Poliitikalabor

Riigiteaduste tudeng Karoliina Lorenz: “Et näha reaalseid muutusi, on vajalik ise  “rattad käima panna…””

Käesolevas intervjuus räägib KOV-valimiste kandidaat ja riigiteaduste teise aasta tudeng Karoliina Lorenz lähemalt endast, valimistel kandideerimisest ja eesmärkidest, Tartust ning noorte poliitilisest osalusest. Meeldivat lugemist! Räägi esialgu endast: kuidas sattusid üldse poliitikasse?Oh, siis tuleb alustada täitsa algusest. Oli 12. klassi september-oktoober ning eks iga noor hakkab sellel hetkel rohkem mõtlema, Read more

By Poliitikalabor, ago

Daniel Tamm: Demokraatia arvudes – ühe teemandi lõputu lihv

Hiljuti kõlas Poliitikalabori veergudel väide demokraatiast kui pühast lehmast, mille vastu hea tava kätt tõsta ei lase. Tõepoolest toimub suurem osa kaasaegse Lääne poliitilisest mõttest demokraatliku paradigma sees, ent mõistena on see sama lai kui vaieldav, mistap tasubki järgnevalt vaadata, kuidas ja miks demokraatia kui termini kallal käiakse. Täpsemalt on Read more

By Poliitikalabor, ago

Grażyna Bober: The position of the Ukrainian language after regaining independence in 1991: Language policies and a battle for identity

Author: Grażyna Bober For centuries the use of Ukrainian language in Ukraine has been either limited or completely forbidden during the Russian domination. Having been deprived of language for a long time, which is one of the key factors to nation building, contemporary Ukrainian citizens struggle for their own fixed Read more

By Poliitikalabor, ago

Karl Lembit Laane: Kuidas reformida otsedemokraatiat? Idee Poliitikalaborile

Kuigi konkreetselt seda nime kannab ainult üks Riigiteaduste Seltsi toimkondadest, on „poliitikalabor“ suurepärane peegeldus sellest, kuidas seltsi eri osades on võimalik katsetada täiesti erinevaid juhtimisviise. Esinduse toimkond on olnud üles ehitatud kui instituudi nõukogu üliõpilasesindaja positsiooniga seotud „päritav“ monarhia[1], ürituste toimkond kui suletud-oligarhiline (ehk selle liikmeks astumisele on seatud kõrged lävendid) Read more

By Poliitikalabor, ago

Kaarel Keskra: Niccolo Machiavelli “Valitseja” – kas õpetlik või põhjusega tabu

“Valitseja” ja selle unikaalsus „Valitseja“ kirjutas Niccolo Machiavelli aastal 1513. Teose kirjutamise ajal oli Itaalia killustunud ning jagunenud linnriikideks, mis ei suutnud ennast kaitsta suuremate riikide eest nagu Hispaania- või Prantsuse kuningriik. Lisaks sellele oli Itaaliat äsja laastanud paavst Aleksandri poja Cesare Borgia sõjakäik. Nähes linnriike virelemas, adus Machiavelli võimalust Read more

By Poliitikalabor, ago

Vahur Hollo: Nõõ, Senjöör!

Eurodebattidel ei pruugita küll enam fašistliku sisuga käemärke esitada, aga see ei tähenda, et kriitiline suhtumine nende (ja mitte ainult nende!) esinemisviisi ei oleks enam põhjendatud. Tihti kirjeldatakse parempoolse populismi puhul umbmääraselt „retoorilist stiili“, millele omistatakse erinevaid demokraatiale kahjulikke omadusi. Kontrastina kuuleb harvem arutelu sellest, kuidas mõni retooriline tehnika võib Read more

By Poliitikalabor, ago

Laura Vilbiks: Hannah Arendti „Totalitarismi lätted“ ehk hirmuvalitsuste anatoomia

“Totalitaarse korra ideaalne subjekt pole mitte veendunud nats või veendunud kommunist, vaid inimesed, kes ei tee enam vahet faktil ja fiktsioonil ning ei erista tõde ega vale” (lk 622). Hannah Arendti eepose mahtu “Totalitarismi lätted” (The Origins of Totalitarianism) on akuutne analüüs totalitaarsete režiimide päritolust ja eeltingimustest. Raamat annab  detailse Read more

By Poliitikalabor, ago