Autor: Dalia Doman
Pseudoteadus mängib suurt rolli paljude inimeste tõekspidamiste kujundamises ning selle laialdane levik toob kaasa muutusi ühiskondlikul tasandil. Väidetel põhinevate uskumuste levimise trend viitab sellele, et aina rohkem eelistatakse arstide heakskiidetud ravi asemel alternatiivmeditsiini (Cukaci et al. 2020) või minnakse kaasa internetis levivate teadusliku aluseta ideedega (Matarredona et al. 2018, 195). On selge, et viimased muutused maailmas on põhjustanud paljude seas hirmu, ebakindlust ja viha ning olukorraga toimetulekuks on nii mõnigi pidanud “uuendama” oma eelnevaid arvamusi. Sellest tulenevalt pöördutakse usu poole või proovitakse uusi lahendusi, mille tõttu on suur hulk sääraseid ideid viinud täiesti tavalised inimesed radikaliseerumise haarde. Võib järeldada, et alternatiiv-teadusesse uskumine soosib äärmuslikku vägivalda (Jolley et al. 2020, 629) ning pakub radikaalsete ideede levimisele viljakat pinda.
Pseodoteaduse seost radikaliseerumisega uurides on esmatähtis defineerida mõiste “pseodoteadus”. Matarredona et al. (2018, 189) sõnul tähendab antud mõiste teadmisi või uskumusi, mida esitatakse teadusena, imiteerides teaduslike termineid, kuid millel puudub teaduslik metoodika saavutuste tõestamiseks ning mis põhineb vaid väidetel. Säärased alternatiivteaduse ideed levivad tihti interneti kinnistes kajakambrites käsikäes vandenõuteooriate, propaganda ja valeuudistega (Marone 2021), mis tugevdavad äärmuslikke hoiakuid ning võõrandavad inimesi “päris” maailmas toimuvast. Pseudoteaduse leviku üheks katalüsaatoriks saab pidada liigset infoküllust, mis teeb inimesed valeinfole vastuvõtlikumaks ning raskendab kriitilist mõtlemist (Marone 2020). Lisaks teeb pseudoteaduse populaarsemaks ka kriisiolukord, kus järsad ühiskondlikud muutused on toonud paljude ellu töökaotust, isolatsiooni, isiklikke ebakindlusi ning hirmu nakatumise või surma ees (Jolley et al. 2020, 628) – mis omakorda aitavad levitada radikaalseid ideid või ideoloogiaid, kuna need tunduvad uued ja innovatiivsed.
–
Nii radikaliseerumise kui ka alternatiiv-teaduse leviku eelduseks on ebakindlused, kuuluvustunde vajadus, rahulolematus olukorraga, oma väärtuste või uskumuste tähtsustamine ja üldine viha (Doosje et al. 2016; Fasce 2021). Vägivaldseid ja radikaalseid mõtteid edendab asjaolu, et pseudoteadusesse uskumine eeldab peavoolu ja laialdaselt aktsepteeritud arusaamade mittetunnustamist, mis juba iseenesest isoleerib inimesed laiemast elanikkonnast, tahes-tahtmata sulgedes nad eelmainitud kajakambritesse. Eriti hetkese viiruse pandeemia valguses pöörduvad paljud inimesed oma hirmu ja ärevusega toimetulekuks interneti poole, otsides sealt tuge ja arusaamist. Pahaaimamatult satutakse hoopis radikaalseid rühmitusi toetavatesse netiavarustesse, kus propageeritakse pseudoteadust ja vandenõusid (Basit 2020, 9).
Loomulikult ei tee näiteks eeterlike õlide kasutamine, kristallide kogumine või astroloogiasse uskumine inimesest kohe äärmuslast, aga paraku teema-alased uuringud (Jolley et al. 2020; Doosje et al. 2016; Fasce 2021; Marone 2020) tõestavad, et vandenõuteooriaid ja pseudoteadust tarbivad inimesed toetavad äärmuslikku vägivalda ja radikaalseid gruppe suurema tõenäususega, sest radikaalsete rühmituste sõnum kõnetab nii vandaalitsejaid kui ka inimesi, kes otsivad ebakindluse keskel vastuseid.
Vägivaldsed äärmuslased on üldiselt väga osavad oma uskumuste levitamises, kasutades ära ühiskonnas toimuva pärast tekkivaid negatiivseid emotsioone, et kohandada oma propagandat ning levitada radikaalsete ideedega haakuvaid vandenõuteooriaid ja pseudoteadust (Basit 2021, 7). Näiteks väga edukalt kasutatakse vägivaldse ekstremismi aluseks Marone’i (2020) sõnul juba varem mainitud COVID-19 pandeemiat, mille puhul esitavad džihadistid viirust Jumala viha ning karistusena ja paremäärmuslased kasutavad kriisi erinevate gruppide või sotsiaalsete kategooriate süüdistamiseks. Lisaks on neonatsid ja neofašistid kasutanud kriisiolukorda valitsusevastase retoorika levitamiseks, mobiliseerides kaasamõtlejaid ja pseudoteadust tarbivaid inimesi mõtlema, et riigi valitsus kasutab pandeemiat kodanikuõiguste rikkumiseks ja inimõiguste vähendamiseks (Marone 2020). Fasce (2021, 7) uuringud tõestavad, et pseudoteadusesse uskumine pärineb inimese tahtest leida ja tarvitada sellist informatsiooni, mis tema varasemaid arvamusi toetab. Seega on arusaadav, miks ühiskonna kriisiaegadel, kus proovitakse mõista uut kaootilist maailma, pruugitakse kaasa minna just pseudo-ideedega ning suurema tõenäosusega alternatiivmeedia ja äärmuslike rühmituste propaganda tarvitamisega.
–
Pseudoteaduse levik annab äärmuslikele rühmitustele ideaalse võimaluse jagada oma ideid ning uskumusi, värvates uusi kaasamõtlejaid. Olukorra teeb veelgi teravamaks hetkene kriisiolukord maailmas, mis suunab paljud täiesti tavalised internetist toetust ja lahendusi otsivad inimesed kinnistesse kajakambritesse, sundides neid tarbima pseudoteadust, vandenõuteooriaid ning radikaalsete rühmituste propagandat. On tavapärane, et eluolu muutused muudavad ka inimeste uskumusi või ideoloogiat, kuid radikaliseerumise kõrget taset arvestades on kriitiline uurida pseudoteaduse ja radikaliseerumise seoseid ning pöörata erilist tähelepanu hetkesele alternatiiv-teaduse laialdasele levikule. On tähtis teha kõik võimalik, et arendada inimestes kriitilist mõtlemist pseudoteaduse, propaganda ja valeuudiste leviku piiramiseks, sest vastasel juhul on ees oodata polariseeritud radikaliseerunud ühiskonda, kus ei usaldata mitte ainult teadust ja valitsust, vaid ka teineteist.
Kasutatud allikad
Basit, Abdul. 2020. “The COVID-19 Pandemic: An Apportunity for Terrorist Groups?”. Counter Terrorist Trends and Analyses 12(3). 7-12
Cukaci, Cemre, Freissmuth, Michael, Mann, Christopher, Marti, Joshua, Sperl , Veronika. 2020. “Against all odds—the persistent popularity of homeopathy”. Wien Klin Wochenschr 132. 232–242.
Doosje, Bertjan, Moghaddam, Fathali M., Kruglanski, Aerie W., de Wolf, Arjan, Mann, Liesbeth, Feddes, Allard R.. 2016. “Terrorism, radicalization and de-radicalization”. Current Opinion in Psychology 11. 79-84.
Fasce, Angelo. 2021. “The explanation-polarisation model: Pseudoscience spreads through explanatory satisfaction and group polarisation.”
Jolley, Daniel, L.Paterson, Jenny. 2020. “Pylons ablaze: Examining the role of 5G COVID-19 conspiracy beliefs and support for violence”. British Journal of Social Psychology 59(3). 628-640.
Marone, Francesco. 2021. “Hate in the time of coronavirus: exploring the impact of theCOVID‐19 pandemic on violent extremism and terrorism in the West”. Security Journal 2021.
Matarredona, Jordi Solbes, Fons, Rafael Palomar, Domínguez, María Consuelo. 2018. “To What Extent do Pseudosciences Affect Teachers? A look at the mindset of science teachers in training.” Metode Science Studies Journal 8. 188-195.
0 Comments