Marian Müürsepp: Neljapäev on uus reede

Taustapilt: Siesta, Vincent van Gogh

Modernse ühiskonna tunnuseks on uurida, koguda andmeid ja teha nende põhjal järeldusi, et leida uusi lahendusi päevakajalistele probleemidele. Nüüdseks on jõudnud järjekord töönädala pikkuse ülevaatuse kätte, sest kogutud on uusi andmeid ja tehtud järeldusi, miks oleks soodne lühendada töönädal traditsioonilise viie päeva pealt nelja päeva peale. 

Töönädala pikkus on olnud ajaloo vältel üks küsimustest, mille kohta ühtset konsensust saavutatud pole ning seda ei näi niipea tulevat. Ajalooliselt on näiteks USAs 5-päevane töönädal olnud standardiks alates 18. sajandist, mil see võeti kasutusele, et leevendada 4-päevaste tööpäevade liigset koormust. Tänapäeval, mil töö olemus ja tehnoloogia kasutuselevõtt on paljudki muutnud, tekib küsimus: kas eelmise sajandi tööjaotuse mudel vastab endiselt kaasaegse tööturu ja inimeste vajadustele? Uued uuringud ja katsetused, sealhulgas Islandil läbiviidud 4-päevase töönädala katse, viitavad sellele, et lühem töönädal võib olla mitte ainult inimlikum lahendus, vaid ka uus suunis, kuidas edendada majandust.

9. sajandil töötasid inimesed tihti üle 60 tunni nädalas, vaba oli vaid pühapäev. Töölisklassi ja ametiühingute surve viis järk-järgult lühemate tööaegade ja täiendavate puhkepäevade kehtestamiseni. Oluline muutus toimus 1926. aastal, kui Henry Ford kehtestas oma tehastes viiepäevase ja 40-tunnise töönädala, säilitades töötajate palgad muutumatuna. Ford uskus, et lühem töönädal, ehk viis tööpäeva kuue asemel, suurendab töötajate rahulolu ja tootlikkust ning annab neile rohkem aega oma eraelu ja töö tasakaalus hoidmiseks – idee levis kiiresti ülemaailmselt. 

Kuigi 4-päevase töönädala ideid on arutatud ja katsetatud mitmel pool maailmas, nagu Islandil, on 5-päevane töönädal endiselt levinud standard. Selle põhjuseks on ajalooliselt väljakujunenud töökorraldus, mis on võrreldes tänapäeva võimalustega üsna vananenud. Kui Henry Ford mõistis 20. sajandil, et enam pole vajalik kõikidel töökohtadel töötada kuus päeva nädalas (Roos, 2019), siis 21. sajandil võiks arutada, kas kõik töökohad nõuavad 5-päevalist töönädalat, kui töö pole enam nii füüsiline. Eriti kui juurde on tekkinud “pehmemaid töid” ning koormust saab paremini optimeerida digiajastul pakutavate lahendustega (näiteks kaugtöö). On selge, et 4-päevane tööjaotus ei saa olla ühtne standard igas töövaldkonnas, aga kui tänapäeval on töökohti, kus seda on võimalik rakendada, siis miks ka mitte? 

2023. aastal katsetas Island üleminekut 4-päevasele tööpäevale üleminekut 2500 inimese seas, tulemused olid positiivsed – inimeste produktiivsus kasvas, arvatavasti sellepärast, et tekkis parem töö- ja eraelu tasakaal. Samuti ennetas see ka läbipõlemist ning viimaks tõusis 2023. aastal ka Islandi sisemajandus 5%. See tähendab, et tänapäeva elutempos on oluline aidata kaasa inimene vaimsele tasakaalule igas valdkonnas, sest puhanud inimene on produktiivsem ning paremini meelestatud tööd tegema. (Dmitracova, 2024) 

Lühem töönädal parandab inimeste produktiivsust, töö- ja eraelu tasakaalu ning ennetab läbipõlemist.

4-päevast töönädalat pooldab ka EURES (European Employment Services). Elame ajastul, mil aina enam on jõudnud päevavalgele arusaam, et edukus töökohal ei tähenda ainult pikki töötunde. Samuti ei tähenda hea tööpäev seda, et koju jõudes peab olema vaimselt ja füüsiliselt kurnatud ning tagatipuks iga detsembrikuu kogema läbipõlemist. EURES rõhutab, et kõrgete nõudmiste ja kiire tempoga ühiskonnas peab tegema niikuinii tavapärasest rohkem tööd, et pidevalt uue infoga kaasas püsida ning kui puhata saab ainult kahel päeval nädalas, pole see inimese kui elava organismi jaoks piisav. Rohkem puhkust tähendab lisaks kõrgenenud produktiivsusele ka tugevamat immuunsüsteemi, kuna inimesel on võimalik igal nädalal päriselt välja puhata, et naaseda värskena oma töökohale. Samuti on inimestel ka vähem vaimset pinget juba ainuüksi seepärast, et nad ei karda tööasjadest haigena maha jääda. (European Labour Authority, Directorate-General for Employment & Social Affairs and Inclusion, 2022)

Arvestades muutusi, töötingimuste eripärasusi ja digiajastul pakutavaid võimalusi, kerkib 4-päevane töönädal esile üha tõsiseltvõetavama alternatiivina senise töökorralduse kõrval. Islandi positiivsed kogemused näitavad, et lühem töönädal parandab inimeste produktiivsust, töö- ja eraelu tasakaalu ning ennetab läbipõlemist, mis lõppkokkuvõttes toetab ka majanduskasvu. Lisaks aitab see kaasa töötajate vaimse ja füüsilise heaolu tugevdamisele. Ka Euroopa tööorganisatsioon rõhutab, et tänapäeva kiiretempolises ühiskonnas on töötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele tähelepanu pööramine olulisem kui kunagi varem. Seega tasub tõsiselt kaaluda, kas tänapäeva töökorralduses oleks aeg teha samme, valdkondades, kus võimalik, et tänapäeva inimeste vajaduste ja elutempoga paremini kaasas käia.

Kasutatud materjalid:

Dmitracova, O. (25.10. 2024). Iceland embraced a shorter work week. Here’s how it turned out. CNN. https://edition.cnn.com

European Labour Authority, Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion. (14.11.2022). Could a four-day working week be the future for your employees? EURES. https://eures.europa.eu

Roos, D. (26.10.2019). The Origins of the Five‑Day Work Week in America? History. https://www.history.com/news/five-day-work-week-labor-movement