Autorid. Miriam Kalja, Anna-Emilia Tamm
Toimetaja: Karl-Richard Silla
Ööelu on oluline osa paljude tudengite elust. Tihti tutvutakse just õhtuses vabamas õhkkonnas uute inimestega, luuakse sõprussuhteid ja veedetakse koos lõbusalt aega tantsides ja juttu rääkides. Selle kõrval on ööelul aga ka varjuküljed. Siinkohal analüüsime praegust Eesti ööelu turvalisust kättesaadavate andmete põhjal ja toome välja, et millised ennetus- ja tugisüsteemid on Eestis püsti pandud, et tagada turvaline ööelu kõigile.
Milline on olukord praegu?
Ööelust rääkides on kahtlemata võtmesõnaks klubid, baarid ja muud meelelahutusasutused. just neis kohtades esinevad ka ööeluga seotud ohud, millest levinuimaks võib just naiste seisukohalt pidada seksuaalset ahistamist ja mürgitamist.
Kui vaadata statistikat selgub et 73% naistest on kogenud ööelus seksuaalset ahistamist, mis on enam kui kahekordne arv võrreldes meeste samasuguse statistikaga (Sotsiaalkindlustusamet, 2024). Vaatamata selliste juhtumite ülisuurele sagedusele on tegu siiani paljuski ühiskondlikult stigmatiseeritud teemaga . Ohvrisüüdistamine, juhtunus kahtlemine ning muu avalik negatiivne nägemus aitavad kaasa häbitundele, mida ohver võib niigi tunda isiklikku sfääri tunginud rünnaku tõttu. Stigma aitab kaasa sellele, et juhtunust ei teatata võimalikele abiallikatele-ametitele, mis omakorda aitab kaasa süüdlaste karistamatusele ja probleemi püsimisele.
Teiseks suureks probleemiks klubides ja baarides on jookide mürgitamine, levinumalt GHB-ga ehk korgijoogiga. Et sellist tüüpi rünnakute eesmärk on ohver uimastada või teovõimetuks teha, sageli eesmärgiga ohvrit seksuaalselt ära kasutada, on ka see probleem naiste seisukohast eriti relevantne. Kahetsusväärselt on joogi mürgitamisjuhtumite kohta on Eestis informatsiooni minimaalselt (Korgijook.ee 2025), mille põhjuseks võib pidada lisaks ohvripoolsele häbitundele (Korgijook.ee 2025; Siimso 2019) ka asjolu, et selle tuvastamine kehast on tundide küsimus (Siimso 2019). Just seetõttu tuleb teemast rääkides toetuda suurel määral üksikjuhtumitele ja ohvrite lugudele.
Oma kogemust avas Hommik Anuga saatest tehtud artiklis Tartus korgijoogi ohvriks langenud sisulooja Aleksandria Reinvart, kes rääkis, et mürgitamine tõi väga rängad tagajärjed nii füüsilisele kui vaimsele tervisele ning päädis eluohtliku seisundiga (Eesti Rahvusringhääling 2025a). Sakala seevastu on anonüümselt jaganud kolme neiu GHB ohvriks langemise lugu, näidates õõvastavaid tagajärgi – hospitaliseerimist ja suitsiidikatset – mis mürgitamise ja selle tagajärgedega kaasnesid (Siimso 2019). Vaatamata infonappusest konkreetsete arvude osas, on Politsei andmeil jookide uimastamine privaatsetel üritustel levinum kui avalikemates kohtades nagu baarid või klubid (Eesti Rahvusringhääling 2025b). Politsei andmetel on iga-aastaselt teateid juhtumitest, kus kahtlustatakse mürgitamist, ligi saja ringis (Eesti Rahvusringhääling 2025b).
Vaadates probleemi senist käsitlust Eestis, on püütud sellega tegeleda muuhulgas kohaliku omavalitsuse tasandil. Näiteks eelmisel aastal varustas Tallinn mitmeid ööklubisid ja baare GHB-d tuvastavate testidega (Gnadenteich 2024), ning sel aastal jõudsid samasugused testid ka Pärnu ööelu asutustesse (Hütt 2025). Ehkki selline tegevus näitab, et probleemi teadvustatakse ning sellega tegeletakse, ei saa probleemi kaugeltki lahendatuks lugeda. ERR-is avaldatud artiklis räägib baari Suhe juht hiljuti toimunud mürgitamisjuhtumitest, tõdedes, et uimastamine on pea märkamatu (Eesti Rahvusringhääling 2025b). Lisaks sellele on peale GHB olemas ka teisi mürgitamiseks kasutatavaid aineid, nagu on välja toonud ka Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht, Gnadenteich ja Siimso (Eesti Rahvusringhääling 2025b; Gnadenteich 2024; Siimso 2019). Niisiis, selliste narkootiliste ainete paljususe tõttu olukorras, kus meelelahutusasutuses on kättesaadav heal juhul vaid GHB-d tuvastav test, jääb alati alles võimalus, et jooki mürgitati mõne muu ainega, mille tuvastamiseks võimalus puudub.
Seetõttu on joogi mürgitamise märkamine ja ohutuse tagamine suuresti inimese enda vastutusel.
Millised tugistruktuurid on olemas?
Kui ööelus leiduvad ohud peaksid realiseeruma, siis kuhu on võimalik abi saamiseks pöörduda?
Esiteks on võimalik pöörduda vastava asutuse turvatöötaja poole, kes saab vajadusel sekkuda paludes näiteks ahistajal lahkuda, andes esmaabi ning kutsudes kiirabi ja/või politsei. Siin on aga murekohaks see, et turvatöötaja olemasolu on iga asutuse enda otsustada ja seega on üsna tõenäoline sattuda baari või klubisse, kus eraldi turvalisuse eest vastutavat inimest ei olegi. Lisaks, kui ka turvatöötaja on olemas, on ta sageli asutuse sissepääsu juures dokumente kontrollimas, mitte asutuse sees olukorda jälgimas. Seega võib soovimatu tähelepanu osaks saades või esmaabi vajades olla keeruline temani jõuda. Kui turvatöötajani siiski jõuda ja talle oma muret kurta, ei ole aga alati kindel, et ta suudab adekvaatselt reageerida. Seda seetõttu, et ööelu asutused ei ole kohustatud turvatöötajana palkama turvatöötaja kutsega isikut. Niinimetatud turvamees võib olla lihtsalt ka keskmisest turskem meesterahvas ilma igasuguse erialase väljaõppeta. Turvategevuse seadus küll reguleerib turvaettevõtjate (nt Viking Security, G4S jne) tegevust ja sealsete töötajate kvalifikatsiooni (TurvaTS §3), kuid mitte ilmtingimata asutuse poolt palgatud turvatöötaja rolli täitvaid inimesi.
Ööhaldjad püüavad lahendada turvatöötajate puudumisest ja nende kitsast rollist tulenevaid probleeme. Oluline on siinkohal märkida, et nad ei vastuta inimeste ja asutuse vara turvalisuse eest, vaid tegelevad kahjude vähendamisega. (MTÜ Ööhaldjad, 2025). Kahjude vähendamine tähendab riskikäitumise ohutumaks muutmist (Tervise Arengu Instituut, 2022a) . Näiteks süstlavahetuspunktid, mille peamine eesmärk ei ole mitte inimeste narkootikumide tarvitamist vähendada, vaid vähendada tõenäosust, et sellega kaasneks HI-viirusesse või muudesse haigustesse nakatumine. (Tervise Arengu Instituut, 2022b) Ööhaldjad tegutsevad peamiselt suurematel festivalidel, kus nad viibivad rahva seas ja hoiavad pidutsejadel silma peal. Nende tegevusvaldkonnaks valdkonnaks on uimastite tarvitamisega seonduv kahjude vähendamine ning seksuaalse ahistamise vähendamine. (MTÜ Ööhaldjad, 2025) Näiteks pakuvad nad inimestele pulgakomme, mis leevendavad stimulantide tarvitamisest põhjustatud lõualuu krambitamist (Reinhold, 2023), on festivalidel kohal telgiga, kust saab muuhulgas infot erinevate uimastite koosmõjude kohta (näiteks et kokaiini ja alkoholi koosmõjul tekib kehas kokaetüleen, mis suurendab oluliselt agressiivsust ja südame äkksurma riski (Tervise Arengu Instituut, 2025) kuid käivad ka rahva seas ringi, suhtlevad inimestega ja tuletavad meelde vee tarbimise olulisust (Tähe & Järvsoo, 2023). Seksuaalset ahistamist on keerulisem ennetada ja ööhaldjate roll seisneb peamiselt võimaliku ahistamise korral uurimises, kas kõik on hästi, kannatanule vaimse tervise esmaabi osutamises ning oma kohaloluga signaali saatmises, et antud asutus võtab seksuaalset ahistamist tõsiselt (Mõttus, 2023). Ööhaldningd on ööelus hästi vastu võetud (Tähe & Järvsoo, 2023) ja aitavad täita rolli, mida turvatöötajad ja baaritöötajad ei suuda täita, ning ka nemad ei jõua igale poole ja olenemata nende kohalolust võivad ööelus leiduvad ohud siiski realiseeruda.
Kui on siiski aset leidnud kas üledoos või seksuaalvägivald, on Eestis võimalik pöörduda kutsuda politsei ja/või kiirabi ja pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (EMO, 2025), seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse ja ohvriabisse.
Politsei on siinse artikli teema raames mõeldud süütegude (sh isikuvastaste süütegude) ennetamiseks (PPVS § 3 lg 1 p 1) ja nende menetlemiseks (PPVS § 3 lg 1 p 7). Kehaline väärkohtlemine (KarS § 121) ja vägistamine (KarS § 141) on Eestis süüteod ning seega on politsei kaasamine nende toimumisel vägagi asjakohane. Politseil on õigus ohu tõrjumiseks kasutada nii füüsilist jõudu kui ka erivahendeid (nt teleskoopnui) või relva (KorS § 75 lg 1).
Kiirabi ja EMO on mõeldud vältimatu meditsiinilise abi osutamiseks. Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mille „edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse või abivajaja surma.“ (Sotsiaalministeerium, 2025) Erakorralist vältimatut abi on võimalik saada perearsti juures, haiglate erakorralise meditsiini osakondades või kiirabi kutsudes (Sotsiaalministeerium, 2025). Seega on kiirabi ja EMO mõeldud eelkõige eluohtlikeks või püsiva tervisekahjustuse riskiga juhtumiteks. Ööelu puudutavate juhtumite korral klassifitseeruksid selleks üledoosid ja eluohtlikud vigastused. Kiirabiteenus on kättesaadav üle kogu Eesti (Sotsiaalministeerium, 2025)
Seksuaalse rünnaku puhul on aga võimalik, et vigastused ei ole eluohtlikud ja kriminaalmenetluse tarbeks on võimalik neid fikseerida ka seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse on võimalik pöörduda juhul, kui inimese vastu on ilma tema nõusolekuta toime pandud seksuaalne tegu viimase seitsme ööpäeva jooksul, sh sellisel juhul kui juhtunut ei mäletata, kuid kahtlustatakse seksuaalvägivalda. (Ohvriabi). Need keskused asuvad tüüpiliselt günekoloogiaosakondade juures ja nad pakuvad ohvrile igakülgset tuge. Seal võimaldatakse emotsionaalset tuge, suunamist erialaspetsialisti juurde, rasestumisvastaseid vahendeid (SOS-pilli/ESV), ennetavat ravi HIV ja B-hepatiidi suhtes ja ka infot politseisse pöördumise suhtes. Ohvri nõusolekul teostatakse meditsiiniline läbivaatus koos tõendmaterjali (sh DNA-materjali) kogumisega, mida on soovi korral võimalik hiljem kasutada kriminaalmenetluses. (Sotsiaalkindlustusamet, 2025a). Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse poole pöördumine ei kohusta ei ohvrit ega ka tervishoiutöötajat politseisse pöörduma v.a. juhul, kui tegu on alaealise ohvriga (LasteKS § 27 lg 1). Need keskused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Kuressaares ja need asutused on mõeldud nii lastele, naistele kui ka meestele. (Sotsiaalkindlustusamet, 2025a) Muudes piirkondades on ohvritel võimalik pöörduda esmase abi saamiseks ka EMOsse või erakorralisele naistearsti vastuvõtule, kuid sellisel juhul ei pruugi vastuvõttev tervishoiutöötaja olla piisava pädevusega seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks ja tõendmaterjali kogumiseks.
Vägivalla kogemisel on Ohvriabist abi saada ka juhul, kui ohver ei otsinud abi peale seitsme ööpäeva möödumist. Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad infot abi saamise võimaluste kohta. Pöörduda on soovi korral võimalik ka anonüümselt ning teenus on kättesaadav kõigis suuremates Eesti linnades. (Sotsiaalkindlustusamet, 2025b) Ohvriabitöötajal on võimalik kannatanu suunata tasuta psühholoogilisele nõustamisele (rahastatakse alampalga piires – 2025.a kuni 886€ ulatuses). (Sotsiaalkindlustusamet, 2025c) Varasemalt oli psühholoogilisele nõustamisele suunamise kriteeriumiks süüteo registreerimine politseis ja menetluse algatamine, kuid uue Ohvriabi seadusega see kriteerium see nõue enam ei kehti (OAS § 4 lg 4, 5, 6).
Kokkuvõtteks on turvalisuse üldpilt Eesti ööelus keskmisest veidi kesisem – ahistamisjuhtumite protsent on ülikõrge (Sotsiaalkindlustusamet, 2024) ning puudub konkreetne arvuline statistika korgijoogi ja muude mürgitamisjuhtumite sageduse kohta (korgijook.ee 2025); see-eest on siiski olemas tugisüsteemid erinevatel tasanditel ning osad kohaliku omavalitsuse üksused on rakendanud ka ennetusmeetmeid. End ebaturvaliselt tundes on inimesel võimalik pöörduda meelelahutusasutuse turvatöötajate poole, ning teatud kohtades küsida ka GHB testi joogi mürgitamiskahtlustuse korral (Gnadenteich 2024; Hütt 2025). Samuti on võimalik abi saada riikliku ühenduse, Ohvriabi (Ohvriabi, 2025), poolt ning heategevusorganisatsioonidelt nagu Ööhaldijad (MTÜ Ööhaldjad); lisaks on alati võimalus pöörduda ka hädaabisse. Ehkki on suudetud astuda nähtavaid samme turvalise keskkonna saavutamise poole ööelus, jääb turvalisuse tagamine paljuski ka igaühe enda õlule.
Allikad:
Eesti Rahvusringhääling (04.05.2025a). Hommik Anuga. [TV saade]. Vaadatud 09.11.2025
https://eeter.err.ee/1609683488/korgijoogi-ohver-mu-elu-rippus-juuksekarva-otsas
Eesti Rahvusringhääling (25.10.2025b). Ringvaade. [TV saade]. Vaadatud 08.11.2025 https://eeter.err.ee/1609839522/baaripidaja-joogi-sisse-millegi-libistamine-on-halvas-mottes-perfektseks-lihvitud
Gnadenteich, U. (12.12.2024). Tallinn jagab ööelu asutustele korgijoogi ehk GHB kiireste. Postimees. Vaadatud 08.11.2025 https://www.postimees.ee/8152918/tallinn-jagab-ooelu-asutustele-korgijoogi-ehk-ghb-kiirteste
Hütt, K. (03.08.2025). Pärnu linn jagas meelelahutusasutustele korgijoogi kiirteste. Pärnu Postimees. Vaadatud 08.11.2025 https://parnu.postimees.ee/8297881/parnu-linn-jagas-meelelahutusasutustele-korgijoogi-kiirteste
Karistusseadustik. Riigikogu. RT I, 05.07.2025, 9. https://www.riigiteataja.ee/akt/184411
Korgijook.ee kodulehekülg (2025). Vaadatud 08.11.2025 allikast https://korgijook.ee/
Korrakaitseseadus. Riigikogu. RT I, 05.07.2025, 12. https://www.riigiteataja.ee/akt/105072025012
Lastekaitseseadus. Riigikogu. RT I, 31.12.2024, 23. https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024023
MTÜ Ööhaldjad. Kes me oleme. https://www.ööhaldjad.ee
Mõttus, M. (7. juuli 2023). Turvalisema ööelu ABC. Intervjuu Elise Rohtmetsa ja Mikk Ojaga. Müürileht. https://www.muurileht.ee/turvalisema-ooelu-abc-intervjuu-elise-rohtmetsa-ja-mikk-ojaga/
Ohvriabi. Seksuaalvägivald. https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald#Leiaabi
Ohvriabiseadus. Riigikogu. RT I, 06.01.2023, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023001
Politsei ja piirivalve seadus. Riigikogu. RT I, 23.10.2025, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022028
Reinhold, H. (27. oktoober 2023). Pidudel narko- ja alkoholijoobes inimesi abistav ööhaldjas Marit: levib ohtlik väärarusaam, et MDMA-st pole võimalik üledoosi saada. Õhtuleht https://www.ohtuleht.ee/melu/1094267/pidudel-narko-ja-alkoholijoobes-inimesi-abistav-oohaldjas-marit-levib-ohtlik-vaararusaam-et-mdma-st-pole-voimalik-uledoosi-saada
Siimso, K. K. (27.07.2019). Korgijoogi needus. Ohvrid ei tunne midagi, ei mäleta midagi ega saa sageli abi. Sakala. Vaadatud 09.11.2025 https://sakala.postimees.ee/6739635/korgijoogi-needus-ohvrid-ei-tunne-midagi-ei-maleta-midagi-ega-saa-sageli-abi
Sotsiaalkindlustusamet. (2025a). Seksuaalvägivalla ohvrile. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/seksuaalvagivalla-ohvrite-kriisiabi#kontakt
Sotsiaalkindlustusamet. (2025b). Ohvriabi. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi
Sotsiaalkindlustusamet. (2025c). Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-taiskasvanu/abi-vagivalla-ohvrile/traumast-taastumist-toetav-vaimse-tervise-abi
Sotsiaalministeerium. (2025). Erakorraline abi ja kiirabi. https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/ravi-ja-tervise-taastamine/erakorraline-abi-ja-kiirabi
Tervise Arengu Instituut. (2022a). Kahjude vähendamine. https://www.tai.ee/sites/default/files/2022-05/TAI_Kahjude_vahendamine_210x297.pdf
Tervise Arengu Instituut. (2022b). Süstlavahetuspunkt aitab Sitsi asumit turvalisemaks muuta. https://www.tai.ee/et/uudised/sustlavahetuspunkt-aitab-sitsi-asumit-turvalisemaks-muuta
Tervise Arengu Instituut. Ainete segatarvitamisega kaasnevad riskid. https://www.narko.ee/tarvitajad/kuidas-vahendada-tarvitamisega-kaasnevaid-ohte/ainete-segatarvitamisega-kaasnevad-riskid/
Turvategevuse seadus. Riigikogu. RT I, 27.06.2024, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/TurvaTS
Turvalisem ööelu on ühiskondlik kokkulepe – märka, sekku, aita. (19.01.2024). Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülg. Vaadatud 08.11.2025 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/turvalisem-ooelu-uhiskondlik-kokkulepe-marka-sekku-aita
Tähe, T. & Järvsoo, N. (18. juuli 2023). „Kas sul on kõik hästi?“ Ööhaldjad hakkasid suvel festivalihaldjateks, et hoida ära narkosurmasid. Eesti Päevaleht. https://epl.delfi.ee/artikkel/120217354/kas-sul-on-koik-hasti-oohaldjad-hakkasid-suvel-festivalihaldjateks-et-hoida-ara-narkosurmasid
0 Comments