Poliitikalabori 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimiste kokkuvõte

Toimetanud Lauren Saimre ja Lukas Toompere

Äsja toimunud Eesti KOV valimised tõi valima 594 117 inimest, mis tähendab umbes viieprotsendilist osavõtu tõusu, võrreldes 2021. aasta valimistega – tänavu oli valijaid 59,2% hääleõiguslikest, 2021. aastal 54,7%. Samuti kehtis esmakordselt seadusemuudatusest tulenev nõue, et hääleõiguslik valija on kas Eesti või muu Euroopa Liidu kodanik – ehk valida ei saanud muude riikide kodanikud. Poliitikalabori liikmed tegid isikupärastatud ülevaate 11 Eesti valimisringkonna tulemustest, muutustest valimistulemustes ja lühidalt ka suurema tähelepanu all olevatest poliitilisest küsimustest nendes omavalitsustes. 

Omavalitsused on järjestatud kohaliku volikogu mandaatide arvu järgi alates suurimast, alustades Tartu linnast, jätkates Saue valla, Viljandi linna, Rae valla, Viimsi valla, Märjamaa valla, Muhu valla, Tallinna Kesklinna linnaosa, Põhja-Tallinna linnaosa, Haabersti linnaosaga ja lõpetades Pirita linnaosaga.

1. Tartu Linn

Tartu linnas oli valimistules 13 nimekirja (12 erakonda ja üks valimisliit) ja kaks üksikkandidaati. Erinevalt paljudest väiksematest piirkondadest domineerisid Tartus pigem erakonnad kui valimisliidud. Valimistel osales 59.4% hääleõiguslikest kodanikest, mis näitab viieprotsendilist tõusu võrreldes 2021. aastaga. 

Erinevalt varasematest kordadest toimub Tartus suur muutus, uus koalitsioon võib lõpetada Reformierakonna hegemoonia. Isamaa erakond võitis üle 12 000 häälega ning sai juurde 11 mandaati (2021. aastal said nad Tartus vaid viis mandaati). Reformierakond jäi teiseks 11657 häälega, kõva tulemus, kuid võrreldes 2021. aastaga kaotati üks mandaat volikogus. Üheks võitjaks võib ka lugeda Sotsiaaldemokraate, kes said kolmanda koha ja said juurde kolm mandaati. Tartu kindlateks kaotajateks saab nimetada EKREt ja Eesti 200t, kes kaotasid kumbki viis mandaati. 

Ülejäänud kandideerijad – nii parteid, valimisliidud ega üksikkandidaadid – ei ületanud 5% künnist. Otseselt ootamatu see pole, sest kõik alla 5% hääli saanud üksused on kas uued tulijad või traditsiooniliselt vähe hääli saavad (nt Rohelised). Esmakordselt peale 1998. aastat on võimalus, et Tartu linnapeaks ei saa enam Reformierakonna esindaja. Urmas Klaas, kes on olnud Tartu Linnapea aastast 2014 peab võtma tagasihoidlikuma koha koalitsioonis, opositsioonis või suunduma hoopiski uuematele jahimaadele.

Ühistransport on teema, mis kohalikke elanike väga kõnetab ning mis igas programmis ka sees oli. Majanduslike raskuste tõttu on tehtud kärpeid Tartu ühistranspordis, mis tähendab, et päevas on vähem väljumisi. Samuti jäävad liinid kohati lühikeseks ning seda lubasid ka paljud erakonnad parandada. Juba eelmistest valimistest oli Siuru (2021. aasta KOV valimiste ajal SÜKU – südalinna kultuurikeskus) üks põhi punktidest. Diskussioon Siuru ümber on suhteliselt lõhestunud. Sotsid ja Reformierakond soovisid Siuru koheselt välja ehitada, Keskerakond ja Parempoolsed polnud otseselt vastu, ent rõhutasid, et ehitamiseks peab olema kindel rahastus. EKRE seisis kategooriliselt vastu Siurule ja soovis, selle asemel korrastada parke. (Sotsiaaldemokraatide programm; Reformierakonna programm; Keskerakonna programm; Parempoolsete programm; EKRE programm)

Rattateede rajamine oli samuti üks teemadest, mis käis kõikidest programmidest läbi, kõik suured erakonnad (v.a EKRE) pooldasid rattateede ehitust, ainult Isamaal oli tingimus, et rattateed tuleks teha väiksematele tänavatele. Tartu elanikud üldiselt toetavad rattaliikluse arengut ning eraldiseisvatesse rattateedesse on suhtutud positiivselt. Pigem ollakse negatiivselt meelestatud jalakäijate ja jalgratturite segateedesse, kus jalgratturid tuhisevad inimeste vahelt läbi. Paljud koolid Tartus vajavad remonti ning seda ka programmides lubati, üldiselt pole koolidega kõige hullem seis, ent remonti vajavaid koolimaju ikkagi eksisteerib. Gümnaasiumikohtade teema on paljudele südamelähedane, nimelt pole kõikidele Tartu noortele gümnaasiumikohti ning kuna tuleb ka õpilasi väljastpoolt, siis on hirm, et osad kohalikud jäävad ukse taha. 

Seega on kohalikul tasandil on põhilised murekohad haridus, infrastruktuur ja ühistransport. Kõik need vajavad raha ning raha on ressurss, mis igale poole ei jõua. 

2025. aasta kohalike omavalitsuse valimiste kõige skandaalsem kandidaat oli Isamaa nimekirjas kandideeriv Kris Kärner. Vaatamata teravatele sõnavõttudele ja erakonnast sisuliselt väljaheitmisele (Kärner lahkus ise peale seda, kui tal tungivalt soovitati seda teha) (Krjukov, 2025), kogus Kärner Tartus 1597 häält ning oli Isamaa arvestuses teine ja Tartus neljas enim hääli saanud kandidaat. Seega võlgneb Isamaa oma valimisvõidu Kärnerile, ent sellegipoolest arvati ta Isamaa fraktsioonist välja (Arula, 2025). 

Praegu on teinud Isamaa koalitsiooni ettepaneku Reformierakonnale ning mandaatidest tuleb kuhjaga välja. Kohe peale tulemuste väljakuulutamist hakkasid Isamaa ja Reformierakonna läbirääkimised, kusjuures linnapea kohta soovis omale Isamaa (Muraveiski, 2025). Kaks päeva peale valimisi on lepitud kokku, et uude koalitsiooni astuvad Isamaa ja Reformierakond. Hoolimata Isamaa suuremast mandaadi hulgast, saab tõenäoliselt linnapea koha omale Reformierakond ning Isamaa peab leppima volikogu esimehe kohaga (Mäekivi, 2025). Samal ajal on teinud Sotsiaaldemokraadid koalitsiooni pakkumise Isamaale ja soovivad anda linnapea koha just Isamaale. Kahekesi nad koalitsiooni moodustada aga ei saaks, tuleks võtta mõni kolmas erakond kampa (Teidla, 2025). Hoolimata linnapeakohast loobumisele, jätkab Isamaa koalitsiooni läbirääkimisi Reformierakonnaga ja on väidetavalt Sotsiaaldemokraatide pakkumise linnavalitsuse moodustamiseks tagasi lükanud (Olesk, 2025). Missugune koalitsioon tegelikult moodustub ei tea tegelikult veel keegi, kuid tundub, et Reformierakond – siiski teise kohana – saab endale linnapeatooli ning kõik jätkub vanaviisi. 

– Toomas-Erik Vahtra

2. Saue vald

Saue vallas pälvis valimisvõidu võimulolev valimisliit “Koostöö – Meie vald” vallavanema Andres Laisaga. Nende valimisliit kogus valijatelt veidi üle kolmandiku häältest, mis andis neile 9 kohta. Esmakordselt võttis valimistest osa valimisliit “Kohalikud”, mille nimekirjas kandideerisid muuhulgas paljud Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 liikmed. Valimistel said nad teise koha ehk volikogus viis kohta. Sotsiaaldemokraadid on Saue vallas jätkanud oma trendi, kus ei osaleta valimistel oma nimekirjaga, vaid erakonna liikmed kandideerivad kohalike valimisliitude nimekirjas. Parempoolsed pääsesid esmakordselt volikokku ja seda viie kohaga. Isamaa säilitas oma varasemad neli kohta ehk suuremat edu, võrreldes teiste Eesti piirkondadega, Isamaa ei saavutanud. Reformierakond võidutses kolme ning EKRE kahe kohaga. Märkimisväärne on Saue vallas asjaolu, et esmakordselt valimistel osalenud valimisliit “Kohalikud” said suhteliselt tugeva tulemuse.

Ideoloogiliselt on vallavanem Andres Laisk pigem parempoolne, arvestades, et ta on Parempoolsete liige ja on osanik mitmes ettevõttes (Postimees, 2025). Lähtudes valimisliidu programmist ja nende eelnevatest tegemistest, on muuhulgas olulisel kohal erasektoriga koostöö arendamine ja maamaksu kehtestamisele vastuseismine. (Koostöö – Meie vald) Valimisliidu “Kohalikud” programmis leidub rohkem kogukonna heaolule kaasa aitavaid meetmeid, nagu näiteks erivajadustega lastele ja peredele suurendatud toetused (Valimisliit “Kohalikud” 2025). ERRi (2025) andmetel ei avaldanud valimisliit “Meie Vald” soovi astuda koalitsiooni valimisliiduga “Kohalikud” ja otsustas selle asemel moodustada koalitsiooni Reformierakonna ja Parempoolsetega. Kui koalitsioonikõnelused lõppevad nende jaoks edukalt, jätkab Andres Laisk vallavanemana. (Tooming, 2025)

– Lukas Toompere

3. Viljandi linn 

Viljandi linnas võitis tänavu valimised Isamaa erakond, kogudes 2581 häält ehk 11 kohta. Isamaa esinumbri Helir-Valdor Seederi hääled moodustasid nendest 688, mis oli ka etteaimatav, arvestades tema varasemat juhtimiskogemust Viljandi linnas linnapea ja abilinnapeana (Loide, 2025). Teise koha saavutas Valimisliit Südamega Viljandis – 2021. aastast tegutsev sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 loodud liit – kogudes 2011 häält (9 kohta). Reformierakond sai neli kohta ja EKRE kolm. Keskerakond, Eesti 200, ERK ja üksikkandidaadid valimiskünnist ei ületanud (Suurmägi, 2025). Seekordsed valimistulemused ilmestasid selgelt Reformierakonna jätkuvat toetuse langust: kui 2017 said nad kaheksa kohta ja 2021 seitse, siis nüüdseks on nende toetus poole väiksem (Kenk, Kundla & Nutov, 2017). 

Kuna 27-liikmelisest volikogust jäi Isamaal enamuse saavutamisest kolm kohta puudu, on vaja luua koalitsioon. Reformierakond on algatanud esimesi püüdeid moodustada koalitsioon Valimisliidu ja EKREga (Suurmägi, 2025). Ent tundub vähetõenäoline, et EKRE ja Valimisliit suudaksid suurte ideoloogiliste erinevuste tõttu ühismeele leida. Varasemalt jagasid Viljandis võimu Valimisliit-Keskerakond-Reformierakond. Seekord on aga keeruline näha Valimisliitu koalitsiooniosalisena. Eelmised koostööpartnerid ei kogunud piisavalt hääli ning ka Isamaaga tunduvad erimeelsused olevat suured (Suurmägi, 2025). Üks võimalik variant oleks Isamaa-Reformi koalitsioon, mis töötas ka aastatel 2017 kuni 2021, mistõttu on neil koostöökogemus juba olemas. Välistatud ei ole ka Isamaa-EKRE koalitsioon, nende esimesed läbirääkimised on juba toimunud, ent otsuseid veel langetatud ei ole (Loide, 2025). 

Teemadest on paratamatult enim esil linnavalitsuse finantsiline seisukord, millest sõltuvad kõik ülejäänud teemad. Laual on nii kärped kui ka investeerimisvõimekuse suurendamine. Üks tulude languse põhjustest on vähenev elanike arv – tuleb leida viise, kuidas muuta Viljandi atraktiivsemaks. Lisaks sellele on aktuaalne ka Viljandi järve äärne. Pärast spa ehituse alustamist on olnud juttu sellest, kuidas integreerida väikeettevõtlust  spaaga, säilitades piisavalt roheala ja loodust (Haav, 2025). Sellel teemal võib aga kergesti tekkida huvide põrkumine. Ranna muutmine turistidele meeldivamaks, ei tohi tulla kohalike elanike arvelt. 

– Nele-Liis Linn 

4. Rae vald

Rae vallas võttis hääletamisest osa 10 581 inimest, mis on üle 2000 võrra rohkem kui 2021. aastal. Tänavu osalesid valimistules vaid erakonnad – nende jagada oli 25 vallavolikogu kohta. 

Nelja aastaga on Rae valla elanike suhtumine erinevatesse erakondadesse oluliselt muutunud. Reformierakond põrus märkimisväärselt: erakond, mis juhtis valda enam kui 10 aastat, saades eelmistel valimistel pea poole kogu häältest, kogus tänavu vaid 21,2% valijate häältest ning jäi kuue mandaadiga teisele kohale. Samuti langes oluliselt ka Eesti 200 ja EKRE toetus – nad ei ületanud isegi valimiskünnist. Vastukaaluks võitis Isamaa, kes kogus umbes kolmandiku häältest ning sai seega üheksa mandaati. Kolmandale kohale tulid Parempoolsed, mis andis neile neli kohta volikogus. Volikokku pääsesid veel ka Keskerakond ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond, saades vastavalt neli ja kaks kohta. 

Kindlalt (konservatiivse) parempoolse poliitika juurde jäädes oleks Isamaal olnud võimalik luua koalitsioon vaid Parempoolsetega – ühepeale said nad napilt kokku 13 kohta. Kindluse mõttes otsustati kampa võtta ka Sotsiaaldemokraadid, kes neist ideoloogiliselt küllaltki kaugel on, kuid kes olulistes vallaasju puudutavates küsimustes paistavad nendega samal nõul olevat. Nii Isamaa, Parempoolsete kui ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna jaoks on esmajärjekorras vaja tegeleda maamaksu tõusu pidurdamise ja selle langetamisega (Mäekivi, 2025). 

Olles ise pärit Rae valla äärealalt, pean väga oluliseks ka Rae valla erinevate piirkondade ning Rae valla ja Tallinna vahelise ühenduse paremaks tegemist. Jään huviga ootama koalitsioonierakondade lubatud muudatusi ühistranspordi korralduses ning loodan näha ka rohkem kergliiklusteid.

– Anna Tõnissoo

5. Viimsi vald 

Viimsi vallas on üldiselt KOV valimiste puhul võitnud Reformierakond. Nii ka tänavu, mis sest, et mõned reitingud pakkusid enne valimisõhtut võitu ka Isamaa erakonnale. Hääli – millest enamik e-hääled – anti Viimsi vallas kokku 11 150, valimisaktiivsus oli lausa 65,7%, mis on Eesti keskmisest (59,3%) tunduvalt suurem.

Viimsis kogus pika puuga enim hääli reformierakondlane Taavi Kotka (873 häält), kes on peamiselt tuntud kui iduettevõtja ja e-residentsuse programmi juht, kuid on olnud ka Viimsi vallavolikogu esimees. 21 mandaadist haaras Reformierakond endale seitse, ehk ühe rohkem kui varasematel valimistel. Isamaa suurendas enda mandaatide arvu lausa kolme võrra, saades volikokku viis kohta. Reformierakonnale järgnevad Keskerakond ning valimisliidud Vali Viimsi ja Kogukondade Viimsi, kes said vastavalt neli, kolm ja kaks mandaati. 

Nii EKRE kui Eesti 200 jäid sellel korral mandaatidest ilma, kaotades võrreldes eelmiste valimistega vastavalt 2 ning 3 kohta volikogus (Leesment, 2025). Kusjuures huvitava faktina võib välja tuua, et pool aastat enne valimisi lahkus Eesti 200 koalitsioonist, kus oli oldud koos Reformi- ja Keskerakonna ning valimisliidu Vali Viimsiga (ibid). Edukalt ei läinud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes kogus vaid 2,6% kõigist häältest. Heites pilgu isiklikele häälesaakidele jääb silma nii mõnegi tuntud poliitiku vähene toetus – näiteks Riigikogu esimees Lauri Hussar 44 häälega ning 113 häälega endine Viimsi vallavanem ja EV peaminister Siim Kallas.

Kokkuvõttes võib öelda, et Viimsi vallas on endiselt populaarseim liberaalne majanduspoliitika, mis peegeldub tugevalt ka tänavustes tulemustes. Suuri muudatusi Viimsis oodata ei ole, kuna Reformierakond alustas koalitsioonikõnelusi vanade partnerite ehk Keskerakonna ning Vali Viimsiga, kaasates seekord ka teise valimisliidu Kogukondade Viimsi. (Tooming, 2025)

 – Joonas Väli

6. Märjamaa vald

Äsjalõppenud valimised olid Märjamaa valla uue koosseisu jaoks kolmandad peale 2017. aasta haldusreformi, mil vald mitme ala liitmisel korralikult kasvas. Sellest ajast on volikogus 21 kohta (Märjamaa vald, 2025). Kokku kandideeris seitse nimekirja: kolm valimisliitu, EKRE, Parempoolsed, Isamaa ja Keskerakond. 

Valikuvõimalused on läinud aastatega mõnevõrra mitmekesisemaks, 2021. aastal sai valida vaid mõnda valimisliitu ning EKREt. Eelmiste valimiste võitja valimisliit Üksmeelne Koduvald tänavu sellise nime all ei kandideerinud. Märjamaal võitis hoopis Isamaa, mis on üsna erakordne, sest ülejäänud Raplamaal domineerisid endiselt valimisliidud. Samas oli Isamaa edukas ka naabermaakondades (Lääne- ja Pärnumaal). 

Võitjad said volikogus seitse kohta, seejärel EKRE ning valimisliit Koduvalt Märjamaa viis kohta ja Tuleviku Märjamaa neli kohta, teised 5% künnist ei ületanud. Ka praegune volikogu esimees Ottomar Linna kandideeris endise valimisliidu asemel Isamaa nimekirjas, kõige tugevama isikliku tulemuse tegi aga EKRE poliitik Tarmo Kask, volikokku sai ka tema naine ja endine eurolaulja Sandra Nurmsalu.

Nagu paljudest teistes maakohtades, on ka Märjamaa üks põhiküsimusi ääremaastumise ärahoidmine. Poliitikud mainisid valimiskampaaniates hariduse eest seismist ning transpordivõrgustiku arendamist. Need teemad köidavad maal elavaid inimesi, sest vahemaad on suured ning lastel on tihti kooli keeruline liikuda. Näiteks võideldi varem sel aastal Vigala ja Märjamaa Facebooki gruppides Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli sulgemise vastu, sest sellest tulenev töökohtade kaotus oleks kohaliku elu ilmselt välja suretanud (kool ühendati Raplamaa Rakendusliku Kolledžiga, kuid jäi avatuks). Elanike teine terav küsimus on plaanitav tuugenite ehitus, mille vastu on mitmeid rahvaalgatusi alustatud. Selliseid vastuolulisi teemasid kasutasid konservatiivsed erakonnad oskuslikult ära. Maainimestele jääb mulje, et nende arvamusest hoolivad vaid EKRE ja Isamaa: see peegeldub KOV valimistulemustes, kuid mõjutab ilmselt ka paljude suhtumist valitsusse. 

– Luise Keller

7. Muhu vald

Muhus elab tänase seisuga 1891 valimisealist kodanikku, kellest käis valimas 1264. Kohalik valimisaktiivsus oli seetõttu lausa 66,8%, mis tegi paljudele teistele omavalitsustele silmad ette.

Aastast 2010 kannab Muhu vallavanema auväärset tiitlit Raido Liitmäe, kes on olnud Muhu inimeste seas erakordselt populaarne ja seda läbi aja, reitingutes kukkumata. Muhu valda tunti kuni tänavuste valimisteni kui Isamaa kantsi. Alates 2013. aastast oli Liitmäe juhitud Isamaa nimekiri saanud KOV valimistel vähemalt 70% kohalike valijate häältest. Huvitav muutus saabus tänavustel valimistel, kus tema juhitud nimekiri otsustas Isamaast taanduda ja kandideerida sõltumatu valimisliiduna. 

Muhus oli võitlustules neli poliitilist jõudu: Valimisliit Muhu, EKRE, SDE ja Isamaa. Valimisliit Muhu sai 83,8% häältest, saades 15 volikogu kohast 14. Tubli teise tulemuse tegi EKRE, kes kindlustas 10,3% häältesaagiga endale ühe volinikukoha. SDE ja Isamaa tulemus jäi marginaalseks, saades kahepeale kokku 5% kõikidest häältest. Muhu valla fenomeniks peetakse võrdlemisi apoliitilist juhtimist, kus poliitilise teatri ja võimukempluste asemel saab ühtne volikogu keskenduda sisulistele probleemidele ühiselt lahendusi otsides (Heinla, 2025) Kui võtta oktoobris valitud Muhu vallavolikogu kümnes koosseis statistilisteks pulkadeks, näeme, et:

• volikokku pääses 11 meest ja neli naist;
• lõpetatud kõrgharidusega on kaheksa ja keskharidusega seitse liiget;
• volikogu liikme keskmine vanus on 42,8, mediaanvanus 49,5 eluaastat;
• hetkel peetakse üsna tõenäoliseks, et vallavalitsuse paneb kokku Valimisliit Muhu.

– Henry Härm (Valimisliit Muhu)

8. Tallinn, Kesklinna linnaosa

Tallinnas Kesklinna linnaosas hääletas tänavu 48 755 inimest. Enim ehk 8227 häält sai Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Võrreldes 2021. aastaga (3478 häält), said nad juurde kolm mandaati. Sotsiaaldemokraatidest kogus kõige rohkem hääli Jevgeni Ossinovski (3390 häält), Madle Lippus (1777 häält), Anette Mäletjärv (536 häält) ning Martin Saar (414 häält), kes kõik pääsesid ka volikokku. 

Teisele kohale jäi Keskerakond, kes kogus valimistel 5433 häält. Keskerakonnast pääsesid volikokku kolm isikut: Andrei Kante (1424 häält), Jaak Madison (943 häält) ja Monika Haukanõmm (649 häält). Seekordne üllataja valimistel oli erakond Parempoolsed, kelle poolt hääletas 3896 inimest. Parempoolsete hulgas saavutas Kesklinnas kõige parema tulemuse Lavly Perling (3155 häält), kes pääses ka volikokku. Erakond Isamaa sai 2025. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel 3613 häält ning kaks mandaati. Volikokku pääsesid Riina Solman (1396 häät) ja Ahti Kallikorm (285 häält). Reformierakond sai valimistel 3391 häält (volikokku pääsesid Riina Solman ja Ahti Kallikorm), kaotades sellega kaks mandaati. EKRE ületas küll Kesklinnas 5% valimiskünnise, kuid volikokku ühtegi inimest EKREst ei pääsenud.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegi pakkumise koalitsiooni moodustamiseks kolmele erakonnale: Reformierakonnale, Isamaale ning Parempoolsetele. Nii Reformierakond kui ka Parempoolsed on avaldanud nõusolekut koalitsioonikõnelusteks, kuid Isamaa seisukoht on veel selgumisel.  (Krjukov, Alvin & Tooming, 2025) Isamaale tegi pakkumise koalitsiooni moodustamiseks ka Keskerakond, mis paneb Isamaa keerulise valiku ette (Krjukov, 2025). Peatselt saame uudistest lugeda, millise koalitsiooni kasuks Isamaa otsustas. 

Sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt ootan eelkõige Kesklinna linnaruumi uuendamisega seotud valimislubaduste täitmist ja müra vähendamist. Oma valimisprogrammis keskenduvad nad erinevate ehitiste renoveerimisele, kergliiklusteede loomisele aga ka müra vähendamisele Kesklinnas (Sotsiaaldemokraadid, 2025). 

– Adeele Loim

9. Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa

Kümne mandaadi ja kokku 25 715 korda läinud häälega Põhja-Tallinnas tegi kõige kõvema tulemuse – nagu ka varasemad reitingud eeldasid – Keskerakond, lausa 10 683 häälega. Teiseks jäid Sotsiaaldemokraadid (6502 häälega) ja kolmandaks Parempoolsed (2325 häälega). Anastassia Kovalenko-Kõlvart oli Keskerakonna staar, kes kogus tiheda sotsiaalmeediakampaaniaga isikumandaadina 7953 häält. Märkimisväärse tulemuse tegid ka Natalie Mets, senine sotsiaaldemokraadist ööelu nõunik ehk “Tallinna öölinnapea” (2265 häält) ja Parempoolsete Ilmar Raag (1700 häält).

Võrreldes eelmiste KOV valimistega, siis valimas käijate arv on kasvanud veidi üle tuhande valija võrra. Suuremat muutust on näha ka erakondade toetuses: võrdlemisi suurt tagasilööki kogesid Eesti 200, Reformierakond ja EKRE, toetus kasvas Sotsiaaldemokraatidel (tuleb mainida, et pea kahekordselt), Parempoolsetel (kes osalesid esimest korda) ja Isamaal. On näha häälte justkui ülekandumistrendi.

Põhja-Tallinna valijana olen täheldanud, et nii tänavu kui eelmiste valimiste eel olid sealseteks põhiküsimusteks kindlasti linnaruum (haljastus, ligipääsetavus, ühistranspordi võrgustik, rattateed, uusarendus, koolimajade seisukord) ja haridusega seotud küsimused (lasteaiakohtade olemasolu ja maksumus, eestikeelne haridus), mille eelarvete osas on tihedalt kana kitkutud. Kõige kõvemaks pähkliks võib kujuneda aga ühistranspordi (Liivalaia tänava trammitee) ning ratta-ja autoliikluse vahelise tasakaalu leidmine, mis ajendaks piisavalt sujuvat üleminekut autovabale linnale, mis on üldiselt ka kogu Tallinna suurim arutluskoht.

Lisaks tõid nii mitmedki Tallinna linnapeakandidaadid eelnevalt valimistulemustele välja, et tähelepanu vajavad ka Tallinna suurhaigla ja olümpiaujula rajamine ning Tallinna ringtee ehitus ja Kristiine liiklussõlme mugandamine (Krjukov, 2025). Kahtlemata esineb eripärasusi erakondade esindajate arvamuses – Parempoolsed rõhuvad erasektori investeeringud avalikkusesse, Keskerakond uut trammikoridori ei soovi, EKRE soovib mugavamat liiklust autodele jne –, kuid loodan väga, et Tallinnas jõutakse kindlatele kokkulepetele, mis tagavad võimalikult suure kasu igale linna huvigrupile.

– Lauren Saimre

10. Tallinn, Haabersti linnaosa

Haaberstis hääletas 62,9% hääleõiguslikest inimestest ehk 36 713 inimest, sealhulgas ka mina. Kõige rohkem ehk neli mandaati sai Keskerakond. Nende järel said ühe mandaadi nii Sotsiaaldemokraatlik erakond kui Isamaa. Keskerakond ja Isamaa vastavalt kaotasid ja võitsid ühe mandaadi, Sotsiaaldemokraadid said sama palju mandaate ning Reformierakond kaotas kaks kohta. 

Huvitav fakt: kõige noorem, kes Haaberstis mandaadi sai, on 22-aastane keskerakondlane Georg Villenberg, kes tegi kampaaniat peamiselt TikTokis. Noor keskerakondlane seisab rahvaalgatuste, maksumaksja raha “paremini” suunamise, rohkem kultuuri panustamise ja lasteaedade renoveerimise eest, samuti toetab ta rohkemate ajaveetmiskohtade ja avalike puhkamisalade rajamist Haaberstisse (Villenberg, 2025).

Hetkel pole kindel, mis täpsemalt Haaberstis saama hakkab. Kõige rohkem mandaate võitnud Keskerakond on lubanud oma programmis mitmeid rekonstrueerimistöid ja uusi ehitusprojekte: Paldiski maantee, lasteaiad (sh uus lasteaed Kakumäel), erinevad tänavad, liuväli ja koerte jalutusväljak Väike-Õismäel.

 – Kirill Zinovkin (Reformierakond)

11. Tallinn Pirita linnaosa

Kokku käis Pirital edukalt valimas 9639 inimest. Ütlen ausalt, et ma ootasin isegi väiksemat valimisaktiivsust, arvestades eelmiste aastate statistikat eriti KOVi valimiste kohta. Varasem madalam valimisaktiivsus on kohati isegi veider, kuna kohalikul tasandil hääle andmine on mingit moodi isiklikum, põnevam ja lihtsam, et panustada ennast ümbritsevasse ellu ja seda parandada.

Lootsin isiklikult, et rohkem saavad hääli Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Eesti 200, kuid tean, et see ootus oli võrdlemisi naiivne, kuna Pirita on alati olnud kui konservatiivne piirkond – praegused tulemused ka peegeldavad seda tendentsi.

Kõige rohkem hääli, võites kolme mandaadiga, sai Keskerakond. Kui varem on Keskerakonna poliitiline ideoloogia olnud piisavalt ebamäärane (ja nagu nimi reedab, siis tsentristlik), kuid viimasel ajal on erakond omastanud konservatiivsemad orientiirid ning väljendanud soovi luua koalitsiooni Isamaaga. Isamaa on Pirital populaarsuselt teine, kes sai kaks mandaati. Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Parempoolsed said kõik ühe mandaadi. 

– Simona Betrozova-Mere

Allikad:

Valimistulemused (mandaadid, hääled, muud protsentuaalid) on võetud Valimiste kodulehelt, ERRi valimiste rubriigi või/ja Delfi valimiste rubriigi tulemuste sektsioonist.

Tartu linn

Arula, E. (20.10.2025). Isamaa arvas isikumandaadi saanud Kris Kärneri fraktsioonist välja. Tartu Postimees https://tartu.postimees.ee/8346484/isamaa-arvas-isikumandaadi-saanud-kris-karneri-fraktsioonist-valja (27.10.2025)

Eesti Keskerakond. Eesti Keskerakonna Tartu linna valimisprogramm. https://keskerakond.ee/kov2025-tartu (27.10.2025)

EKRE – Eesti konservatiivne rahvaerakond. Tartu programm. https://kov.ekre.ee/mk/tartu-maakond/tartu-linn/programm (27.10.2025)

Isamaa. Programm Tartu linnas kov 2025, Tartu – Terve Eesti linn. https://kov25.isamaa.ee/tartu-linn/#programm (27.10.2025)

Krjukov, A. (13.09.2025). Vägivalda õhutanud juutuuber astus Isamaast välja. ERR. https://www.err.ee/1609799385/vagivalda-ohutanud-juutuuber-astus-isamaast-valja (24.10.2025)

Mäekivi, M. (21.10.2025) Tartu linnapeaks jääb Klaas, volikogu esimees tuleb Isamaast. ERR. https://www.err.ee/1609835979/tartu-linnapeaks-jaab-klaas-volikogu-esimees-tuleb-isamaast (27.10.2025)

Muraveiski, K. (20.10.2025). Tartus hakkavad võimukõnelusi pidama Isamaa ja Reformierakond, Tõnis Lukas pürgib linnapeaks. Delfi https://www.delfi.ee/artikkel/120411693/tartus-hakkavad-voimukonelusi-pidama-isamaa-ja-reformierakond-tonis-lukas-purgib-linnapeaks (27.10.2025)

Olesk, K. (24.10.2025). Isamaa ja Reformierakond jätkavad võimuliidu moodustamist linnapea ametikoha vaidlusest sõltumat. Tartu Postimees https://tartu.postimees.ee/8348564/isamaa-ja-reformierakond-jatkavad-voimuliidu-moodustamist-linnapea-ametikoha-vaidlusest-soltumata (27.10.2025)

Parempoolsed. Parempoolsete Tartu linna programm 2025.  https://kov.parempoolsed.ee/gov/tartu/program (27.10.2025)

Reformierakond. TARTU 2025 PROGRAMM: VABADUS KASVADA. https://reform.ee/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2025/tartu/tartu-linn/tartu-valimisprogramm (27.10.2025)

Sotsiaaldemokraatlik erakond. Tartu sotsiaaldemokraatide valitsemisprogramm aastateks 2025–2029. https://valimised.sotsid.ee/et/tartu-kohalike-valimiste-teemad (27.10.2025)

Teidla, K. (22.10.2025). Sotsid tegid Isamaale ettepaneku luua Tartus koalitsioon: tahame näha muutust. Delfi https://www.delfi.ee/artikkel/120412055/sotsid-tegid-isamaale-ettepaneku-luua-tartus-koalitsioon-tahame-naha-muutust (24.10.2025)

Saue vald

Harju, Ü. (08.08.2025). Vallavanem oma rasvasest kinnisvaraärist: “Mina olen hea läbirääkija!”. Postimees. https://www.postimees.ee/8301363/vallavanem-oma-rasvasest-kinnisvaraarist-mina-olen-hea-labiraakija (21.10.2025)

Tooming, M. (23.10.2025). Ülevaade: kes hakkavad valitsema Tallinna lähiümbruses? ERR. https://www.err.ee/1609837344/ulevaade-kes-hakkavad-valitsema-tallinna-lahiumbruses (24.10.2025)

Valimisliit “Koostöö – Meie Vald”. Programm 2025. https://koostoo.ee/valimised-2025/ (24.10.2025)

Valimisliit “Kohalikud”. Valimisprogramm 2025. https://www.kohalikud.ee/sonumid/2025-10-09-valimisprogramm-2025 (24.10.2025)

Viljandi linn

Haav, M. (11.10.2025). Linnapeakandidaatide debati reportaaž > Toetame, tagame ja toome, lapsed, järv ja tänav, kõik korda loome. Sakala. https://sakala.postimees.ee/8340211/linnapeakandidaatide-debati-reportaaz-toetame-tagame-ja-toome-lapsed-jarv-ja-tanav-koik-korda-loome (26.10.2025)

Kenk, O., Kundla, R., Nutov, M. (17.10.2017). Selgusid Viljandi, Rakvere ja Põlva võimukoalitsioonid. ERR. https://www.err.ee/637125/selgusid-viljandi-rakvere-ja-polva-voimukoalitsioonid (24.10.2025) 

Loide, T. (21.10.2025). Esimese kahe päevaga pole Viljandis võimuliitu veel sündinud. Sakala. https://sakala.postimees.ee/8347194/esimese-kahe-paevaga-pole-viljandis-voimuliitu-veel-sundinud (24.10.2025)

Suurmägi, M. (21.10.2025). Matemaatika teeb pisikesest EKRE-st Viljandis rikka pruudi. Sakala. https://sakala.postimees.ee/8346450/matemaatika-teeb-pisikesest-ekre-st-viljandis-rikka-pruudi (24.10.2025)

Rae vald

Mäekivi, M. (24.10.2025). Rae vallas teeb Isamaa koalitsiooni parempoolsete ja sotsidega. ERR. https://www.err.ee/1609838580/rae-vallas-teeb-isamaa-koalitsiooni-parempoolsete-ja-sotsidega (27.10.2025)

Viimsi vald

Leesment, H. (22.10.2025). Liisk on langenud. Viimsi vald. https://www.viimsi.ee/uudised/liisk-langenud (24.10.2025)

Tooming, M. (23.10.2025). Ülevaade: kes hakkavad valitsema Tallinna lähiümbruses? ERR. https://www.err.ee/1609837344/ulevaade-kes-hakkavad-valitsema-tallinna-lahiumbruses (24.10.2025)

Märjamaa vald

Märjamaa vald. Vallavolikogu koosseis. https://www.marjamaa.ee/vald-uudised-kontakt/vallavolikogu/koosseis-ja-kontakt (24.10.2025)

Muhu vald

Heinla, Eve. Kuidas võita valimised? Saarte superstaarid teavad. 23.10.2025. Maaleht. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120411878/kuidas-voita-valimised-saarte-superstaarid-teavad (24.10.2025)

Tallinn, Kesklinna linnaosa

Krjukov, A., Alvin, J., Tooming, M. (20.10.2025). Ossinovski tegi ettepaneku erakondadele alustada Tallinnas võimukõnelusi. ERR. https://www.err.ee/1609834878/ossinovski-tegi-ettepaneku-erakondadele-alustada-tallinnas-voimukonelusi (22.10.2025) 

Krjukov, A. (21.10.2025). Saarts: uus Tallinna nelikliit oleks palju pingeterohkem kui eelmine. ERR. https://www.err.ee/1609835457/saarts-uus-tallinna-nelikliit-oleks-palju-pingeterohkem-kui-eelmine (22.10.2025) 

Sotsiaaldemokraadid. (2025). Tallinn Kesklinn programm. https://valimised.sotsid.ee/et/ringkond/tallinn-kesklinn/ (26.10.2025)

Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa

Krjukov, A. (13.10.2025). Ülevaade: milliseid investeeringuid eelistavad Tallinna linnapeakandidaadid?. ERR. https://www.err.ee/1609826466/ulevaade-milliseid-investeeringuid-eelistavad-tallinna-linnapeakandidaadid (27.10.2025)

Tallinn,  Haabersti linnaosa

Keskerakond. Haabersti lubadused. https://keskerakond.ee/haabersti/#tab-1758569087795-3 (24.10.2025)

Villenberg, G. @georg.villenberg. (10.11.2025) Ответы на ваши вопросы. Чего я хочу добиться, если пройду в Таллиннское городское собрание? Как я собираюсь побеждать? TikTok. https://www.tiktok.com/@georg.villenberg/video/7559876675043986710