Autor: Lauren Saimre
Toimetaja: Lukas Toompere
2022. aasta veebruaris, päev pärast Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse, teatas Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU), et Venemaa osalus Eurovisiooni lauluvõistlusel (ESC) ei ole sel aastal lubatud seoses “etteaimamatu kriisiga Ukrainas” (Eurovision Song Contest, 2022). Kolm aastat hiljem, tänavu veebruaris, teatas Venemaa president Vladimir Putin ametlikust otsusest taaselustada endine riikidevaheline lauluvõistlus, mis esindaks “rahvusvaheliselt kultuurialast ja humanitaarset koostööd” (Sauer, 2025). 20. septembril 2025 see võistlus taas ilmavalgust ka nägi, seekord Moskvas ning veelgi suurejoonelisemalt kui varem. Ainsas saateosas, mis kestis napilt neli tundi, osales 23 riiki nii Aafrikast, Euraasiast kui Ameerikast – võitjaks osutus Vietnam. Saade viidi läbi vene keeles, mida tõlgiti enamas ulatuses kas inglise või hiina keelde, ning rõhutas eelkõige rahvusvahelist ühtsust läbi muusika ehk mitte midagi näiliselt poliitilist…näiliselt poliitilist, poliitilist, -tilist, -list, -st…
Lauluvõistluste “külm sõda”
Intervision (eesti keeles mugandatult ka Intervisioon või ISC) on rahvusvaheline lauluvõistlus, mis debüteeris 1965. aastal Prahas (võrdluseks Eurovisiooni debüüt aastal 1956). 20. sajandil toimus ISC peamiselt tolleaegsete idabloki riikide vahel, kuid aastate jooksul võtsid sellest osa ka näiteks Austria, Belgia, Hispaania, Šveits, kunagine Lääne-Saksamaa ja Soome, kellest viimane lootuses jääda külma sõja keskel neutraalseks, osaledes nii ESCil kui ISCil (Vuletic, 2020). Intervisioon oli pan-euroopalikus kontekstis üldisemalt avatum kui Eurovisioon, kuna ajendas idabloki riikide osaluse kõrval ka läänebloki kaasamist – ESC jäi aga mõne erandiga (70ndatel esimest korda Iisrael ja Türgi, 80ndatel Maroko, Küpros ja Island) Lääne-Euroopa piiridesse, kuni 90ndate alguseni (ibid).
Intervisiooni eestvedajad olid küll avatud koostööks Lääne-Euroopa rahvusringhäälingutega, kuid viimased olid Ida-Euroopa meediakanalite suhtes skeptilised, suuresti kommunistliku režiimi pärast. Tšehhoslovakkia Televisioon pakkus ametlikult välja koostöö võimaluse, millest EBU keeldus osaliselt ka sellepärast, et ei oldud kindlad, kas isegi Eurovisiooniga jätkatakse (kuna ka ESC sai tol ajal omajagu kriitikat). (Vuletic, 2018)
Viimase 60 aasta jooksul on Intervisiooni peetud vaid kümme korda, millest kõigest kaks jooksval sajandil (mõlemad Venemaal: 2008. aastal Šotsis ja tänavu Moskvas). Seda peeti peamiselt kas kunagises Tšehhoslovakkias või Poolas, kus võistluseks vajalik tehnoloogia oli arenenum kui mujal. ISCi on meedias kajastatud kui kehvemat paroodiat ESCist, vaatamata, et Intervisioon mängis suurt rolli 1960ndatel alanud Ida-Euroopa liberaliseerumisele kultuuri, majandus- ja poliitiliste reformide kõrval (Vuletic, 2021: 142, 144). Võistluse toimumise järjepidamatust mõjutas seepärast suuresti ebastabiilne geopoliitiline olukord, mis tõmbas fookuse reformivalt kultuuriürituselt kõrvale ning suunas selle muutustes Ida-Euroopa reaalsusele (Praha kevad 1968, Poola Solidaarsuse liikumine 80ndatel) (Lynch, 2025).
ISCi elustuskatsed ja rahulolematus ESCil
Venemaa planeeris taaselustada ISCi tegelikult ka 2014. ja 2015. aastal. Selleks võib pidada kahte põhjust. Esiteks 2014. aastal Austriat esindanud Conchita Wursti Eurovisiooni võidu järel tekkinud vastuolulisus Venemaa ühiskonnas ja ähvardus edaspidi võistlusel osalemisest loobuda seoses konservatiivsemate väärtusküsimustega, mida kommenteerisid mitmed selleaegsed Vene poliitikud (sh välisminister Sergei Lavrov, k.a tänavu Intervisiooni pressikonverentsil), meedia ja ka osa tavakodanikest (Rosenberg, 2014). See on omaette huvitav teema, kuna vahetult enne 2014. aasta Eurovisiooni, 2013. aasta juunis, võeti Venemaal vastu nn “anti-LGBTQ seadus”, mis nägi lühidalt ette LGBTQ+ “propaganda” piiramist, eriti alaealiste suunal. Ehk võib järeldada, miks Tom Neuwirthi (kes esines drag alter-ego Conchita Wurstina, tuntud ka kui “habemega naine”) võit lauluga, mis rääkis “tuhast tõusmisest” ja iseenda leidmisest, võis traditsionaalsete väärtustega Venemaa poliiteliidile tunduda liiga “hirmutavana”.
Teiseks, suurenenud geopoliitilised pinged Euroopas Krimmi poolsaare annekteerimise järel, mis võisid mängida saatuslikku rolli omakorda selles, miks Venemaa ajendatud kavatsust tollal ISCi taaselustada nurjus. 2014. aasta Eurovisioonil, vahetult peale Krimmi poolsaare annekteerimist, oli Venemaa-vastast kriitikat õhus paksult tunda. Tollal Venemaad esindava duo Õed Tolmatšovad’ etteaste ajal oli kuulda pidevat huilgamist, seda nii intensiivselt, et 2015. aasta ESCile installeeriti esimest korda võistluse ajaloos anti-booing tehnoloogia, kartes publikult 2014. aastaga sarnast reaktsiooni (ABC News, 2015). Antud tehnoloogia võimaldab saalis kohapeal kuuldavat pahameelt väljendavat huilgamist (või booing) televaatajate jaoks maha keerata, et seda ei kuuleks, kui saadet televiisorist vaadata. Venemaa lõpetas aga vaatamata kriitikale tolle aasta võistlusel teisena ning osales ka sellele järgnenud aastatel Eurovisioonil edasi (v.a 2017), kuni väljaheitmiseni aastal 2022.
ISC – ESCi kadunud sugulane?
Kuigi Intervisioon ei ole ametlik n-ö vastus Eurovisioonile kui sarnase kontseptsiooniga võistlusele, siis kahtlemata on esimene võtnud inspiratsiooni teisest. Iga osalev riik saadab võistlusele ühe laulu, mis peab olema loodud piiratud ajaperioodil enne võistlust, ei tohi kesta üle eelsätestatud ajapiirangu ning võib olla ükskõik mis maailma keeles (Intervision, 2025a). Samuti on mõlema saate formaadid sarnased. Algab avaesinemisega (tavaliselt korraldajariigis tuntud artistidega), siis saatejuhtide tutvustus, riikide esinemised, mille vahel spontaansed intervjuud esindajatega green roomis, pärast esinemisi hääletusvoor, mille kestel veel erinevad võistlusel mitte osalevate artistidega etteasted, pärast mida võitja väljakuulutamine.
Tavaliselt on ka nii, et pärast ESCi võitja väljakuulutamist esineb võitja ühe korra veel. ISCil seda hetke aga polnud ning võitja esinemise asemel laulsid kõik osalejad koos laulu nimega “A Million Voices”, mida laulis Polina Gagarina Eurovisioonil Venemaa esindusloona aastal 2015. “A Million Voices” räägib kõigist ja eelkõige “armastusest kui tundest, mille nimel võidelda, elada ja töötada” (Vasilyev, 2015), mis tundub sõnumi mõttes kui hea lauluvalik, näidates 23 riigi “miljonite häälte” jõudu, kuid lauluvaliku mõttes kui huvitavate seoste kokkumäng. Juba 2015. aastal, kui Gagarina antud lauluga Venemaad ESCil esindas, võis laulu sõnumit pidada äärmiselt irooniliseks, arvestades tollal Venemaa käike geopoliitikas. Isegi kui jätta 2015. aasta Venemaa Eurovisioonil esinemine poliitikast kõrvale, siis tänavu enam muusika ja poliitika lahusust rõhutada võimalik pole. Gagarina on esinenud mitmel Venemaa sõjapropaganda kontserdil pärast 2022. aasta sündmusi. Ta on ka avaldanud toetust Venemaa sõja suhtes Ukrainas (Open Sanctions, i.g). Pole ime, miks Polina Gagarina valiti laulma ka Intervisiooni avaesinemisele, üheskoos Dima Bilaniga, kes võitis Venemaa eest Eurovisiooni aastal 2008.
ISCi ja ESCi erinevusi märkab ka näiteks nn video-postkaartides kui tutvustavates videotes enne iga riigi esinemist. Eurovisioonil on see tavaliselt koos artistide endiga, Intervisioonil olid artistide asemel…AI-genereeritud hiigelkujud (mõne riigi puhul riigile omapärastes riietes, mõne riigi puhul lihtsalt futuristlikus outfitis), kõndimas erinevates Moskva piirkondades. Võib-olla, et näidata, kui arenenud Venemaa tehnoloogia on. Neidsamu karaktereid kujutati ka võistluse alguses hiigelhologrammidena, osalejariike (või pigem ainult nende riikide nimesid) tutvustavas sektsioonis. Sõjatööstuses on mõningaid lünki, aga olgem mureta, AI-tegelaste genereerimine on tipptasemel.
Sellises formaadis lauluvõistlusele on omane, et riike ja neid esindavaid artiste tutvustavad video-postkaardid on filmitud korraldajariigis – vahel ka enda koduriigis, olenevalt aastast –, et mõnes mõttes oma riiki reklaamida. Kahju on aga, et ISCil ei olnud nendes videotes artiste endeid, kelle kohta oleks huvitav olnud midagi teada saada. Nagu näiteks Marko Reikopi legendaarses kommenteerivas live-dublaažis ESCi video-postkaartide ajal, kus Reikop toob välja omapäraseid fakte artistide laulu või endi kohta. Kuna vaatasin Intervisiooni Youtube’ist, mitte kuskilt ringhäälingu telekanalilt, kust võiks sedasorti dublaaži eeldada, siis ei tea ma ka seda, kas nende videote ajal midagi nende riikide kohta ka räägiti. Videoklipid kestsid vaid umbes 20 sekundit, seega kipun arvama, et mitte. Selle koht infot otsides ei leidnud ma ka kinnitust vastupidisele.
Rõhutaksin veel kahe võistluse võrdluses kolme erinevust. Esiteks, kui Eurovisioonil valitakse võitja avalike ehk rahvapoolsete häälte (50%) ja žüriiliikmete punktide (50%) kokku liitmisel, siis Intervisiooni võitja valib välja ainult rahvusvaheline žürii. Teiseks, kui Eurovisioonil on rahvusvahelises žüriis viis liiget riigi peale (Eurovision Song Contest, 2025a), siis Intervisioonil koosneb žürii vaid ühe riigi esindajast riigi peale (Intervision, 2025a). Ehk kui osaleb 23 riiki, siis arvesse lähevad ka 23 žüriiliikme punktid. Kolmandaks: ESCil on ühe riigi žürii poolt välja antav maksimumpunktide arv siiani olnud 12 ja ISCil 23.
Enne kui ma ISCi finaalsaadet oma silmaga vaatasin, siis tekitas antud süsteem pigem küsimusi. Miks ei peaks rahvas saama hääletada rahvusvahelisel lauluvõistlusel oma lemmiklaulu poolt? ESCi näitel võin öelda, et enda hääle andmine annab võistlusele isiklikuma lähenemise ja teatud salapära, kuna rahvahääled võivad lõpptulemusi totaalselt muuta, hoolimata žürii omadest. Miks žürii ja rahvahäälte sümbioos töötab, on seepärast, et esimene hindab laulude kvaliteeti professionaalsema nurga alt, teine aga muude oluliste väärtuste alusel (olgu selleks entusiasm laval, laulu sõnum või muu, mis rahvale peale läheb). Kui võitja üle peaks järsku otsustama ainult professionaalne žürii, siis kaotaks võistlus oma kontakti vaatajaskonnaga, mis muudaks võistluse imalaks ja etteaimatavaks.
Kui ma aga Intervisiooni vaatasin ja hääletusvooruni jõudsin, sain ma aru, et see on tehtud tegelikult üpris põnevaks, kuna punktide väljaselgitamine toimub reaalajas (nagu ka ESCil) ning ma ei osanud ette aimata, mis punkte mingi riik teisele riigile annab. See näitab ka omakorda seda kui harjunud on keskmine Eurovisiooni vaataja eeldama, millised kultuuridiplomaatilised käigud seekord mängu tulevad (kõige ehedam näide sellest on, et tihtipeale annavad ESCil naaberriigid üksteisele rohkem punkte). Ainuke etteaimatav aspekt oli see, et Venemaa annab oma 23 ehk maksimumpunktid suure tõenäosusega Valgevenele, mida Venemaa ka tegi.
Vaatamata sellele “põnevusele” on ikkagi küsitav asjaolu, et vaatajaskond ei saa Intervisioonil hääletada – kardetakse vist liiga suurt võimu rahvale anda, mis pole ju ometi korrektne, eriti autoritaarses riigis. Või kardetakse seda, et hääletajaid pole piisavalt, mis reedaks ISCi reaalse vaatajate arvu (see veel eraldi teema, mille juurde jõuan artikli lõpu poole).
Põhimõttekindel lauluvõistlus
Intervisiooni puhul ei ole aga üllatav, et võistlus jääb teatud suletud raamistikku. ISCi reeglistlikus on viis selget eesmärki, mis hõlmavad kindlate põhimõtete ja väärtuste edendamist. Tooksin välja kaks: osalejariikide universaalsete, spirituaalsete, pere-, kultuuri-, eetika- ja usutraditsioonide edendamine ning riikidevaheliste sõprus- ja kultuurisuhete laiendamine läbi kultuuridialoogi (Intervision, 2025a: 5). Eraldi on välja toodud ka võistluse väärtused (sarnanevalt eesmärkidele), mille hulgas on “riikide rahvusliku identiteedi väärtustamine, rahvusvaheliste suhete tugevdamine, traditsiooniliste üld-ja pereväärtuste edendamine, spirituaalsed ideaalid, riikide avatus, nende unikaalsus ja areng ning talentide toetamine” (Intervision, 2025a: 5-6).
Intervisiooni korraldajad on leidnud selles mõttes lünga, kuna võistlusel pole ametlikult poliitilise neutraalsuse punkti (nagu näiteks Eurovisioonil (Eurovision Song Contest, 2025b)) ning paika pandud väärtused ja eesmärgid kattuvad suuresti Venemaa poliitagenda omadega. Ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov mainis võistluseelsel pressikonverentsil, et “meie jaoks on oluliseim see, et osalejad toovad meieni oma kultuuri, omad spirituaalsed traditsioonid ja eetilised ning moraalväärtused” (The Ministry of Foreign Affairs of the Russian Federation, 2025). Pole vale ega ebaeetiline mainitut propageerida sellise võistluse kontekstis, aga arvestades Venemaa imperialistlikku nii sise- kui välispoliitikat, mis lükkab kõrvale mitmed vähemusgrupid (usu-, rahvus-, seksuaalvähemused) ning piirab vaba loomet (sh sõnavabadust), siis asetub võistluse reeglistliku tegelik eesmärk ja autentsus suure küsimärgi alla.
Praktikas tundub see enam kui koomiline näha Venemaa ametnikke nagu Lavrovi (kes andis võistlusel saatejuhtidele ka intervjuud, milles rõhutas rahvusvahelist koostööd, mainides korduvalt BRICS’i ühendust ja seda, et Intervisiooni taaselustamise idee tuli ühtsuse põhimõttest), asepeaministrit Dmitri Tšernõšenkot ja Venemaa Föderatsiooni Presidendi Administratsiooni juhi esimest asetäitjat Sergei Kirijenkot rääkimas (2025) Intervisiooni lauluvõistlusest kui suurest ühendavast kultuuridialoogi võimaldavast sündmusest (ibid), kui Venemaa ise neid põhimõtteid ei järgi.
Samuti veel kahte meest üüratult pikkade ametinimetustega, kellest esimene Venemaa Presidendi Ühiskondlike Projektide Valitsuse Ülema asetäitja Aleksander Žuravski ja teine Venemaa Föderatsiooni Välisministeeriumi Mitmepoolse Humanitaarkoostöö ja Kultuurisuhete osakonna peadirektor Aleksander Alimov (Intervision, 2025b).
Võimalusest Intervisioonil oma nägu näidata ei öelnud ära ka president Vladimir Putin, kes pidas võistlusel avakõne – mitte küll kohapeal, aga eelsalvestatud videos. Google’ tõlke abiga õnnestus mul aru saada, et kõnes rääkis ta (2025) kui oluline roll on Intervisioonil ühendamaks eri artiste, tugevdamaks rahvusvahelist “sõprust” ja ustavaid traditsioone. “Kultuuril ja muusikal pole piire” ja “Intervisiooni mõte on näidata kunsti ühendavat jõudu”. Samuti sai ära mainitud ka see, et “kiiresti muutuvas maailmas on õiglus, võrdne ligipääs sotsaalmajanduslikele kasudele ja kultuuri arengule aina suuremas nõudluses – igal riigil on õigus vabale arengule ja oma identiteedi hoidmisele” (NewsX Live, 2025). Sellist ideaali kujutab inimene, kes on Rahvusvahelise Kohtu poolt tagaotsitav sõjakuritegude eest Ukrainas. “Sõprus” ja “traditsioonid” seni, kuni need väärtused mahuvad Venemaa propaganda-mulli. (Kõne kestis ligi 3 minutit ja kui on huvi, siis seda saab järele kuulata Intervisiooni ülekandest minutitel 14:07 kuni 17:00)
USA osaluse skandaal
Tänavu osales Intervisioonil 23 riiki (sh Venemaa): Brasiilia, Kolumbia, Kuuba, Venezuela, Etioopia, Egiptus, Keenia, Madagaskar, Lõuna-Aafrika Vabariik, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Saudi-Araabia, Valgevene, Serbia, Hiina, India, Vietnam, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Usbekistan ja Kasahstan (Intervision, 2025c).
Kahekümne kolmas riik pidi olemas Ameerika Ühendriigid, kuid jäi küsitavatel põhjustel vaid rahvusvahelise žürii rolli – ehk ta osales, aga mitte laval esinedes. Algselt pidi USAd esindama artist nimega Brandon Howard, kes vaid mõned päevad enne võistlust esinemisest loobus, väidetavalt ootamatutel perekondlikel põhjustel (Meduza, 2025a). Howardile leiti asendusesineja artistinimega Vassy, kes samuti võistlusest loobus. See tuli välja vahetult enne USA esinemiskorda – publikut teavitati kahe saatejuhi poolt sõnumiga ISCi korraldajatelt (ja väidetava otsesõnastusega USA delegatsioonilt), et Vassy ei saa “poliitilise surve tõttu Austraalia riigi poolt” võistlusel ikkagi osaleda (ABC News, 2025). Teatele lisas üks saatejuhtidest: “It’s sad when politics tries to interfere in the world that belongs to art, music and human feelings, (NewsX Live, 2025)” mis on enamgi kui irooniline ükskõik, missuguses kontekstis. Siiani pole reaalsuses kinnitust leidnud see, kas tegemist oli “poliitilise survega”.
Laulja ise olukorda rohkem kommenteerida ei soovinud (ABC News, 2025). DFAT’i (Austraalia välis- ja kaubandusministeerium) pressiesindaja aga nentis, et Austraalial polnud Intervisiooniga mitte mingit seost, kommenteerimata Vassy olukorda (ibid). Sellest rohkem midagi ei tulnud ning USA jäigi esindajata.
Hääletamise trall, “4 miljardit vaatajat” ja palgatud publik
Artiklis eespool mainisin, et Venemaa žürii andis Valgevenele oma maksimumpunktid, mis pani kindlasti mõtisklema selle üle, millised punktid Venemaale endale jaotati. Reaalsuses mitte ühtegi. Venemaad esindav laulja – kes on ka tuntud vene sõjapropaganda artist – Shaman otsustas pärast oma esinemist teha väikese kõne, milles nendib, et “kuna Venemaa on selleaastase võistluse võõrustaja, siis poleks aus teda hindamisse arvestada” (NewsX Live, 2025). Shaman lisas, et “Venemaa on juba võitnud sellega, et kõik riigid on kohale tulnud antud üritusele” ning kirsiks tordile hüüdis ta mikrofoni “Я русский!”, viidates tema patriootlikule laulule, mis räägib Venemaa võitlusvaimust. Ehk mees tegi kohapeal reeglite muudatuse ja nii ka jäi. Venemaad häälte andmisel ei arvestatud, mis säästis arvatavasti teiste riikide žüriiliikmete närve – žüriiliikmed ei pidanud muretsema selle pärast, kas nad annavad hääle äkki “valele” riigile.
Huvitav aspekt tänavu ISCi juures on ka see, millisena reklaamiti võistluse mastaapi versus milline see tegelikult oli. Saate vältel mainisid saatejuhid korduvalt, et otseülekannet võib vaadata ligi 4 miljardit inimest (mis on tehniliselt korrektne, arvestades osalejariikide rahvaarvu kogusummas) ja et kui suurejooneline selline sündmus siis on. ISCi kodulehel on mainitud samuti, et “saade on ligipääsetav 4,5 miljardile inimesele” (Intervision, 2025d). Vene riigimeedias kajastati, et võistlust vaatas ligi 4 miljardit inimest (Kravchuk, 2025). Mõni tund hiljem vahetati välja termin “vaatas” “oli vaatamiseks ligipääsetav” vastu (ibid). 4 miljardit vaatajat on kohati ebarealistlik. Venemaal vaatas Intervisiooni ligi 6,7 miljonit televaatajat ja 17 miljonit netivaatajat (otseülekanded voogedastussaitidelt) (Meduza, 2025b), teise allika järgi aga 10 miljonit netivaatajat (Shashkov, 2025). Võrdluseks võib tuua esiteks Eurovisiooni vaatajaskonna suuruse, milleks oli 2025. aasta võistlusel ligi 166 miljonit inimest ülemaailmselt nii tele- kui netivaatajate arvestuses (3 miljonit inimest rohkem kui aastal 2024) (Eurovison Song Contest, 2025c). Teiseks 2021. aasta ehk viimase korra, mil Venemaa tänavu seisuga ESCil osaleda sai, vaatajate arv Venemaal, milleks oli 28,5 (Shashkov, 2025) kuni 29 miljonit televaatajat (Meduza, 2025b). On näha, et Intervisiooni prooviti kujutada suurejoonelisemana kui see tegelikult oli.
Samuti leidus publiku sees ka sinna “palgatud” inimesi, kellele maksti väidetavalt ka 6000 rubla ehk 62 euro suuruses taskuraha – ligi 800 inimese ulatuses, kellest vaevu 20 olid välismaalased. Nagu paljudes sellistes live-saadetes, siis paluti massistseenides osalenutel teha kõva häält, ainult et kõvemat häält kui Eurovisioonil. Sellel osal publikul, kes stuudiosaali palgati, paluti allkirjastada ka leping, kus lubati “mitte diskrediteerida Vene armeed ega demonstreerida natsi- ega ekstremistlikku sümboolikat”. (Laugen, 2025)
Mis edasi?
Kui Eurovisioonil on kombeks iga järgnev võistlus korraldada riigi poolt, kes eelneva võistlusaasta võitis, siis ISC 2026 toimub vaatamata Vietnami võidule Saudi-Araabia pealinnas Ar-Riyāḑis. Võib eeldada, et see otsus langetati nii mitmelgi muul kui meelelahutuslikul või “rahvusliku ühtsuse” põhjustel. Järgmise aasta võistlus langeb ajaliselt kokku ka Saudi-Araabia “Vision 2030” plaaniga (2016. aastal Saudi-Araabia riigi poolt kokku pandud arenguprogramm, mis hõlmab nii majanduslikku arengut, jätkusuutlikkust kui rahvus- ja kultuuri identiteedi hoidmist (Saudi Vision 2030, i.g)). Programm ise on aga suurt kriitikat saanud nii ebaõiglaste töötingimuste kui ränkade inimõiguste rikkumiste osas (Roche, 2024) isegi, kui programmi on peetud soolise integratsiooni ja mitte naftal põhineva majandusliku arengu perspektiivist osaliselt õnnestunuks (Leber, 2025). Ei ole ka kindel, kuidas Saudi-Araabia järgmiseks lauluvõistluse võõrustajaks valiti – otse-eetris lihtsalt avalikustati, et Saudi-Araabia saab järgmise aasta korraldajaks.
Intervisioon on oma algsest pigem liberaliseeriva tagamõttega lauluvõistlusest muutunud otse vastupidi autoritaarse hõnguga ürituseks, mille ajendiks on peamiselt sotsiaalmajanduslik kasu. Esinemiste vaatamise ajal unustasin ära, mida ma tegelikult jälgin, kuni ette tuli järjekordne Youtube’i reklaam, saateaps või tehniline viperdus (mida oli ülekandes üllatavalt palju). Või hoopis saatejuhtide komplimentidega ülekuhjatud kommenteerimispaus. Hoolimata sellest pean tunnistama, et leidsin isegi endale paar laulu, mis kõrvu kumisema jäid.
Intervisiooni Eurovisiooniga võrrelda on ka omaette arutelukoht, kuna ka Eurovisiooni viimased aastad pole ESCi korraldava EBU vastase kriitika kastmes skandaalideta möödunud. Vaatamata poliitneutraalsuse nõudele kogub aina enam pinget Iisraeli osaluse küsimus, mis on sundinud mitmeid riike ähvardama 2026. aasta võistlusest boikoteerimisega ning millega kaasnenud kahtlus ESCi printsiipide (moto “United by Music”) adekvaatsuses on lõhestanud Eurovisiooni nii fännide kui esinejate tasandil (parim näide 2023. aasta võistlusnädal, mil pinge Iisraeli ja teiste artistide vahel oli silmaga nähtav ja kõrvaga kuuldav). Samamoodi on ka ESC omamoodi majandusreklaam, kuna annab võimaluse nii võõrustaja- kui osalejariigil näidata oma riigi arengutaset ja kultuuri. Ära ei saa ka unustada asjaolu, et Eurovisioon ei olnud esimesed pea 40 aastat kaugeltki kaasav, lubades võistelda peamiselt Lääne-Euroopa riikidel.
Vaatamata sellele püsib ta kahel jalal. Ei oska öelda, kas Intervisiooni puhul kehtib sama. Oleneb suuresti Venemaa ja tema “sõprus”riikide tahtejõust sellises mastaabis “kultuuri”üritust ajas edasi kanda. Reaalne vaatajate arv seda tunduvalt ei mõjuta.
Allikad
ABC News. (15. 05. 2015). Anti-Booing Technology Used in Reality Show Singing Contest. https://abcnews.go.com/International/eurovision-song-contest-install-anti-booing-technology-protect/story?id=31178973 (28.11.2025)
ABC News. (21. 09. 2025). Australian-born singer drops out of Russian-hosted Intervision song contest after ‘political pressure’. https://www.abc.net.au/news/2025-09-21/australian-born-singer-drops-out-of-russian-hosted-song-contest/105799020 (17. 11. 2025)
Eurovision Song Contest. (25. 02. 2022). EBU statement regarding the participation of Russia in the Eurovision Song Contest 2022. https://eurovision.tv/mediacentre/release/ebu-statement-russia-2022 (28. 10. 2025)
Eurovision Song Contest. (2025a). How the Eurovision Song Contest works. https://eurovision.tv/about/how-it-works (28. 10. 2025)
Eurovision Song Contest. (2025b). The Rules of the Contest 2025. https://eurovision.tv/about/rules (17. 11. 2025)
Eurovision Song Contest. (28. 05. 2025c). Vital statistics: Eurovision 2025’s record-breaking reach. https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-record-breaking-reach (26. 11. 2025)
Györgi, P. F. (20. 09. 2025). Intervision Song Contest then and now – from the Forest to TV screens (Part 2/3). https://ourvision.tv/2025/09/20/intervision-song-contest-then-and-now-from-the-forest-to-tv-screens-part-2-3/ (28. 10. 2025)
Intervision. (2025a). REGULATIONS on International Music Contest INTERVISION.
Intervision. (2025b). The First Official Press Conference Of the International Music Contest “Intervision” in Moscow: “Intervision is about seeing the world through each other’s eyes”. https://intervision.world/en/news/first-press-conference-en/ (19. 11. 2025)
Intervision. (2025c). Participants. https://intervision.world/en/participants-en/ (28. 10. 2025)
Intervision. (2025d). “Intervision”: 23 Performers and a Unique Broadcast for 4.5 Billion People. https://intervision.world/en/news/unique-broadcast/ (19. 11. 2025)
Kravchuk, V. (23. 09. 2025). Russian propaganda media claimed half the world watched Moscow’s Eurovision rival. The number was just combined population figures. https://euromaidanpress.com/2025/09/23/russian-propaganda-media-claimed-half-the-world-watched-moscows-eurovision-rival-number-was-just-combined-population-figures/ (19. 11. 2025)
Laugen, L. (08. 09. 2025). Venemaal toimus kuuldavasti „Intervisiooni lauluvõistluse“ võttepäev. Kohalikud mängisid 60 euro eest eksootilist publikut. Delfi. https://www.delfi.ee/artikkel/120402166/venemaal-toimus-kuuldavasti-intervisiooni-lauluvoistluse-vottepaev-kohalikud-mangisid-60-euro-eest-eksootilist-publikut (19. 11. 2025)
Leber, A. (10. 03. 2025). Vision 2030 in the Home Stretch: Clear Achievements yet Limited Accountability. Carnegie Endowment for International Peace. https://carnegieendowment.org/research/2025/03/vision-2030-in-the-home-stretch-clear-achievements-yet-limited-accountability?lang=en (19. 11. 2025)
Lynch, L. (18. 09. 2025). A New Soft Power Ploy By Putin. Noēma. https://www.noemamag.com/a-new-soft-power-ploy-by-putin/ (20. 11. 2025)
Meduza. (17. 09. 2025a). An Australian is representing the U.S. at Russia’s Eurovision rival. https://meduza.io/en/feature/2025/09/17/an-australian-is-representing-the-u-s-at-russia-s-eurovision-rival-after-the-announcement-her-lgbtq-advocacy-briefly-vanished-from-wikipedia (18. 11. 2025)
Meduza. (23. 09. 2025b). The numbers are in, and Russian viewers prefer Eurovision to its replacement, Intervision. https://meduza.io/en/news/2025/09/23/the-numbers-are-in-and-russian-viewers-prefer-eurovision-to-its-replacement-intervision (26. 11. 2025)
NewsX Live. (20. 09. 2025). Intervision 2025 Live | 23 Countries 1 Global Stage | NewsX. https://www.youtube.com/watch?v=NQEohHAkfoE (18. 11. 2025)
Open Sanctions. (i.g). Polina Sergeevna GAGARINA https://www.opensanctions.org/entities/Q4131386/ (19. 11. 2025)
Rocher, D. J. (29. 10. 2024). New documentary reveals that 21,000 laborers have died working on Saudi Vision 2030, which includes NEOM, since construction began. The Architect’s Newspaper. https://www.archpaper.com/2024/10/documentary-reveals-21000-workers-killed-saudi-vision-2030-neom/ (19. 11. 2025)
Rosenberg, S. (14. 05. 2014). Eurovision’s ‘bearded lady’ winner divides Russia. https://www.bbc.com/news/world-europe-27404406 (28. 10. 2025)
Shashkov, A. (29. 09. 2025). Putin’s Nostalgia Makes a Muddle of Russian Eurovision Analog. Carnegie Politika. https://carnegieendowment.org/russia-eurasia/politika/2025/09/russia-intervision-politics?lang=en (26. 11. 2025)
Saudi Vision 2030. (i.g). Overview. https://www.vision2030.gov.sa/en/overview (19. 11. 2025)
Sauer, P. (04. 02. 2025). Putin orders revival of Soviet-era Eurovision rival. The Guardian. https://www.theguardian.com/world/2025/feb/04/putin-orders-revival-of-soviet-era-eurovision-rival (28. 10. 2025)
The Ministry of Foreign Affairs of the Russian Federation. (16. 09. 2025). Foreign Minister Sergey Lavrov’s statement and answers to media questions at a news conference on Intervision International Music Contest, Moscow, September 16, 2025. https://mid.ru/en/foreign_policy/news/2047268/ (19. 11. 2025)
Vasilyev, M. (15. 03. 2025). Russia: Polina Gagarina reveals “A Million Voices”. Wiwibloggs. https://wiwibloggs.com/2015/03/15/russia-polina-gagarina-reveals-million-voices/86410/ (19. 11. 2025)
Vuletic, D. (05. 07. 2018). Historian Dean Vuletic on the Czechs, the Eurovision and Eastern Europe’s Intervision. Radio Prague International. https://english.radio.cz/historian-dean-vuletic-czechs-eurovision-and-eastern-europes-intervision-8161744 (20. 11. 2025)
Vuletic, D. (20. 08. 2020) The many myths of the Intervision Song Contest — the first attempt to produce a regional version of Eurovision. Wiwibloggs. https://wiwibloggs.com/2020/08/20/the-many-myths-of-the-intervision-song-contest-the-first-attempt-to-produce-a-regional-version-of-eurovision/256850/ (28. 10. 2025)
Vuletic, D. (2021). The Intervision Song Contest: Popular Music and Political Liberalization in the Eastern Bloc”. Music and Democracy: Participatory Approaches, pp. 141-156.
Kaanefoto: Olesya Kurpyayeva/AFP/Getty Images
0 Comments