Autor: Toomas-Erik Vahtra
28. septembril 2025 toimusid Moldovas parlamendivalimised. Valimised võitis Euroopa-meelne PAS (rumeenia keeles Partidul Acțiune și Solidaritate) võitis valimised ja sai 50,20% ehk 55 mandaati 101st (Agora, 2025).
Võib tekkida küsimus, et miks ületavad Ida-Euroopa vaese väikeriigi valimised üldse uudiskünnise? Moldova, mille elanike arv on 2024. aasta seisuga 2,3 miljonit inimest ja SKP inimese kohta kõigest 7774 dollarit, mis teeb neist ühe vaesema Euroopa riigi (World Bank group, 2024). Moldova valimised on kaaluka tähendusega seetõttu, et Moldova on tulemas välja Venemaa haardest ning viimastel aastatel teinud pingutusi, et tulla lähemale Euroopa Liidule. Peale Ukraina täiemahulise sõja algust on hoogustunud Venemaa ja lääneriikide vastasseis. Iga riik, mis on Euroopas Venemaa mõjusfääris, on ohtlik meie julgeolekule. Näiteks Valgevene, kes on Venemaa tugev liitlane, tekitas 2021. aastal Poola-Valgevene piiril migrandikriisi (Forti, 2023). Kuna Venemaa liitlased aitavad aktiivselt kaasa hübriidrünnakutele Euroopa Liidu vastu, peame Euroopas võimalikult palju koostööd tegema ning liitlassuhteid hoidma, et Venemaa survele vastu pidada.
Euroopa-meelsete jõudude valimisvõit tähendab, et Moldova jätkab Vene mõjusfäärist kaugenemist ning loob aina tihedamaid sidemeid Euroopa Liiduga, mis on kasulik nii Moldova kui ka Euroopa Liidu julgeolekule.
Moldova ajalooline taust
Kuid selleks, et mõista, Venemaa ja Moldova suhteid, tuleb minna natukene ajas tagasi.
Enne teist maailmasõda oli praegune Moldova osa Rumeeniast. Nõukogude Liit ei tunnustanud seda maad Rumeenia omaks ning peale Molotov-Ribbentropi pakti kinnitamist 1939. aastal, annekteeris Nõukogude Liit 28. juunil 1940 osa Rumeeniast ja sündis Moldova sotsialistlik vabariik.
1989. aastal lõpus, kui toimusid Moldova püüdlused vabaneda Moskva võimu alt, hakkasid paralleelselt toimuma protestiliikumised Moldova iseseisvuspüüdluste vastu, põhiliselt mitte-moldovlased riigi lõunaosast. Moldova iseseisvuse vastaseid kartsid, et kui Moldova saab iseseisvaks, liidetakse Moldova Rumeeniaga, lisaks soovisid iseseisvuse vastased säilitada Nõukogude Liitu ja selle sotsialistlikke väärtusi.
Üks pingete põhjustaja oli 31. augustil 1989 vastu võetud keeleseadus, kus rumeenia keel, mis kasutab ladina tähestiku, määrati ametlikuks riigikeeleks. 23. juunil 1990 kuulutas Moldova ennast suveräänseks, vastukaaluks sellele kuulutati välja Gaguusi vabariik 19. augustil 1990 (Gaguusi vabariik liikus 1995. aastal vabatahtlikult tagasi Moldova koosseisu (Kosienkowski, 2017) ja Transnistria vabariik 2. septembril 1990, viimane pidas ka enda omaks Tiraspoli, mis oli Moldova teine kõige suurem linn peale Chisinaud.
Esimesed relvastatud kokkupõrked Transnistria paramilitaarüksuste ja Moldova politsei vahel toimusid Dnestri jõe vasakkaldal juba 1990. aasta novembris, hukkus kolm tsiviilisikut.
Moldova kuulutas ennast iseseisvaks Nõukogude Liidust 27. augustil 1991. (Presidency of the Republic of Moldova, 2013)
Vahepeal olid separatistid loonud professionaalse paramilitaarüksuse ja 2. septembril 1991 soovis Transnistria saada osaks Nõukogude Liidust. Samal ajal hakkasid paramilitaarüksused üle võtma Moldova riigiasutusi ja jõustruktuuride hooneid ida-Moldovas. Võitlus ägenes ja jõudis täiemahulise sõjani märtsis 1992. aastal. Moldova väed aeti välja Benderi linnas, mis on Dnestri vasakkaldal, kohe üle jõe on Transnistria “pealinn” Tiraspol. Venemaa 14. armeed, mis paiknes konflikti toimumise ajal vasakkaldal, oli mitmete kuulujuttude kohaselt otseselt või kaudselt toetas separatiste. 21. juulil sõlmiti vaherahu ning Transnistria on tänapäevani tunnustamata riik. (OSCE, 1994) Fakt, et Chisinaul puudub täielik kontroll oma territooriumi üle, on Moldova üks põhilisi probleeme. Transnistrias on konflikti lõpust saadik paikenud 1700-pealine Vene sõjajõudude üksus. Üksus on jaotatud kaheks: rahuvalvajad ja sõdurid, kes kuuluvad Vene vägede operatiivgruppi (Necsutu, 2022). Vene sõdurite kohalolu muutus eriti pingeliseks Ukraina täiemahulise sõja alguses, kardeti, et Ukraina hõivamine toob kaasa ka sõja Moldovas. Venemaa ebaedu Ukraina vallutamisel siiski maandas hirmu maavägede sissetungi ees, ent pinge pole kadunud.
Moldova poliitiline taust
Moldova iseseisvumisest saadik on venemeelsed jõud mänginud suurt rolli riigi juhtimises. Need jõud on oluliseks pidanud kaubandussuhete hoidmise Venemaaga, näiteks oli Moldova täielikus sõltuvuses Vene gaasist, mida 2022. aastal imporditi 9 miljonit kuupmeetrit päevas. Moldova rahvas on olnud ajalooliselt pikalt toetanud Venemaaga suhete hoidmist, ent hoiakud on viimaste aastatega muutunud ning nüüd toetab üle poole moldovlastest sidemete loomist Euroopa Liiduga. Rahvas on mõistnud, et Euroopa Liidu pakutav Schengeni viisa, töötamise lihtsustamine ja majanduslikud suhted on enam, kui Venemaa suudaks iial pakkuda. Moldova on suurendanud kauplemist Euroopa Liiduga ning vähenenud on kaubavahetus Venemaaga, samuti on vähenenud Vene gaasi ostmine (Ibragimova, 2023).
Alates 2021. aastast on üle 50% häältest saanud Euroopa-meelne Tegude ja Solidaarsuse Partei (Rosca, 2021).
Tegude ja Solidaarsuse Partei loomine oli osaliselt tingitud 2015.-2016. aasta protestidest. Rahva tõi tänavale madal elatustase, kaugenemine Euroopast, korruptsioon ning miljard dollarit, mis kadus Moldova pankadest ning, mis kaeti riigi rahaga, jättes eelarvesse augu. Protestijad polnud rahul ka Moldova liialt lähedaste suhetega Venemaaga ja soovisid pigem luua sidemeid Euroopa Liiduga. Kuigi protestide ajal oli võimul Euroopa-meelne valitsus, polnud suudetud tegeleda korruptsiooniga, mis tegi veelgi raskemaks Moldova olukorras. (Demytrie, 2015)
Enne 2025. aasta parlamendivalimisi tehti ettevalmistusi ja õpiti presidendivalimiste vigadest. Peale 2024. aasta presidendivalimisi Moldovas muudeti valimistega seotud korruptsiooniseadusi. Seaduses defineeriti erinevaid korruptiivseid tegevusi, mis varem kindlalt sõnastatud polnud ning seega ei olnud karistatavad. Keelustati hüved valijatele nende hääle eest ning laiendati passiivse ja aktiivse korruptsiooni mõistet. Lisaks korruptiivsetele tegevustele võeti luubi alla ka poliitiliste kampaaniate tegemine. Esimest korda kehtestati kampaania tegemise kindel periood, mis tähendas, et enne kindlat perioodi, ei tohtinud kampaaniat alustada. Keelati heategevusorganisatsioonide kasutamine poliitilise kasu saamiseks ning kampaaniat võisid teha ainult registreeritud kandidaadid. (OSCE, 2025)
Moldova 2025. aasta parlamendivalimised
2025. aasta parlamendivalimised oli märgilised seetõttu, et taas oli küsimärgi all, kas Moldova jätkab praegust Euroopa-meelset kurssi või pöördub jälle Venemaa poole. Moldova on peale Ukraina sõda muutnud oma kurssi järsult läänemeelsemaks, sihiks on võetud koostöö suurendamine Euroopa Liiduga. Märtsis 2022. aastal esitas Moldova avalduse Euroopa liiduga liitumiseks (Unimedia, 2022), 2024. aasta juunis alustati liitumisläbirääkimisi Moldovaga (European commission, 2024).
Veel napima eduga kui 2021. aastal võitis Euroopa-meelne partei PAS. Kui oleks võitnud Kremli-sõbralik valimisliit, oleksid nad Euroopale lähenemisele kriipsu peale tõmmanud.
PAS (Partidul Acțiune și Solidaritate, Tegude ja Solidaarsuse Partei) lõi 2016. aasta mais Moldova praegune president Maia Sandu. Partei loomisele aitas kaasa 2015.-2016. aastal toimunud korruptsioonivastased protestid. PAS-i praegune juht on Moldova parlamendi esimees Igor Grosu (Botnarenco, 2021).
PAS oli enne 2021. aasta parlamendivalimiste opositsioonis, aastal 2021 võitsid nad esimest korda valimised: nad said 63 kohta 101st ning moodustasid enamusvalitsuse (Euractiv, 2021). 2025. aastal said nad samuti üle 50% häältest ja jätkavad enamusvalitsusega.
Teiseks jäi venemeelne valimisliit BEP 24,18% (rumeenia keeles Blocul Electoral Patriotic, Patriootlik Valimisblokk), mille loomiseks esitati dokumendid 29. juulil 2025. Valimisblokk koosneb neljast venemeelsest parteist: Moldova Sotsialistlik Partei, Moldova Tuleviku Partei, Moldova Süda ja Moldova Vabariigi Kommunistlik Partei (Radio Europa Liberă, 2025). Esialgsed liikmed olid Moldova Sotsialistlik Partei, Partei Moldova Süda (Partidul Republican „Inima Moldovei”) ja Moldova Tuleviku Partei. Umbes nädal aega peale valimisliidu loomist liitus sellega ka Moldova Kommunistlik Partei (Ziar, 2025).
Venemaa mõjutused valimistel
Nii nagu 2024. aasta presidendivalimistel, ei puudnud ka parlamendivalimistelt Venemaa mõjutused.
Venemaa tegutses sihikindlalt, et mõjutada Moldova parlamendi valimiste kulgu. Selleks kasutati vahendeid alates desinformatsiooni levitamisest ja häälte ostmistest kuni küberrünnakuteni. Venemaa soovib Euroopas võimule aidata parteisid ja poliitikuid, kes on valmis Venemaa huvisid teenima. Omale meelepäraste valitsustega saavad venelased liitlasi ning kui meelepärane valitsus juhib mõnda Euroopa Liidu või NATO liikmesriiki, saab ka selle organisatsiooni sees Venemaa seisukohti ja huvisid levitada ning ka neid organisatsioone seestpoolt õõnestada. Peale 2021. aasta parlamendivalimisi soovib Venemaa, et Moldova pöörduks Euroopa kursilt ‘ tagasi ida poole. Venemaa-sõbralikud jõud aitavad Moldovat hoida Euroopast eemal ning tagasi pöörata Euroopa Liiduga sõlmitud kokkulepetest. Moldova destabiliseerimise eesmärk on süvendada sõltuvust Venemaast ja nende gaasist ning üldiselt majandust suunata Venemaa turule. Kui kõige tähtsam on liikuda kaugemale Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusest ja selle eesmärgi täitmiseks astuti konkreetseid samme.
BBC ajakirjanikud avastasid, et Venemaa aitas luua võrgustikku, mis aitaks mõjutada valimistulemus. Selle võrgustikuga oli ka seotud Moldova oligarh Ilan Şor, kes on tagaotsitav ja korruptsioonisüüdistuste tõttu ka sanktsioonide all. Võrgustikus osalejatele pakuti 3000 leud (150 eurot) kuus, et nad toodaksid Facebookis ja TikTokis venemeelset ja Euroopa-vastast sisu. Selles konkreetses ühenduses oli 35 liiget, neile õpetati, kuidas tehisintellektiga luua sotsiaalmeediasse postitusi. Paluti teha postitusi, kus väideti, et Moldova praegune valitsus kavatseb võltsida valimistulemusi, Moldova Euroopa Liidu liikmelisus viiks kodanike seksuaalorientatsiooni muutmiseni ning et Moldova president Maia Sandu hõlbustab lastega inimkaubitsemisest. Selles konkreetses võrgustikuga oli seotud vähemalt 90 TikToki kasutajat, osa neist olid maskeeritud uudiskanaliteks. Need kasutajad olid postitanud tuhandeid videoid ja saanud kokku üle 23 miljoni vaatamise.
Võrgustiku tegevus ei piirdunud sotsiaalmeedia postitustega. BBC ajakirjanikule pakuti 10 eurot tunnis selle eest, et ta viiks läbi mitteametlikke küsitlusi ja intervjueeriks inimesi Chisinau tänavatel. Intervjueerijaid koolitati, kuidas inimeste arvamus vestluse ajal kavalalt suunata ning kõiki venemeelseid salaja filmida. Põhjuseks toodi, et kui valimistulemusi võltsitakse, saab nende videotega tõestada, et moldovlaste venemeelsust. (Marocico jt, 2025)
Peale valimisi on Moldova politsei läbi viinud üle 250 läbiotsimise ja vahistanud üle 70 inimese, keda kahtlustatakse valimiste destabiliseerimises ning kes kõik olid osa võrgustikust, mille niiditõmbajaks peetakse Venemaa eriteenistusi. Moldova politsei esitas taotluse, et TikTok sulgeks 443 kasutajat, kes tegelesid valeinformatsiooni levitamisega. Samuti tehti häälte ostmise katseid.(Nardelli, 2025)
Kuid sellega mõjutused ei lõppenud. Moldova oli juba enne valimisi olnud küberrünnakute ohver ja valimispäeval rünnakud ainult hoogustusid. Suuremahuline küberrünnak valimispäeval sundis Moldova võime sulgema veebimajutuse platvorm host.md, mis tähendas, et üle 4000 veebilehe oli rivist väljas. (OSCE, 2025)
Hoolimata Venemaa pingutustest ei suutnud venemeelsed jõud valimisvõitu saada ning Moldova valimisi ei suudetud nurjata.
Peale tulemuste avalikustamist kritseeris Kremli pressiesindaja Dimitri Peskov teravalt Moldova valimisi. Ta väitis, et sajad tuhanded Moldova kodanikud Venemaal ei saanud võimalust valimistel hääletada. Peskov seadis kahtluse alla ka tulemused, väites, et valimised polnud läbinisti ausad. Igor Dodon, üks valimisliidu BEP juhtidest, korraldas protesti valimistulemuste vastu, ligikaudu 200 inimest kogunes valitsushoone juurde, ent küllalti lühikeseks ajaks. Dodon väitis, et PAS varastas valimised ning valimiskomisjonile on esitatud juba kaebus. (The Moscow times, 2025)
Kas Moldova oli vaid üks osa Venemaa suurest plaanist?
2025. aasta Moldova parlamendivalimised lõppesid Euroopa seisukohast edukalt. Moldova saab võimaluse veelgi rohkem liikuda Euroopa poole ning kaugeneda Venemaa ikkest. Vaatamata Venemaa jõupingutustele destabiliseerida Moldovat ning valeinformatsiooni kampaaniatele jätkab Euroopa-meelne enamusvalitsus. Tõenäoliselt jätkub töö Euroopaga koostöö ja sidemete arendamises, mille lõppeesmärk oleks Euroopa Liidu liikmelisus. Kuna Venemaa jätkab vallutussõda Ukrainas ning jätkuvalt korraldab üle kogu Euroopa hübriidrünnakuid, pole põhjust arvata, et ta oma käitumist muudaks. Moldova valimistesse sekkumine on vaid üks mitmetest Vene hübriidrünnakute operatsioonidest Euroopas. Kuigi Venemaa sõjaline jõud on hõivatud Ukrainas, ei takista teda miski destabiliseerimist Euroopat. Moldova Vene mõjuvõimu alt vabanemine on peale Moldova kasulik ka Euroopa Liidule ja NATOle. Valgevene näitel oleme näinud, kuidas Venemaa kaasab oma hübriidrünnakutesse ka oma vasalle. Ajal, mil Venemaa ja Euroopa vastasseis ainult süveneb, on igast liitlasest kasu ning eriti siis, kui see tähendab, et Venemaal on üks liitlane vähem, kes võiks oma piiril tekitada migrandikriisi, lennutada droone või anda luba, et oma riigi territooriumi kasutada teise riigi ründamiseks.
Toimetaja: Lukas Toompere
Allikad
Alegerile Parlamentare în Republica Moldova 2025. (28.09.2025). Agora https://agora.md/alegeri-2025/rezultate
Botnarenco, I. (29.07.2021). Igor Grosu, ales preşedinte al Parlamentului Republicii Moldova. Adevarul.
Demytrie, R. (14.09.2025). Moldova anger grows over banking scandal. BBC
https://www.bbc.com/news/world-europe-34244341
Dodon, Vlah și Tarlev au depus actele la CEC pentru formarea blocului electoral „patriotic”. Fără Voronin, deocamdată. (29.07.2025). Radio Europa Liberă
EU opens accession negotiations with Moldova. (25.06.2024). European Council
Forti, M. (2023). Belarus-sponsored Migration Movements and the Response by Lithuania, Latvia, and Poland: A Critical Appraisal. European papers
Ibragimova, G. (2023). How Russia Torpedoed Its Own Influence in Moldova. The Moscow times
https://www.themoscowtimes.com/2023/05/15/how-russia-torpedoed-its-own-influence-in-moldova-a81100
Kremlin Claims Moldova Barred Hundreds of Thousands From Voting in Russia. (29.09.2025). The Moscow times
Kosiensowski, M. (2017). The Gagauz Republic: An Autonomism-Driven De Facto State. The Soviet and Post-Soviet Review doi:10.1163/18763324-20171233
Marocico, O. Mirodan, S. Ings, R. (21.09.2025). How Russian-funded fake news network aims to disrupt election in Europe – BBC investigation. BBC
https://www.bbc.com/news/articles/c4g5kl0n5d2o
Rosca, M. (12.07.2021). Moldova on pro-EU course after elections. Politico https://www.politico.eu/article/moldova-pro-eu-election-center-right-pas-parliament
Moldova pro-Europeans win resounding election victory. (13.07.2021). Euractiv
https://www.euractiv.com/news/moldova-pro-europeans-win-resounding-election-victory
Nardelli, A. (22.09.2025). Revealed: Putin’s Secret Plan to Hack Moldova’s Pivotal Election. Bloomberg
https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-09-22/moldova-elections-russia-s-plan-to-hack-the-vote
Necsutu, M. (2022). Moldova Defends Action, Blocking Russian Troop Rotation in Transnistria. Balkan Insight
Transdniestrian conflict: origins and issues. (10.07.1994). OSCE https://www.osce.org/moldova/42308
ELECTION OBSERVATION MISSION Republic of Moldova – Parliamentary Elections, 28 September 2025. (29.09.2025). OSCE https://www.osce.org/files/f/documents/4/7/597800.pdf
Presidency of the Republic of Moldova. (2013). https://web.archive.org/web/20141009001016/http://www.presedinte.md/eng/declaration
Socialiștii acceptă comuniștii în componența Blocului electoral Patriotic. (05.08.2025). Ziar.md
https://ziar.md/socialistii-accepta-comunistii-in-componenta-blocului-electoral-patriotic
Ultima oră! Moldova a semnat cererea de aderare la Uniunea Europeană. Sandu: „Vrem să fim parte a lumii libere” (03.03.2022). Unimedia
World Bank Group. (2025). https://www.worldbank.org/en/country/moldova/overview
0 Comments