24. novembril marssisid 300 inimest läbi Tallinna vanalinna, nõudes karusnahatööstuse keelustamist. Nädal varem olid 18 riigikogu liiget algatanud vastava eelnõu – teist korda pärast 2017. aasta kevadet, mil see maha hääletati. Eesti loomakaitsjad on karusloomade õiguste eest seisnud rohkem kui kümme aastat, mille jooksul on toimunud mitmeid meeleavaldusi ja kohtumisi poliitikutega, kuid arengud seadusandluses on olnud aeglased. Järgnevalt annan ülevaate karusloomafarmide keelustamise põhjustest ja avan keelustamisprotsessi tausta, näitlikustades sellega osalusdemokraatia kitsaskohti Eestis.
Peamine põhjus karusloomafarmide keelustamiseks on loomade julm kohtlemine. Farmides valitsevad tingimused ei taga loomade heaolu. Mitu rahvusvahelist uuringut on kinnitanud, et karusloomakasvatustes kasutatavad puurid ei vasta loomade käitumuslikele vajadustele. Euroopa Komisjoni loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee (SCAHAW) 2001. aasta raporti kohaselt tekitab puurides elamine loomades mitmeid haigusi ja käitumuslikke probleeme, mis “on eriti seotud piiratud liikumis- ja stimulatsioonivõimalustega, võimaluse puudumisega ronimiseks, tunnelitesse pugemiseks ja ujumiseks” (Loomus 2018). Eestis on ametlikud kontrollid tuvastanud ka korduvaid seaduserikkumisi seoses ebapiisavate pidamistingimustega (samas). Kõige eelneva valguses peab mainima, et tänapäeval on karusnahk pelgalt luksuskaup, sest sellele on hulganisti alternatiivseid materjale, mille tootmisprotsess ei hõlma loomade tapmist.
Keelustamise poolt räägib nii rahva enamuse tahe kui ka paljude Euroopa riikide eeskuju. Teiste hulgas on karusloomafarmid keelustanud näiteks Suurbritannia, Belgia, Austria, Holland ja Tšehhi, Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid (Loomus 2018). Kantar Emori uuringu järgi ei poolda ka Eestis 69% elanikkonnast metsloomade kasvatamist karusloomakasvandustes üksnes karusnaha saamise eesmärgil (Loomus 2014). On näha, et teema läheb korda paljudele, sest 2017. aasta eelnõu jõudis riigikokku tänu 10 000 Eesti kodaniku allkirjale. Sellest hoolimata hääletati eelnõu riigikogus maha.
Tegemist on hea näitega sellest, kuidas esindusorganid näiliselt toetavad osalusdemokraatiat, kuid tegeliku kodanikualgatusega silmitsi seistes ununevad õilsad lubadused. Karusloomafarmide toetajad toovad keelustamise vastuargumendiks ettevõtlusvabaduse, väites, et farmide kaotamisega kaob oluline ettevõtlussektor koos töökohtadega. Tegelikkuses on Eestis vaid üks suur karusloomafarm ja terves sektoris on kokku umbes 66 töökohta (Loomus 2018). Nendelegi töötajatele on eelnõus antud viieaastane üleminekuaeg (Riigikogu 2018). Tekib küsimus, kuivõrd poliitikud tegelikult muretsevad farmis töötavate inimeste pärast ja kuivõrd on mängus farmiomanike lobitöö.
Poliitikutele meeldib aeg-ajalt rääkida huvigruppide kaasamisest ja rahva kuulamisest, kuid tihti piirdutaksegi vaid rääkimisega. Valimiseelne aeg annab küll mõningast innustust ja aktiviseeris seegi kord mõned riigikogu liikmed, kes eelnõu uuendatud kujul sisse andsid. Üldine pilt poliitmaastikul on aga üsnagi nigel – praktilisi võimalusi poliitiliste otsuste mõjutamiseks on inimestel vähe ning vähesed loodud võimalused tihti oma eesmärki ei täida. 2014. aastal loodud platvormi rahvaalgatus.ee lehelt leiab küll palju eriilmelisi algatusi, kuid neist vähesed on parlamendile esitatud ja vaid kaks on seaduseks saanud. Kaasamine võtab aega, eriarvamustega arvestamine pole lihtne ning aeg ja arutelude keerukus ei sobi hästi kokku ametkondade eesmärgiga töötada kiirelt ja tõhusalt. Sellest hoolimata on kaasamist vaja, sest kui poliitika taandub vaid tagatubade kokkulepeteks ja kui võitjaks jäävad ettevõtted, kel on poliitilise eliidiga parimad sidemed, siis ei ela me enam osalus- ega ka esindusdemokraatias, vaid plutokraatias.
Kasutatud allikad:
Loomus. 2018. “Karusloomafarmide keelustamise kampaania Eestis ja faktid karusloomakasvanduste kohta”, 21. november, http://loomus.ee/karusloomafarmide-keelustamiskampaania-eestis-ja-faktid-karusloomafarmide-kohta/ (külastatud 25. november, 2018)
Loomus. 2014. “UURING: Üle poole elanikkonnast ei toeta jätkuvalt loomade kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil”, 9. detsember, http://loomus.ee/uuring-ule-poole-elanikkonnast-ei-toeta-jatkuvalt-loomade-kasvatamist-ja-hukkamist-farmides-karusnaha-saamise-eesmargil/ (külastatud 25. november, 2018)
Riigikogu. 2018. “Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus 755 SE”, 14. november, https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1e07fdff-9c7e-42f6-a79c-a24cd9f6dbdf/Loomakaitseseaduse%20ja%20looduskaitseseaduse%20muutmise%20seadus (külastatud 25. november, 2018)
0 Comments