Autor: Kirill Zinovkin

19. oktoobril toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste volikogu valimised (edaspidi KOV-valimised). Erakondadel on valimisnimekirjad ja -programmid juba ammu paigas ning valimiskampaania kogub tänavatel hoogu. Igas piirkonnas on tulenevalt kohalikest küsimustest erakondade populaarsustase erinev – kõige huvitavam olukord kujuneb välja aga Tallinnas. Vaatamata sellele, et vaid poolteist aastat tagasi, 2024. aasta märtsikuus avaldati tollesele keskerakondlasest linnapeale Mihhail Kõlvartile Tallinna linnavolikogus umbusaldust (Mäekivi & Hindre, 2024), on Keskerakonna toetus hetkel kandideerivatest erakondadest Tallinnas suurim (lausa 42%, mis ajaga aina kasvab) (Norstat, 2025). Tänavu eeldatakse, et erakond võib saada 79-liikmelises volikogus 43 kohta (Kook, 2025). Seepärast on oluline arvestada võimalike murekohtadega, mis võivad kaasneda Keskerakonna ainuvõimuga Tallinnas, kui lõplikud tulemused seda kinnitavad.

Mida Keskerakond täpsemalt lubab?

Kõigepealt tuleks käsitleda Keskerakonna lubadusi ning seostada neid Tallinna ja muu sealsega. Keskerakonna tänavu valimisprogramm nimega „Ummikust välja!“ on küllaltki üldine ja erinevalt teistest erakondadest (näiteks võrreldes Reformierakonnaga) puudub täpne lubaduste kirjeldus Tallinnas ja selle üksustes. Üldjoontes on valimisprogrammis välja toodud erinevaid probleeme nii Eesti riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Näiteks elukallidus, rahvastiku vähenemine, kodanike kaasamise puudulikkus ja ettevõtluse pidurdamine (Keskerakond, 2025: 1). Järgnevalt peatun pikemalt hariduse (eestikeelsele haridusele üleminek) ja tervishoiu (Tallinna haigla küsimus) teemade peal. 

Haridus

Hariduse puhul lubab Keskerakond tagada sujuvat üleminekut, ühtlasi lahendades sellega kaasnenud muresid: õpetajate, õpivahendite, metoodika ja tugispetsialistide puudulikkus. Keskerakonna valimislubaduste dokumendis (2025) tuuakse välja, et selliste probleemide leevendamiseks töötatakse võimalikult kiiresti välja kindlad meetmed, kuid ei tooda välja millisel moel hakatakse seda täpsemalt tegema. Samuti nendib Keskerakond, et tähelepanuta ei tohiks jääda ka õpilaste emakeele ja kultuurilise identiteedi säilimine, vihjates tõenäoliselt vene keele rollile alg-, põhi- ja keskhariduses (Keskerakond, 2025: 11). 

Vaatamata lubadustele “tagada igale lapsele ja noorele kvaliteetne haridus [..], säilitades ja tugevdades samal ajal Eesti kultuuripärandit” (Keskerakond, 2025: 10) ja “panustada hariduse arengusse, et see vastaks meie tööturu ja ühiskonna vajadustele, [..]” (Samas), väidab Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart aga, et haridusreform pigem kahjustab hariduse kvaliteeti (Postimees, 2025). Seega, paistab, et Keskerakond ei ole nii huvitatud “sujuvast üleminekust”, vaid on eestikeelsele haridusele ülemineku vastu, mida erakond on esitanud ebaselgete väidete abil. Seda kinnitab näiteks Kõlvarti kommentaar selgitamaks Narva pealinna kandidaadi Jaan Tootsi ütlust (“See eksperiment, mille järgi hakkavad meie lapsed alates neljandast klassist õppima eesti keeles, tuleb lõpetada” (Postimees, 2025)), et “kahjuks seda lõpetada pole enam võimalik” (Samas).

Samuti Keskerakond oli Tallinnas võimul pea 20 aastat (aastatel 2005-2024), mille jooksul ei suudetud pealinna koole eestikeelsele õppetööle üle viia. Isegi, kui eestikeelsele haridusele ülemineku seadus võeti vastu juba 2022. aastal (Haridus-ja Teadusministeerium, 2024), oli linnavalitsuse eesotsas oleval Keskerakonnal vähe poliitilist tahet sedasama reformi praktikas rakendada. Kui 2024. aasta märtsis võim vahetus, hakkas uus valitsus tegelikke samme ette võtma, et pealinnas haridust ümber korraldada (Uibo, 2024). 

Loomulikult ei saa ühtegi reformi läbi viia ilma probleemide ja raskusteta. Ilmnesid erinevad takistused nagu õpilaste toimetuleku langus ja õpetajate ülekoormus. Reformide elluviimine pole aga sprint, vaid maraton – praegune Keskerakonna retoorika, täpsemalt Mihhail Kõlvarti oma, on ebarelevantne, kuna möödunud on vaid 1,5 aastat hetkest, mil hakati tegelikke lahendusviise rakendama. Ehk Keskerakonna ainuvõimu puhul võib olla pealinnas üleminek kehvasti planeeritud, mis omakorda pidurdab üldist arengut ja viib kesiste tulemusteni.

Tervishoid

Juba mitu aastat on tekitanud poleemikat plaan rajada Tallinnasse uus, senistest kaasaegsem ja mõõtmetelt suurem haigla. Oma valimisprogrammis lubab Keskerakond lõpuks suurhaigla ära ehitada, mis omakorda peaks „parandama tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning vähendama ravijärjekordi kogu Eestis” (Keskerakond, 2025: 14).  

Tegelikkuses ei tundu uue haigla rajamine Keskerakonna poolt paika pandud ajavahemikus (ehk ühe KOVi koosseisu ametiajal jooksul) realistlik. Esiteks on projekti kogusumma 900 miljonit eurot (Palk, 2025) (mis oli varem eeldatava summaga 520 miljonit eurot (Tooming, 2021)), millest 360 miljonit peaks maksma linn – võrdluseks Tallinna 2025. aasta eelarve 1,29 miljardit eurot (Tooming, 2025) ja Eesti riigi 2025. aasta eelarve 18,2 miljardit eurot (Riigikogu, 2024). Teiseks lisanduks sellele veel muud võimalikud haiglasisese tehnika kulud, seega täielik lõppsumma ei pruugi olla ainult seesama 900 miljonit eurot. Isegi kui projekti rahastamine peaks läbi viidama 60/40 tingimustes (60% riik ja 40% Tallinna linn (Leas, 2025)), on see siiski liiga suur investeering olukorras, kus riik kipub ressursse kokku hoidma ka muude valdkondade pealt (näiteks haridus ja kultuur).

Lisaks, Eesti Arhitektide Liit (ehk EAL) on avaldanud samuti arvamust Tallinna haigla eelprojektist, mis on eeskätt nii negatiivne kui positiivne. EAL väidab, et hoone planeeringu – ssealhulgas ruumikvaliteedi ekspertiisis (mida Tallinna haigla juhtkond väljastanud pole) (Palk, 2025) –, leidub erinevaid probleeme, mis ei arvesta töötajate ega patsientide huvidega (Ehitusleht, 2025). Samal arvamusel on ka mitmed meditsiinitöötajad. Edvard Garder, Confido meditsiinikeskuse juht ja üldkirurg, väidab, et Euroopa liikmesriikides langeb aina enam statsionaarsete haiglavoodite arv, kuna kohandutakse ümber paindlikematele ravimeetoditele (näiteks patsiendi kodus läbiviidav ravi(kuur)): “Tulevikuhaigla on pigem võrgustik, mitte kindla asukohaga betoonkast. Seda ehitatakse süsteemide ja juhtimise kaudu” (Palk, 2025). 

Juhul kui Keskerakond siiski otsustab keskenduda uuele haiglale, siis on Tallinnas asetsevate teiste haiglate ja tervishoiusüsteemi tagaplaanile jäämise oht, vaatamata asjaolule, et ka need vajavad omakorda korrastamist ja uuendamist. Näiteks, praegu Tallinnas Sotsiaalministeerium ühendab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne- ja Ida-Tallinna haiglad kokku eesmärgiga säästa 10 miljonit eurot, leevandamaks Tervisekaasa puudujääke (Kallikorm, 2025). Turvalisem oleks parandada olemasolevaid haiglaid ning süsteemi, tänu millele saaks suunata raha sinna, kus seda päriselt vaja on, ja muuta teenuseid kättesaadavamaks.

Tallinna elanikuna usun, et kõik eespool välja toodud punktid on väga olulised nii minu kui ka teiste tallinlaste jaoks. Haridus peab ilmselgelt olema kvaliteetne, sealjuures ka eestikeelne, et noortel oleks rohkem võimalusi tulevikus. Mina isiklikult läbisin Eestis oma haridustee süsteemiga, kus 60% õppest oli eesti keeles ja 40% vene keeles, millega mina isiklikult eesti keelt täielikult selgeks ei saanud, kui ma poleks õppinud seda veel lisaks väljaspool kooli (Kaitseliit, suhtlus trennikaaslastega ja e-kursused).  

Täielikult eestikeelne haridus – rakendatav alates 1. klassist – aitaks noortel keele süvitsi keel selgeks saada, kuna sellises vanuses ja arengufaasis on õpilasel lihtsam uue keelega kohanemisega algust teha. Keskerakonna ainuvõim tähendaks aga antud reformi rakendamise venitamist praktikas, mis omakorda vähendab noortel tulevikus tööturu võimalusi Eestis ning lõimumist Eesti kultuuriruumiga.

Samuti ei sõltu Tervishoid Tallinnas ainult linnavõimust, vaid ka riigivalitsusest. Olemasolevate rahaliste ressursside kasutamine suurhaigla ehitamiseks praeguses majanduslikus olukorras, nõrgestaks teisi meditsiiniasutusi, mida võiks arendada eelkõige, pakkudes inimestele kvaliteetsemaid ja kättesaadavamaid teenuseid. 

Keskerakonnal on kohalike elanike ja rahva heaolu suhtes lubaduste kohaselt mõistvad kavatsused – nagu igal KOVi positsioonile kandideerijal olema peaks –, aga ka need tuleb süvitsi läbi mõelda, arvestades eestikeelsele haridusele ülemineku puhul silmaga nähtava segragatsiooni probleemi ja suurhaigla puhul realistlike ressurssidega.

Allikad

Mäekivi, M. Hindre, M. (26.03.2024). Tallinna volikogu avaldas Kõlvartile umbusaldust. ERR. https://www.err.ee/1609293585/tallinna-volikogu-avaldas-kolvartile-umbusaldust (05.10.2025)

Kook, U. (22. 09. 2025). Küsitlus: Keskerakond võib saada Tallinnas ainuvõimu. ERR. https://www.err.ee/1609807872/kusitlus-keskerakond-voib-saada-tallinnas-ainuvoimu (05.10.2025)

Kallikorm, A. (08.05.2025). FOOKUS ⟩ Karmen Joller: tervishoius peame juhtima ka inimeste ootusi. Postimees. https://arvamus.postimees.ee/8244525/fookus-karmen-joller-tervishoius-peame-juhtima-ka-inimeste-ootusi (05.10.2025)

Keskerakond. (2025). „Ummikust välja!“ Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste Keskerakonna valimisplatvorm.  https://keskerakond.ee/wp-content/uploads/2025/06/Keskerakonna_valimisplatvorm_Ummikust_valja_KOVV2025-EST.pdf.pdf 

NORSTAT. (2025). KOV Reiting Seisuga 15. september 2025 – 29. september. https://kov2025.kusitlus.com/current (05.10.2025)

Palk, K. (06.06.2025). LUUP Tallinna Haigla endiselt murelapse staatuses. Meditsiiniuudised. https://www.mu.ee/uudised/2025/06/06/luup-tallinna-haigla-endiselt-murelapse-staatuses (06.10.2025)

Ehituslehe toimetus. (19.05.2025). Arhitektide liit toob välja 10 suurimat probleemi Tallinna Haigla eelprojektis. Ehitusleht. https://ehitusleht.ee/arhitektide-liit-toob-valja-10-suurimat-probleemi-tallinna-haigla-eelprojektis (06.10.2025)

Uibo, V. (25.04.2024). Tallinn suurendab eestikeelsele õppele minekuks lisaeelarvega õpetajate palgafondi. ERR. https://www.err.ee/1609324749/tallinn-suurendab-eestikeelsele-oppele-minekuks-lisaeelarvega-opetajate-palgafondi (06.10.2025)

Postimees. (29.09.2025). SILMAST SILMA ⟩ Kõlvart haridusreformist: kahjuks seda lõpetada pole enam võimalik. https://www.postimees.ee/8333317/silmast-silma-kolvart-haridusreformist-kahjuks-seda-lopetada-pole-enam-voimalik (06.10.2025)

Tooming, M. (12.12.2024). Linnavolikogu võttis vastu Tallinna järgmise aasta eelarve. ERR. https://www.err.ee/1609549681/linnavolikogu-vottis-vastu-tallinna-jargmise-aasta-eelarve (06.10.2025)

Riigikogu. (13.11.2024). 2025. aasta riigieelarve. https://www.riigikogu.ee/fookusteemad/riigikogu-menetleb-2025-aasta-riigieelarve-eelnou/ (06.10.2025)

Tooming, M. (29.03.2021). Tallinna suurhaigla projekteerimiseks kuulutati välja hange. ERR. https://www.err.ee/1608158911/tallinna-suurhaigla-projekteerimiseks-kuulutati-valja-hange (06.10.2025)

Haridus-ja Teadusministeerium. (2024). Eestikeelsele haridusele üleminek. https://www.hm.ee/uleminek (06.10.2025)

Leas, R. (05.05.2025). Valitsus lükkas Tallinna haigla rahastamise otsustamise taas edasi. ERR. https://www.err.ee/1609683896/valitsus-lukkas-tallinna-haigla-rahastamise-otsustamise-taas-edasi (08.10.2025)

Toimetajad: Lauren Saimre ja Lukas Toompere