Ines Edur: “Aasta 2021 riigiteaduste esmakursuslase silmis”

Oleks kohatu alustada millestki muust kui kiitusest haiglatele, eesliinitöötajatele, kodanikele, kes hoolivad end ümbritsevatest, ning ettevõtetele, kes kehtestatud piirangute tõttu kahjusid kannavad, kuid siiski korrektselt oma kohust täidavad. Need on inimesed, ilma kelleta, poleks ühiskond tervisekriisis toimima jäänud. Aasta 2021, nagu ka sellele eelnenud aasta, on koroonakriisi tõttu olnud väljakutseks Read more

Roman Zolotarjov: “Euroopa Liidu identiteedi kontseptsioon ja selle mõju välispoliitilisele diskursusele EL – Valgevene vastuseisu näitel”

Kaasaegsed rahvusvaheliste suhete koolkonnad (konstruktivism, feminism) pööravad aina rohkem tähelepanu identiteedi mõistele, kusjuures identiteeti käsitletakse mõjufaktorina. Samas pole identiteedi kontseptsiooni siiani konkreetselt määratletud ning tegemist on dualistliku nähtusega. Ühest küljest  kasutavad asjatundjad seda mõistet, et põhjendada oma  käsitlust rahvusvahelisel areenil toimuvatest sündmustest, teisest küljest aga nõuab identiteet ise süsteemsemat ja Read more

Dominika Pankova ja Eliise Kuus: “Kas me peaksime kartma noori poliitikas?”

Noored on liikumas päevapoliitikasse aina edukamalt, kiiremini ja suurema innuga. Ühiskonnas levivad aga teatud hoiakud, poliitilised noorteorganisatsioonid ei ole kõigile atraktiivsed, poliitilisel maastikul on noori pigem vähe. Siiski soovivad meievanused end poliitikaga mingilgi määral siduda, tunnevad selle vastu huvi ja näevad end ka potentsiaalsete tulevaste poliitikutena – kas me loome Read more

Karl Lembit Laane: Kõlakojad ja demokraatia

Paar päeva tagasi olin kursusel „Sotsiaalmeedia, demokraatia ja sõnavabadus“(1) ning meile esitati aruteluküsimus: “Kas kõlakojad on vastuolus demokraatiaga?” Kuigi oli kahtlejaid, nõustus enamik, et kõlakojad moonutavad oma tegevusega mitte ainult tõde, vaid ka inimese tõepüüdlust. Viimane on olemuslikult ohtlik demokraatiale. Ma pean laias laastus sellega nõustuma. Mis jäeti aga tähelepanuta, Read more

Eino Rantanen: “Rahvuslus ja entofuturism on oma olemuselt nooruslikud”

Poliitikalabori KOV-valimistele pühendatud intervjuude sarja lõpetab Eino Rantanen, kes räägib enda teekonnast poliitikuna, rahvuskonservatismi perspektiividest ning tulevikuplaanidest Tartus ja mujal. Head lugemist! Kuidas sa leidsid tee poliitikasse? Huvi poliitika vastu tekkis mul juba gümnaasiumis. Jõudsin Eestisse 2018. aasta augustis ning hakkasin aktiivselt Sinise Äratuse üritustel käima. Sain üpris kiiresti aru, Read more

Riigiteaduste tudeng Karoliina Lorenz: “Et näha reaalseid muutusi, on vajalik ise  “rattad käima panna…””

Käesolevas intervjuus räägib KOV-valimiste kandidaat ja riigiteaduste teise aasta tudeng Karoliina Lorenz lähemalt endast, valimistel kandideerimisest ja eesmärkidest, Tartust ning noorte poliitilisest osalusest. Meeldivat lugemist! Räägi esialgu endast: kuidas sattusid üldse poliitikasse?Oh, siis tuleb alustada täitsa algusest. Oli 12. klassi september-oktoober ning eks iga noor hakkab sellel hetkel rohkem mõtlema, Read more

Daniel Tamm: Demokraatia arvudes – ühe teemandi lõputu lihv

Hiljuti kõlas Poliitikalabori veergudel väide demokraatiast kui pühast lehmast, mille vastu hea tava kätt tõsta ei lase. Tõepoolest toimub suurem osa kaasaegse Lääne poliitilisest mõttest demokraatliku paradigma sees, ent mõistena on see sama lai kui vaieldav, mistap tasubki järgnevalt vaadata, kuidas ja miks demokraatia kui termini kallal käiakse. Täpsemalt on Read more

Grażyna Bober: The position of the Ukrainian language after regaining independence in 1991: Language policies and a battle for identity

Author: Grażyna Bober For centuries the use of Ukrainian language in Ukraine has been either limited or completely forbidden during the Russian domination. Having been deprived of language for a long time, which is one of the key factors to nation building, contemporary Ukrainian citizens struggle for their own fixed Read more

Karl Lembit Laane: Kuidas reformida otsedemokraatiat? Idee Poliitikalaborile

Kuigi konkreetselt seda nime kannab ainult üks Riigiteaduste Seltsi toimkondadest, on „poliitikalabor“ suurepärane peegeldus sellest, kuidas seltsi eri osades on võimalik katsetada täiesti erinevaid juhtimisviise. Esinduse toimkond on olnud üles ehitatud kui instituudi nõukogu üliõpilasesindaja positsiooniga seotud „päritav“ monarhia[1], ürituste toimkond kui suletud-oligarhiline (ehk selle liikmeks astumisele on seatud kõrged lävendid) Read more