Autor: Hans-Joosep Tamme
Toimetaja: Karl-Richard Silla
Olin täiesti ära unustanud, et kella ju keeratakse. Ja tuligi see saatuslik päev: hommikuinimesed said tunni jagu valgust juurde ning mina olen nüüd iga päev tund aega kauem masenduses. Õnneks ei läinud kaua aega, enne kui PÖFF oma programmi avalikustas ja nüüd on mul taas võimalus veeta need pimedad õhtud veel pimedamates kinosaalides. Et sellest toredast ajast maksimumi võtta, jätsin muud kohustused kõrvale ja veetsin mitu tundi programmi koostades. Kavva sai umbes kakskümmend filmi, et iga minu pime õhtu oleks sisustatud. Selline kava võib keskmise inimese tervisele (ja rahakotile) üsna halvasti mõjuda, mistõttu ei ole ma teile ette valmistanud üüratut nimekirja kõigist linateostest, mida te PÖFFil kindlasti vaatama peate minema. Sellise leiate PÖFFi kodulehelt. Selle asemel olen koostanud „kureeritud programmi“: viis filmi, mis võiksid minu arust ühele riigiteadlasele täitsa meele järgi olla. Aga nii mitu inimest, nii mitu maitset, seega tasub kindlasti ka ise kogu PÖFFi kava korraks läbi vaadata. Minu soovitused on järgmised.
Ameerika arst
Erineva taustaga Ameerika arste (palestiinlane, juut ja zoroastrist) ühendab tugev pühendumus elude päästmisele. Dr Thaer Ahmad, dr Mark Perlmutter ja dr Feroze Sidhwa sõidavad Gazasse, et töötada äärmiselt pingelistes tingimustes haiglates, kus neil tuleb piiratud ressursside ja kahjustatud taristu tõttu teha võimatuid otsuseid.
Sel aastal jõuab meieni täitsa suur ports dokfilme Gazast ja Palestiinast. Iseenesest tahaks ju kõiki neid vaadata, kuid paratamatult on tegemist nii õõvastavate filmidega, et süda lihtsalt ei kannata (jah, hubases kodus on kerge kurta, et filme on raske vaadata, aga nii see on). Siiski olen arvamusel, et vähemalt ühte võiks igal aastal vaadata, sest konflikt kestab ikka veel ja uudised ei paku meile sellest sama isiklikku pilti kui dokumentaalfilmid. Olgu see üks film siis „Ameerika arst“, mida kriitikud on väga kiitnud. Kindlasti tasub silma peal hoida ka filmil „Naza“. PÖFFil see küll ei linastu ja Eesti levikavas ma seda ei näe, kuid ka selle ümber on filmikommuunis kõvasti haipi.
Film: https://poff.ee/film/ameerika-arst/
Minotauros
Aasta on 2022. Eduka logistikaettevõtte tegevjuht Gleb on sunnitud tegelema Venemaa Ukrainasse sissetungi tagajärgedega. Talle avaldatakse vastandlikku survet nii poliitiliste jõudude kui ka ettevõtte poolt ning ta peab töötajate sõjaväekohustusest tulenevalt otsustama, millised nendest on nii-öelda „ohverdatavad“. Üha kasvavad pinged kanduvad üle tema näiliselt stabiilsesse kodanlikku eraellu, kui Gleb hakkab kahtlustama, et tema naisel Galinal on armuafäär. Nii hakkab vähehaaval tema elu habras kord kokku varisema.
No see peaks olema selle PÖFFi riigiteadlase film. Keegi peale Nõukogude Liidus sündinud režissöör Andrei Zvjagintsevi ei oska russki miri nii hästi kujutada. Siin filmis pussitab ta Venemaad otse südamesse, käsitledes Ukraina sõda. Prantsusmaa on filmi esitanud parima rahvusvahelise filmi Oscari kandidaadiks ning suure tõenäosusega see nominatsiooni ka saab. Kes on Zvjagintsevi lavastusest lummatud, võiks kindlasti vaadata ka tema 2014. aasta filmi „Leviaatan“. Kusjuures kinos Artis algab peatselt režissööri retrospektiiv. Loodetavasti annavad nad sellest kunagi ka oma kodulehel teada…
Film: https://poff.ee/film/minotauros/
Kino Artises toimuv Zvyagintsevi retrospektiiv: https://www.kino.ee/
Late Night Love
Osa kogumiku filme ei sobi alla 18-aastastele.
Lisaks täispikkadele filmidele linastub PÖFFil ka hulk lühifilme. Neid ühekaupa vaatama minna oleks pisut ebamugav, seega sorteerib PÖFF need omaette „kassettideks“ ning ühe pileti eest saab vaadata täitsa mitu lühifilmi. Lühifilme on PÖFFil umbes tuhat, kuid üks kassett, kuhu ma alati pileti hankida üritan, on „Late Night Love“. Esmapilgul võib see tunduda kahe tunni jagu banaalse romantikana, kuid minu pikaajaline PÖFFi kogemus on näidanud, et just armastusteemalised lühifilmid on kõige absurdsemad ja ajavad mind alati naerma. Te ei kujuta ette, milliseid pärleid olen seal aastate jooksul näinud. Sel aastal on seal näiteks üks lühifilm, mis on filmitud VR-is. Soovitan ka kassette „Midnight Madness“, „Black Nights Comedy“ ja „Shorts National Competition“. Viimases neist saab kusjuures vaadata hiljutiste aastate pöörasemat Eesti filmi „Terroriseerivad tiivulised“.
Film: https://poff.ee/film/late-night-love/
Maa sool
Türgi suuruselt teine järv Tuz Gölü annab 70 % riigi soolast. Kuigi kliimamuutuse tõttu jääb järves vett üha vähemaks, korjavad kohalikud siit endiselt puhast töötlemata soola. Leskmees Salihile on sool enamat kui elatusallikas – sellest sõltub tema ellujäämine. Enne koitu asub Salih oma ustava hobuse Fedai ja tütre Zelişiga teele, et päikesetõusul koguda soola, mida hiljem naabritega jagada. Kui Salihi sõber Muhtar allub linnapea käsule ja kasumiahne ettevõte saab õigused järve soolale, keelatakse külaelanikel kaldale minna ning neid ähvardab hobustest ilmajäämine. Salih ei anna alla. Ta hiilib keelatud aladele, kavaldab üle valvsad sandarmid, järgib oma südant ja toetub ustavatele kaaslastele.
Võib-olla valisin selle lihtsalt sellepärast, et see näeb piltide pealt lahe välja, aga ka see on mõjuv põhjus pileti ostmiseks. Tegemist on režissöör Murat Eroğlu debüütfilmi ja maailmaesilinastusega. See on üks neist linateostest, mida tuleb puhtalt visuaali pärast kinos vaadata. Lisaks on filmis mõnus törts poliitikat ja korruptsiooni, millega peategelased peavad toime tulema. Tõeline Türgi vestern. Ärge jätke võimalust kasutamata.
Film: https://poff.ee/film/maa-sool/
Hästi tehtud!
Genfi varjupaigasüsteemi eesliinil seisavad sotsiaaltöötajad iga päev silmitsi reaalsusega, kus tuleb aidata pagulastel orienteeruda üha kafkalikumaks muutuvas bürokraatias. Nende baas on üsna ebatavaline: kahekordne buss, kus pakutakse tuge, nõu ja inimlikku suhtumist neile, kes on jäänud lõksu kahe maailma vahele. Mida enam kasvab nende pühendumus teisi aidata, seda suuremaks muutub pinge selle vahel, mida nõuavad reeglid ja mida kaastunne.
Šveitsi sotsiaaldraama bürokraatiast. Frédéric Baillif ei pruugi teile midagi öelda, aga Šveitsis on ta tuntud nimi ja põhjusega. Enne filmivaldkonda asumist õppis ta sotsiaaltööd ning nüüd on ta režissöörina võtnud eesmärgiks need kaks maailma omavahel ühendada. Nii nagu tema eelmine film „La mif“, keskendub ka „Hästi tehtud!“ sotsiaaltöötajatele ning küsib vaatajalt, mis on õige ja mis on vale. See on autentne pilguheit tänapäeva Euroopasse.
Film: https://poff.ee/film/hsti-tehtud/
Kõik mainitud filmid linastuvad nii Tallinnas kui ka Tartus. Pealinnas on filmivalik veelgi laiem, seega vaadake kindlasti mõlema linna kavasid. Tartus näitavad PÖFFi filme Elektriteatri kirikusaal ja Tasku Apollo. Lossilt kõnnib Elektriteatrisse neli ja Taskusse kolmteist minutit, nii et isegi kui seminar lõpeb kell 17.45 ja film algab kell 18.00, peaksid kõik riigiteadlased õigeks ajaks kohale jõudma. Kui peaks veel mõni vabandus tekkima, võib julgelt minuga ühendust võtta.
Toredat PÖFFi!
Kõik sünopsised ja pildid on võetud PÖFFi ametlikult koduleheküljelt: https://poff.ee/
VIITED:
Ameerika arst. (2026.). https://poff.ee/film/ameerika-arst /
Hästi tehtud! (2026). https://poff.ee/film/hsti-tehtud/
Late night love. (2026.). https://poff.ee/film/late-night-love/
Maa sool. (2026). https://poff.ee/film/maa-sool/
Maa sool. (2026). https://poff.ee/film/maa-sool/
Minotauros. (2026.). https://poff.ee/film/minotauros/
PÖFF. (2026). https://poff.ee /
PÖFFi juubeliks ilmub postmark. (n.d.). https://poff.ee/uudis/poffi-juubeliks-ilmub-postmark/
0 Comments