“Nothing in the world is more dangerous than sincere ignorance and conscientious stupidity”
– Martin Luther King
Istud Liisaga, kaasriigiteadlasega Tartu Ülikooli raamatukogus. Tõotab tulla produktiivne päev. Oled parasjagu tegelemas viimase Alari seminaritööga, kui Liisa ütleb: “Tead, vaatame, mis Objektiivis toimub.” Mõtled, et mis seal ikka toimub: Kaja on järjekordselt “Eesti riigi tuksi keeranud” (Vihuri, 2022) ja muu säärane. Hoolimata kõigest eelnevast otsustad sa ikkagi Objektiivi sirvimise kasuks. Esimene artikkel: “Palun aidake meie tööl jätkuda ja meie ühisel häälel kaugemale kõlada, toetades meie portaali tegevust oma annetusega!” (Järvi, 2022). Boonuseks on ka video. Suled silmad, hingad sisse, välja. Vajutad “play”…
…
Taustal mängib Händeli “Water Music, Suite No.2 in D major: II. Alla Hornpipe”. Vastu vaatab Markus Järvi, Objektiivi peatoimetaja. Istub kaamera ees, nägu neutraalne ja emotsioonitu. Alustab videot üleskutsega osaleda Objektiivi Jõulukampaanias, mille abil rahastatakse Objektiivi “sõltumatut” uudiste-ja arvamusportaali. Suurt rõhku on pandud Objektiivi “sõltumatusele”. Eesmärgiks on koguda 2023. aasta esimeseks poolaastaks 75 000 eurot, et Objektiiv saaks jätkata tegutsemist. Võimalus on teha ühekordne või püsiv ehk igakuine annetus. Seejärel mainib, et kandideerib üheskoos Varro Vooglaiuga 2023. aasta kevadel Riigikokku ning et peab olema valmis “juhul kui” nad peaksid Riigikokku saama. Räägib ka veidi, miks Objektiiv on oluline meediakanal ning mis põhimõtetele see toetub, kasutades pikki täiendlauseid. Mainib uuesti annetuse eesmärki, kutsub annetusi tegema, soovib head jõuluootusaega ja video lõppeb. Video ülesehituses ei midagi keerulist 一 probleem seisneb sisus.
Sisu probleemiks pole siinkohal Objektiivi konservatiivsed vaated ega ka Objektiivi tahe avaldada Eesti ühiskonnale konservatiivset mõju, vaid Objektiivi ignorantsus ja vastuolulisus oma enda vaadete suhtes. Probleem on annetuste küsimise ja Objektiivi “sõltumatuse” rõhutamises.
(PS! Järgneva eesmärk pole lükata ümber Objektiivi uskumusi ja mitte-faktipõhiseid väiteid, vaid tõestada, et nad räägivad iseenda jutule vastu ning et lähtuvalt Objektiivi vaadetest pole tegu sõltumatu meediaga.)
Probleem annetuste küsimisega
Objektiiv ei peida fakti, et neil on vaja raha nii kiiresti ja nii palju kui võimalik. Markus Järvi väidab Objektiivi toetajatele, et (alates 2:57): “Kui te peate meie portaali oluliseks, siis toetage Objektiivi täpselt sellisel viisil ja sellise summaga nagu on teile jõukohane!” (Järvi, 2022). Ühest küljest edastab ta muljet, et Objektiivile sobib igasugune annetus, ükskõik mis summas. Teisalt annab nii see video kui ka videot täpsustav artikkel märku, et kõrgemad ja järjepidevad annetused on palju tänuväärsemad kui ühekordsed ja madalama summaga annetused (“Eriliselt tänuväärne on loomulikult see, kui teeksite meie portaali toetuseks ka püsiva annetuse” (alates 3:05)) (Järvi, 2022). Tekib arusaam, et vaesemate inimeste suutmatus annetust teha on lubamatu Objektiivi toimkonna jaoks ning kõigilt eeldatakse mingitki annetust (ja parem kui oleks suur annetus).
Järvi ütlus, et “Ma olen kindel, et hoolimata üha raskemast majanduslikust olukorrast suudame teie kõikide abil selle eesmärgi saavutada ja miks mitte ka ületada” (Järvi, 2022) näitab Objektiivi ignorantsust omaenda põhimõtete ning vaatajaskonna suhtes. Objektiiv seisab tavakodanike eest, keda “vaesustab rohepoliitika” (Järvi, 2022) ja kõrged maksud. Hoolimata sellest palub Objektiiv oma jälgijatelt raha, olles sajaprotsendiliselt teadlik oma jälgijaskonna seisundist. Objektiiv kasutab selle käitumisega ära oma jälgijate meeleheitlikku olukorda, lubades “sõltumatut ja usaldusväärset” uudisteportaali, millega püütakse parendada Eesti poliitikamaastikku. Ainuke põhjus, millega Järvi proovib Objektiivi annetuse soovi õigustada on lootus, et raskest majanduslikust olukorrast hoolimata on jälgijad suutelised ikkagi annetusi tegema. Puhas näide ignorantsusest ja oma jälgijaskonna vajadustest hoolimatust mööda vaatamisest.
Probleem Objektiivi “sõltumatusega”
Objektiivi portaal pole sõltumatu kahel väga lihtsal põhjusel: see sõltub oma vaatajaskonna rahadest ning oma vaatajas-ning toimkonna vaadetest.
Sõltumatut meediat saab vaadelda paralleelselt riigi ja selle toimimisega. Sõltumatut meediat ei rahasta mitte vaatajaskond, vaid riik. Definitsioonilt on riik selle kodanike ja kodanike poolt kas kaudselt või otse valitud riigiaparaadi (president, valitsus, parlament) koostööl ülalpeetav võimukorraldus. Samamoodi, nagu Eesti president ehk riigipea ehk sõna otseses mõttes riigist ja kodanikest sõltuv ametiisik peab olema neutraalne poliitika osas. Neutraalne on ka näiteks Eesti Rahvusringhääling 一 riigi poolt rahastatud meediaportaal, kes ei vali pooli ega edasta infot mingitest vaadetest lähtuvalt. Seega võib öelda, et vähemalt Eesti riigi rahastatud meedia on usaldusväärne.
Täiesti sõltumatut meediat ei eksisteeri. Ka sõltumatu meedia sõltub millestki (siinkohal jällegi erinevate vaadetega kodanike poolt valitud riigiaparaadi rahalistest toetustest), kuid edastab infot sõltumatult teistest vaadetest, nagu ERR. Objektiivi ei saa pidada sõltumatuks meediakanaliks just eelneval põhjusel: Objektiivi ei rahasta riik, vaid ainult konservatiivseid vaateid pooldavad ja nendest omakorda sõltuvad Eesti (või mõne muu riigi 一 kes teab) kodanikud. Sõltumatu meedia ei saa sõltuda ainult vaatajaskonna rahastusest, kuna samamoodi ei saa Riigikogu erinevate vaadete esindajana võtta vastu seadusi ilma valitsuse ja presidendi nõusolekuta. Sõltumatuseks on vaja mitut eri ülesannete ja sättumustega organit (riigiorganid ja kodanikud), kes sõltuvad üksteise otsustest ja tegudest, mis omakorda tasakaalustavad neid. Sõltumatus pole kodanikelt raha küsimine ja väitmine, et “Objektiiv pole kordagi palunud ega ka saanud valitsuselt mitte ühtegi eurot, sest sõltumatuse ideaali väärtustava portaalina tahame sõltuda üksnes meie lugejatest ja meie toetajatest” (alates 2:24) (Järvi, 2022). Nagu eelnevalt mainitud, siis president sõltub riigiorganitest ja seeläbi kodanikest ning on seepärast sõltumatu. Samamoodi peab ka Objektiiv sõltuma riigiaparaadist ja seeläbi eri vaadetega kodanikest, et olla päriselt sõltumatu. Seega on Objektiivis näha ühepoolset, mitte tasakaalustatud mitmepoolset sõltuvust.
Nagu eelnevas lõigus mainitud ei saa sõltumatu meedia sõltuda ka kellegi isiklikest vaadetest vaid peab näitama üldpilti neutraalselt. Neutraalsust ei näita kohe kindlasti emotsioonidega laetud sõnad, väljendid, võrdlused ja libaväited, mida Järvi (2022) kasutab antud videos:
- “Jah, Objektiiv, […], jätkab oma tööd, osutades väsimatut ohtudele, mida inimnäolise ühiskonna lammutamiseks, plaanib ette võtta globalistlik revolutsioon ja diktatuur.” (Alates 0:58);
- “Me seisame väärikalt eraomandi loomuseadusliku õigustkaitsva häälena uuskommunistliku rohepoliitika abil teostatava inimeste vaesustamise vastu.” (Alates 1:22);
- “Me seisame meie kultuuri aluseks olevate ja tõelisest traditsioonis juurduvate põhimõtete eest. Me seisame mehe ja naise abielule rajaneva perekonna ja inimelu kaitsel hullumeelse soo ja homo ideoloogia rünnakute eest.” (Alates 1:32)
- “Ükski meie põhimõte, […], ei muutu. Need ei muutu, sest need pole muudetavad, kuna nad juurduvad tões. Tõde ei põle aga tuleski.” (Alates 1:48)
(Järvi, 2022)
Lugedes iga teist Objektiivis avaldatud artiklit on aru saada, et Objektiiv kaldub EKRE vaadete poole: sisserände peatamine, ainult traditsioonilise perevormi toetamine ja LGBTQ+ kogukonna salgamine, rohepoliitika laimamine ja kliimasoojenemisse mitte uskumine, abordikeeld ja nii edasi. Artiklid Objektiivi netilehel ja laused videost, mis viitavad Objektiivi vaadetele tõstatavad küsimuse, kas Objektiiv on tõesti (lisaks riiklikust rahastusest) ka erakondadest ja nende ideoloogiatest sõltumatu meediakanal. Markus Järvi, Objektiivi peatoimetaja kandideerib tuleval aastal Riigikokku EKRE nimekirjas, aga väidab, et pole ühtegi erakonda astunud. Sellest järeldab ta (videos alates 2:08), et Objektiiv säilitab sellega oma väidetava sõltumatuse (Järvi, 2022). Kuidas on see sõltumatus, kui Objektiiv kaldub EKRE vaadete äärmusesse ning kui Järvi kandideerib EKRE nimekirjas? Korrutades peatoimetaja Järvi EKRE-sse mitte astumist ei taga Objektiivi sõltumatust.
Objektiiv võib olla küll vaba kodanikumeedia, nagu seda ütles Markus Järvi (Järvi, 2022), kuid kohe kindlasti pole tegemist sõltumatu meediaportaaliga.
Ainuke sõltumatu lüke, mida Markus Järvi siinkohal teha saab on see, et ta astub Objektiivi peatoimetajana tagasi, kui ta valitakse Riigikokku, mida ta ka ise videos mainis (“Sest kui ma osutuksin tõepoolest valituks, pean loobuma Objektiivi juhtimisest ja peatoimetaja ametist” (alates 0:25)) (Järvi, 2022).
…
Händeli pala vaikib. 3:44. 3 minutit ja 44 sekundit läks tookord su hinnalisest ajast maha. Oleksid jõudnud Alari töö valmis kirjutada. Kohvi minna võtma. Veepudelit täita. Tantsida raamaturiiulite vahel või neid niisama vahtida. Ei mõelnud selle peale enam palju, vaid lahkusid mõni aeg hiljem koos Liisaga raamatukogust ja lootsid, et sinna see Objektiiv ka jääb. Suurim iroonia on see, et oled seda artiklit juba tunde kirjutanud ja viimistlenud. Nüüd lükkad ka teadusteksti kokkuvõtte kirjutamist edasi, kirjutades hoopis konservatiividest ja nende tegemistest. Kas see on see elu, mida sa tahtsid? Nüüd sõltud sina nendest “sõltumatutest” rahanõudjatest. Otsustad, et ei taha enam kellestki sõltuda ning et lähed pärast Riigikogu valimisi metsa kännu otsa elama. Vaadaku siis, kes kellest sõltub. Sina kännust? Känd sinust?
Allikad
Järvi, Markus. 2022. “JÕULUKAMPAANIA 2022 | Markus Järvi: palun toetage Objektiivi tegevust oma annetusega!”. Objektiiv. https://www.youtube.com/watch?v=jP8RZm4GuD4 (külastatud: 20. 12. 2022)
Vihuri, Veiko. 2022. “KOLUMN 一 Veiko Vihuri: Kaja Kallas on Eesti riigi täiesti tuksi keeranud”. Objektiiv. https://objektiiv.ee/kaja-kallas-on-eesti-riigi-taiesti-tuksi-keeranud/ (külastatud 20. 12. 2022)
