Polina Bargan ja Eneken Riin Salong ““Kas riigiteaduste kraadiga saab tööle?!” ehk riigiteadlaste praktikakogemused ja -võimalused”

Teatavasti sotsiaal- ja humanitaarteadust õppides käib kaasas pidevalt mõte sellest, kas ja kuidas saab sellega tööd või millised võimalused on tööturul saada erialane töökoht, nii ka riigiteadustega. Stereotüüpe ja eelarvamusi on seinast seina – mõned ütlevad, et riigiteaduste kraadiga on väga keeruline tööd saada.  Teised aga räägivad, et riigiteaduste laiapõhjalisus on selle tugevus ning kolmandad ütlevad, et bakalaurusest jääb väheks ning alles magistrit lõpetades on käes piisav kompetents. Kuid see, mis neid väiteid ühendab, on asjaolu, et tudeng peab panustama rohkem enda tulevikku ning ise looma oma võimalusi.

Esimene efektiivsem variant nende kogemuste ning tutvuste “etteruttavaks” kogumiseks on praktikatel käimine. Sestap anname lühikese ülevaate riigiteadlaste praktikakogemustest ning teeme kokkuvõtte nende soovitustest, kuidas saada praktikale ja mida silmas pidada. Selleks, et ilmestada, kui mitmekesine ja võimalusterohke on riigiteadlaste “akadeemiline elu” väljaspool ülikooli, küsisime seitsmelt praktika läbinud riigiteaduste bakalaureuse tudengite käest nende kogemuste kohta. Nende seas on Saskia Lehtsalu, Inge Maas ja Paula Kägu (3. kursus), Annabel Pops ja Ines Edur (2. kursus), Nora Sööt ja  Polina Bargan (1. kursus). Asutused, kus praktikaid tehti oli seinast seina: Delfi, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond, Miltton New Nordics, Tartu Ülikooli Aasia keskus, Viini saatkond, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond, Rohetiigri koostööplatvorm ja Presidendi Kantselei. Loetelu institutsioonidest on pikk ja kirju.

Riigiteaduste eriala laiapõhjalisus, mitmekesisus ja paindlikkus on suureks tugevuseks praktikakoha saamisel. 

Küsitletute vastuste põhjal saime leida paar ühist suundumust: 1) mitmel juhul võtsid praktikandid organisatsioonidega ühendust ise, uurides praktikavõimalusi. Üheksast praktikakohast (paar küsitletud oli mitu korda käinud praktikal) said sel viisil praktikale neli inimest; 2) teised neli praktikakohta leiti asutuste koduleheküljelt iseseisvalt, olemasolevate võimaluste seast, selleks tuli kandideerida; 3) üks küsitletu sai praktikakoha läbi tutvuste. Niisiis on suur roll oma initsiatiivil ja huvil.

Tööülesanded ja nende keerulisus

Valdavalt oli praktikantide põhilisteks ülesanneteks administratiivne töö, abistamine asutuse igapäeva tööülesannete täitmisel või muude küsimustega. Suurem osa küsitletud praktikantidest tegeles teemade kaardistamise, analüüsimise, kommunikatsiooni ja projekti juhtimisega. 

Tööülesannetest täpsemalt rääkides oli Delfi praktika jooksul peamiseks suunaks välisuudiste kirjutamine aktuaalsetel teemadel ja blogi tegemine; Rohetiigris Arenguraamatu intervjuude tegemine (nendega kaasnesid tekstitoimetus, transkriptsioonid); Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnas ning Haridus- ja Teadusministeeriumis huviharidus, rahastus, haridustaristu ja haridusasutuste võrgu arendamine. Praktika TÜ Aasia Keskuses oli seotud ürituste (konverentsi, arutelu, projektide) korraldamise ja taskuhäälingu episoodide tegemisega. Miltton New Nordics pakkus võimalust korraldada peaministri tippkohtumise Tallinn Digital Summiti kommunikatsiooni, kujundada suhteid üleüldse erinevate klientidega ning ajakirjanikega. Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna praktika käigus tegeleti sotsiaalmeedia sisuloomega, kliimakommunikatsiooni strateegia teemade kaardistamist ja tõlkimisega. Viini saatkonnas oli tööülesandeks meedia jälgimine, briifide ja memode koostamine.

Raskused ja probleemid

Loomulikult võivad praktikal ilmneda raskused, takistused või mured. On tarvis ka nendega arvestada. Võimalikke probleeme, mis tekkisid praktika jooksul, jagasid hea meelega osalenud neiud, millest võime neid edasi niisuguselt struktueerida: 

1. Eestis ei ole avalikus sektoris praktikakohad tasustatud. Noored teevad täiskoormusega tööd, mille eest nad palka ei saa. Mõnikord mõjutab see nende motiveeritust, valmisolekut ja nõusolekut praktikast osa võtta. 
2. Teiseks suuremaks mureks, mida mainis rohkem inimesi, on seotud aja planeerimisega. Tihtipeale antakse praktikantidele kas võimalust kaugtööks või töötamise vabast ajast mingit ülesannet lõpetada ehk pikendatakse tähtaega, kuid ikkagi teeb ülikoolis õppimine selle üha raskemaks, mitte unustades ka igapäevastest muredest (kui ei ole tegu suvepraktikaga). 
3. Veel mõnikord tekkis praktikantidel tunne, et päevad muutuvad pikkadeks ja kohati üksluisteks. Ja see ongi arusaadav, kuna tavaliselt tegelevad tudengid oma praktika vältel ühesuguste ülesannete ja kohustustega.
4. Kõige keerukamad praktika hetked olid praktikate algused, kus on vaja uue töökeskkonna ja ülesannetega kiirelt kohaneda, ning selle enda jaoks mugavaks muuta. Ent on see asi, millega puutud kokku peaaegu kogu oma elu jooksul: kui lähed kooli, pärast seda gümnaasiumi, ülikooli, tööle ja nii edasi. 
5. Akadeemiline ja professionaalne suuline ja kirjalik eesti keel, suur vastutus ja teadmised on lahutamatu osa igasugusest praktikast avalikus sektoris. See pole meelelahutuslik või ebaoluline tegevus, mis ei nõua tööd, jõudu ega võimekust keeruliste ülesannetega korralikult ja õigesti hakkama saada. 

Vaatamata sellele oli kogemus positiivne ja kasulik, kuna need annavad võimaluse proovida midagi uut ja põnevat ning saada osaks meeskonnast ning olla hinnatud tiimimängijana.

Praktikakogemuste väärtus

Praktikal omandatud teadmised ja oskused on väärtuslikud, kuid kogemused, mis selle aja jooksul saadakse, kujundavad tudengi maailmapilti ja arusaama iseendast. Praktika ülesannete kaudu on võimalik mugavustsoonist välja minna, mis juhtus Inesega, kui ta saadeti esimese praktikanädala lõpus Austria kantsleri Karl Nehammeri pressikonverentsile, kus selgus, et oli ta ainus Eesti meedia esindaja ning temalt paluti Austria kantslerilt ja Kaja Kallaselt küsimusi küsida. 

Paula suurimaks õppetunniks oli see, et noore inimesena tööle suundudes vahel sa avastadki tegevusi või valdkondi, mis sulle ei sobi. Vaid on see täiesti tavaline praktika ja just seetõttu peabki julgema proovida erinevaid asju. Ootamatuim aga oli see, kui palju tegelikult ühe organisatsioonisisene kultuur või inimesed seda meeldivamaks muudavad. 

Saskia sai toetada täiesti uue asja ülesse ehitamist, kuna rakendas oma varasemaid oskusi RSRi taskuhäälingus ka Aasia Keskuses, mis omakorda sai neile täiesti uueks ettevõtmiseks. 

Inge leidis, et oli kõige tähtsam tema jaoks nimelt tutvused Välisministeeriumi osas, vaatamata isegi sellele, et praktika ise oli tasustamata.

Selle artikli ühe autori, Polina jaoks oli suurimaks üllatuseks ja väärtuseks see, et teda võeti praktikale enne ülikooli õppeaasta algust. See on suurepärane näide sellest, et alati tasub proovida, isegi kui midagi välja näeb võimatu.

Annabeli jaoks suurim üllatus oli see, kuidas ta pidi kirjutama Keskkonnaministeeriumi kodulehte lähtekoodide abil, programmeerimine oligi üks ootamatumaid ülesandeid praktikal. Suurimaks õppetunniks oli see, et kui ta hakkas tegutsema rohkem iseseisvalt ja tunnetas endal rohkem vastutust, siis hakkasid tulema efektiivsemad tulemused ja sujuvam keskkonda sulandumine.

Nora avastas, et ta on suuteline rohkemaks kui ta arvab. Kõige ootamatum tema jaoks oli kui soojalt ta vastu võeti. 

Mida on vaja selleks, et saada praktikale?

Kõige olulisem küsimus praktika teema kohta on see, kuidas kandideerimisprotsessi edukalt läbida ja praktikasse sisse astuda. Mida on vaja selleks, et teistest kandidaatidest erineda ning mis teeb just sind teistsuguseks ja eredaks? Riigiteadlaste mitmekülgsed mõtted ja soovitused olid järgmised:

1. Suurt rolli mängib isiklik huvi vastava organisatsiooni, osakonna või valitud teema vastu ning põhjused ja eesmärgid ülikooliõpingute kõrvalt ennast arendada just sellel alal.
2. Varasemad kogemused (korraldatud üritused, projektid, festival, koolitused, laagrid jne) tulevad kasuks.
3. Osavõtmine kõikidest võimalustest, mis tekivad või mida ülikool pakub, need on kogemused, mis eristavad teistest kandidaatidest.
4. Tutvused ja varasem koostöö teatud asutusega.
5. Praktikale saamist soodustavad isiklik initsiatiiv ja avatus uutele väljakutsetele.
6. Sisukas ja köitev CV.

See artikkel oli kirjutatud ainult ühe sõnumi nimel: ärge kartke ja proovige! Ülikoolis õppimise aeg on kõige parem aeg oma elu erinevate vingete võimalustega mitmekesistada. Millal siis, kui mitte praegu? Jõudu ja meeldivaid praktikakogemusi! 

Toimetanud Lukas Toompere