhõiveprogrammidega, leidmata kunagi püsivat tööd väljaspool neid programme (Salminen, 2023). Sedamoodi viis lõimumisprotsessi läbi viia jätab sisserändajad nii-öelda „lõksu“, kus nende integreerumist küll ühest küljest toetatakse, aga teisest küljest jäävad nad jälle sellistest olulistest oskustest ilma, mille järele oleks nõudlus tänapäevastel Rootsi ja põhjamaade tööturgudel. Rootsi ebaefektiivsus immigrantide aktiivse osalemise edendamisel tööturul pärast erinevaid integratsiooni- ja tööhõiveprogramme ning erinevate kvalifikatsioonide omandamist tööturule sisenemiseks on olnud peamine põhjus, miks need erinevad programmid pole paljudel juhtudel toiminud (Nilsson, 2021: 17-18). Näiteks võib eelmainitud programmidest tuua 2021. aastal kasutusele võetud “Intensive Year programme’i”, mille põhimõte on, et programmis osalejad leiaksid oma esimese töökoha ühe aasta jooksul pärast Rootsi kolimist. “Intensiivne aasta” koosneb keele- ja tööalaste oskuste koolitusest, mis hõlbustab ja kiirendab osalejate sisenemist tööturule selles valdkonnas, mille jaoks neil on vastav kogemus ja/või kvalifikatsioon (European Commission, 2020).
Väljakutsete mõju
Suure töötuse korral kaasnevad riigile sageli ka sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Majanduslike raskuste seas võib esile tõsta riigi rahanduse kannatamist immigratsiooni tõttu. Rootsis on sisserände fiskaalne mõju olnud negatiivne, sest immigrantide makstavad maksud ja tasud ei kata täielikult nende saadavaid toetusi ja avalike teenuste kulusid. See tuleneb asjaolust, et sisserändajate sissetulek jääb oluliselt alla Rootsi põliselanike omale (Sanandaji, 2020: 30). Näiteks on Rootsis OECD liikmesriikide seas suurim tööhõive määra erinevus sisserändajate ja põliselanike vahel, mis viitab sellele, et madala haridustaseme tõttu on sisserändajate tootlikkus võrreldes põlisrootslastega madal. Seetõttu on immigratsioon olnud Rootsi ühiskonnale majanduslikult kahjumlik (Sanandaji, 2020: 252).
Eeltoodud põhjustel ei leevenda Rootsi praeguse immigratsiooni tasemest tulenevad majanduslikud mõjud elanikkonna vananemisest tulenevat survet riigi rahandusele. Vastupidi, see vähendab ressursse, mis on kättesaadavad, et eakamat Rootsi elanikkonda ülal pidada – näiteks eakatele hoolekandeteenuste osutamiseks –, mis muudab omakorda sotsiaalsüsteemi vastupidavuse ebakindlamaks. Muuhulgas on Rootsi pensioniagentuur arvutanud (Swedish Pension System, 2016), et 100 000 pagulase pensionisüsteemi tagasitulek aastaks 2100 võrdub seitsme miljardi dollariga nüüdispuhasväärtuses (mõõdab, mil määral antud projekt suurendab või vähendab ettevõtte väärtust), kuid samal ajal on kulutused pensionisüsteemile 15 miljardi dollari netoväärtuses. Väärtus – ehk ühe pagulase keskmine netomõju Rootsi pensionisüsteemile oleks ligikaudu -80 000 dollarit. Seejärel saab tõdeda, et immigrandid, vaatamata soodsamale vanuseprofiilile, ei teeni piisavalt tulu oma pensionide täielikuks rahastamiseks – rääkimata Rootsi pensionisüsteemi kui terviku tugevdamisest, mis on pensionisüsteemile suureks lisakoormuseks (Sanandaji, 2020: 34).
Immigratsioonilainega kaasnenud sotsiaalsete probleemide osas saab välja tuua ka sotsiaalse segregatsiooni küsimuse. Immigrandid, kes sageli on põliselanikkonnast kehvemini tööturul läbi löönud, on aastakümnete jooksul Rootsi suurlinnade eeslinnadesse koondunud. Sellele on lahendust püütud leida juba üle 30 aasta, kuid immigrantide arv ja osakaal nendes on linnaosades aina kasvanud. Näiteks oli 2014. aastal Stockholmis ligikaudu 396 000 välismaa kodanikku, millest märgatav arv elas selle erinevates eeslinnades (World Population Review, 2024). Ent 2024. aastal elas linnas juba 464 000 välismaa kodanikku ning endiselt elab suur osa just nendes, südalinnast kaugemale paiknevates linnaosades (samas). Täiendav raha integratsioonile ja sotsiaaltöötajatele pole segregatsioonitrendi peatanud (Sanandaji, 2018).
Eelkõige suurlinnade äärelinnadesse koondunud ja sageli Rootsi ühiskonnast kõrvale tõrjutud immigrandid on ülejäänud riigiga võrreldes moodustanud paralleelühiskondi, kus suhtutakse sageli vaenulikult Rootsi ühiskonna institutsioonidesse, nagu politsei ja kiirabi. Lisaks on vaenulikkus väljendunud korrarikkumiste ja grupivägivallana ühiskonna poolt hooldatavates avalikes ruumides, nagu näiteks raamatukogudes ja koolides. Samuti on granaadirünnakud immigrantide domineeritud piirkondades Salmineni (2023) artikli kohaselt on levinud avalikesse kohtadesse. Mõned piirkonnad alluvad pigem immigrantidest elanike päritoluriigi traditsioonidele ja tavadele kui Rootsi seadustele – näiteks on kõige rohkem võimu sageli sellel, kellel on kõige suurem perekond (Salminen, 2023).
Lahendus?
Selliste tagasilöökide tõttu on rootslaste hoiakud immigratsioonipoliitika suhtes märkimisväärselt muutunud. Praegune valitsus on võtnud üha piiravama ja teatud määral ka vaenulikuma hoiaku, pöörates ümber piirkonnas aastatepikkuse liberaalse poliitika. Valitsus on muuhulgas teatanud, et rakendab immigratsioonipoliitikas samm-sammult “paradigma muutust”, mille peamine eesmärk on “jätkusuutlik sisseränne”. See tähendab püüdlusi vähendada ebaseaduslikku või dokumentideta sisserännet. Lisaks on valitsus välja pakkunud uusi algatusi migrantide väljasaatmiseks või repatrieerimiseks (sealhulgas rahaliste stiimulite kasutamine) ning oma volituste suurendamiseks elamislubade tühistamiseks.
Nende meetmetega loodetakse lahendada eelkõige dokumentideta migrantide arvu kasvuga seotud probleemid, mida valitsus rõhutab. Grupivägivald ja organiseeritud kuritegevus on viimastel aastatel madala sissetulekuga immigrantide kogukondades Rootsis pikka aega suurt muret tekitanud (Ellyatt, 2024). Rootsi praegune peaminister Ulf Kristersson on samuti öelnud, et „kõik ettepanekud, mis viivad võimalikult karmi rändepoliitikani, on proovimist väärt“ (Lundahl, 2024). Rootsi muutused peegeldavad laiemaid nihkeid kogu Euroopas, kus riigid on pärast poliitilist tagasilööki ja majanduslikke muresid muutunud rände suhtes järjest ettevaatlikumaks.
Lähitulevik näitab, kuidas Rootsi hakkab oma eelseisvate väljakutsete ja eesmärkidega toime tulema. Avalik arutelu immigratsiooniprobleemide üle on hakanud intensiivistuma ning Rootsi on tunnistanud vajadust vaadata oma immigratsioonipoliitika üle. Kokkuvõtvalt võib öelda, et probleemide algpõhjus ei seisne ainult immigrantide integreerituse tasemes. Pigem on väljakutseks olnud see, et Rootsi immigratsioonipoliitika tulemusel on riiki saabunud suur hulk inimesi, kellel võib puududa vajalik oskusteave Rootsis hakkama saamiseks. Seetõttu on Rootsi kogemused saanud õppetunniks teistele Põhja-Euroopa riikidele, sealhulgas Eestile, kes peavad tulevikus antud aspekte arvesse võtma.
–
Kasutatud allikad
Eklund, Johan., Larsson, Johan P. 2020. “NÄR BLIR UTRIKES FÖDDA SJÄLVFÖRSÖRJANDE? / Entreprenörskaps Forum”. pp.12. https://entreprenorskapsforum.se/wp-content/uploads/2021/11/Rapport_Sjalvforsorjning_REV-2021_Web.pdf (4. 12. 2024).
Ellyatt, Holly. 2024. „Sweden told people to open their hearts to immigrants 10 years ago. Its U-turn has been dramatic / CNBC“. https://www.cnbc.com/2024/10/07/swedens-immigration-stance-has-changed-radically-over-the-last-decade.html (16. 11. 2024)
European Commission. 2020. “Sweden: Intensive Year program facilitates integration and employment”. https://migrant-integration.ec.europa.eu/news/sweden-intensive-year-programme-facilitates-integration-and-employment_en (4. 12. 2024).
European Commission. 2024. “Governance of migrant integration in Sweden”. https://migrant-integration.ec.europa.eu/country-governance/governance/sweden_en (4. 12. 2024)
Hivert, Anne Françoise. 2024. „European elections: Far right on the decline in Nordic countries“. https://www.lemonde.fr/en/international/article/2024/06/10/european-elections-far-right-on-the-decline-in-nordic-countries_6674410_4.html (11. 11. 2024)
Lundahl, Pontus. 2024. „Kristersson vill se en så stram migrationspolitik som möjligt / Sveriges Radio“. https://sverigesradio.se/artikel/kristersson-vill-se-en-sa-stram-migrationspolitik-som-mojligt (17. 11. 2024)
Moore, Keith. 2016. „Swedish government struggling over migrant crisis / BBC“. https://www.bbc.com/news/world-europe-35549169 (17. 11. 2024)
Nilsson, Emily. 2021. “WHAT IS THE PROBLEM WITH INTEGRATION? A policy analysis of Swedish policy proposals / University Of Gothenburg”. pp. 17.18. https://gupea.ub.gu.se/bitstream/handle/2077/71558/Emily%20Nilsson.pdf?sequence=1 (4. 12. 2024)
Salminen, Samuli. 2023. „Ruotsin tie – Kuinka massamaahanmuutto romutti pohjoismaisen hyvinvointivaltion / Suomen Perusta“. https://www.suomenperusta.fi/ajatus/ruotsin-tie-kuinka-massamaahanmuutto-romutti-pohjoismaisen-hyvinvointivaltion/ (16. 11. 2024)
Sanandaji, Tino. 2018. „Swedes and Immigration : End of the consensus? / Fondapol. https://www.fondapol.org/en/study/swedes-and-immigration-end-of-the-consensus-2/ (16. 11. 2024)
Sanandaji, Tino. (2020). „Mass Challenge: The Socioeconomic Impact of Migration to a Scandinavian Welfare State / Springer Nature“. pp. 30-252. (15. 11. 2024)
Statistikmyndigheten SCB. 2024. “Unemployment continued to increase in May 2024”. https://www.scb.se/en/finding-statistics/statistics-by-subject-area/labour-market/employment-and-working-hours/population-by-labour-market-status/pong/statistical-news/population-by-labour-market-status-may-2024/ (4. 12. 2024)
Swedish Pension System. 2016. “Orange Report 2016”. pp. 54. (4.12.2024). World Population Review. 2024. https://worldpopulationreview.com/cities/sweden/stockholm (4. 12. 2024)
Taustafoto: Reuters / Scanpix
Toimetajad: Emma Kilmi, Miia Maris Praks
0 Comments