Eesti kaitseväkke läks 2022. aastal vabatahtlikult varasematest aastatest rohkem ajateenijaid, ilmutades teise jalaväebrigaadi staabiveebli Helari Pilve sõnul nii Ukraina sõjast kui ka kaitseväest leviva positiivse maine tõttu suuremat soovi ajateenistusse minna (Lon 2022). 4. märtsil avaldati Aktuaalses Kaameras (ERR 2023) statistika, mille kohaselt tunnistatakse vaimse tervise probleemide tõttu aina rohkem noori kaitseväe jaoks kõlbmatuks. Hoolimata arusaamast, et psüühilise probleemi välja mõtlemine võiks päästa kaitseväekohustusest, ei valetata kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul arstlikus komisjonis enda vaimse tervise kohta – vastupidi, paljud mentaalsete muredega noorukid lähevad kaitseväkke, häbenedes enda probleeme ning varjates neid, et ajateenistusse pääseda (ERR 2023). Kaitseressursside ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul on olemas probleemile lahendus ka kohapeal oleva tugivõrgustiku näol (ERR 2023); ometi juhtus varasemalt mainitud kaitseväelaste teenimisaastale eelneval, 2021. aastal varasemast suurem arv enesetappe, mille juures psühholoogilise abi pakkumist ning vaimsete probleemide tähtsustamist pole (vähemalt avalikkusele teadaolevalt) parandatud.
Ühendriikide sõjaväe, s.t palgasõdurite peal tehtud uuringute põhjal tekivad sõja- ja kaitseväes enesetapud peamiselt seal valitseva sõjalise identiteedi, enesestigma ja just meessoost isikute puhul stoitsismi (“stoitsism – piltl tugevus, kindlus eluraskustes ja kannatustes” (Eesti Keele Instituut 2022)) tõttu (Cacace et al. 2021, 246; Daruwala et al. 2021, 1026). Antud faktoritele tuginev keskkond on osaliselt vajalik, sest sõda on karm ning vajab enda jaoks teatud ettevalmistust ning karastatust, et lahinguväljal olevateks ebainimlikeks tingimusteks valmis olla ja ka vaimselt ellu jääda. Samas on ajateenistuse puhul tegu niivõrd pika perioodiga, mis siiski pole päris sõjaolukord ning mis peaks, eeldatavalt, sõdureid viimaseks just ette valmistama, mitte ära kurnama. Seetõttu oleks vaja ajateenijatele pakkuda ka kompetentset vaimset abi, mis eelnevalt mainitud, kõige halvema stsenaariumi korral enesetapuni viivaid faktoreid leevendaks. Kui Ühendriikides on enda suure rahvaarvu tõttu sõjavägi vabatahtlik ning sõdurid lähevad sinna enda tahte läbi n-ö palgatööle, siis Eestis on kaitsevägi pea kõigile kohustuslik, omades ajateenimiskohustusest põhjuseta lahkumise korral ajateenija suhtes vanglakaristust (Karistusseadustik 2002).
Võimaluseta seaduslikult lahkuda ning ära minemise korral kaasnevate vanglakaristuse näol veelgi rängemate tingimustega jääb noorel hingeprobleemides vaevleval sõduril loota ainult välisele, asutuse poolt tulevale, abile, mille puudumisel võib lahendusena tunduda ka enesetapp.
Kaitseväe nn 2021/2022 õppeaastal (arvestades, et kaitseväkke minnakse talve-, suve- ja sügiskutsega) toimus meedia andmetel kaks enesetappu, mille omavaheline vahe oli vaid paar kuud (Eesti Kaitsevägi 2021; Postimees 2022). Lisaks pole tegelikkuses kindel, kas enesetappe on päriselt möödunud aastatel rohkem olnud või mitte – kaitsevägi polnud Eesti Päevalehele nõus viimaste aastate surmade arvu jagama, väites, et tegu on konfidentsiaalse informatsiooniga (Eesmaa 2022). Seega ei ole hetkel teada, mis päriselt Eesti kaitseväes olevate noorte inimestega toimub – samuti on meedias, sealjuures ka Eesti Kaitseväe kodulehel, esitatavad uudised monotoomse tooniga teavitused, et keegi on surnud, kirjeldades enesetappu kui kurba õnnetust, mille korral sõdur sai haavata enda relvast (Eesti Kaitsevägi 2019). Meediakajastuste põhjal suhtutakse enesetappudesse nagu paratamatusesse intsidentidesse, mille juures üritatakse viimast võimalikult umbkaudselt edasi anda, kasutades tsitaate nagu “Esialgsetel andmetel hukkus sõdur teenistusrelvast sooritatud lasu tagajärjel ning asjaolud viitavad, et ta viibis intsidendi hetkel selle toimumise kohas üksinda” (Eesti Kaitsevägi 2021). Seeläbi viidatakse kellegi surmale kui õnnetusele, mis läbi paratamatu faktori, esmapilgul ebakompetentse relvakäsitluse ning rohkem teksti süvenemise korral halva mentaalse tervise tõttu juhtus. Antud meediakajastused ning suhtumine võivad olla ka põhjuseks enesetappude vahelisele mõnekuulisele intervallile, viidates faktile, et juhtkonna ning meedia ükskõikne suhtumisviis näitab hoolimatust noorte sõdurite suhtes, tekitades neis väärtusetu ja seeläbi ka enesetappu ainsa lahendusena nägeva tunde. Kaitseväe kui sõjalise ja relvadega tegeleva asutuse puhul ei saa kasutada (era)meedia klassikalist lähenemist, s.t lihtsalt surma mainimist enesetappude puhul; samas tekitab hägune ja suure ringiga kirjutatud tekst samal ajal aega teenivates inimestes veelgi hullemaid tundeid.
Suurenenud enesetappude arv ning üleüldine, ka kaitseväe enda poolt nenditud fakt, et koroonakriis halvendas ka ajateenijate vaimset tervist (Kiis 2021), võiks anda eelduse, et rohkem ressursse, seda veel enne Ukraina sõja algust, suunatakse mentaalset tervist toetavate aspektide juurde. Ometi pole seda tehtud – Eesti kaitsevägi tüürib inimlikku tuge pakkuvatest, n-ö meelelahutuslikest ja vaimsetest faktoritest aina eemale – koondamised kaplanite ja raamatukoguhoidjate seas viivad Martin Heremi sõnul ressursideni, mida paigutada füsioterapeutidesse, mainides sealjuures, et antud ümberkorraldustega on kaitseväkke saabunud just tugevama tervisega noormehed (Sildam 2021). Kaplanite koondamine toimus tänu suuremale vajadusele psühholoogide suhtes; samas mainitakse meelelahutustlikelt faktoritelt mahamineva raha psühholoogidesse paigutamist ainult põgusalt, rääkides peamiselt siiski füüsilistest ja kaitsevõimekust hõlmavatest aspektidest (Sildam 2021). Seeläbi kaotati igal pool kaasas käivad, sealjuures ka Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse (2019, viidatud Delfi 2021 põhjal) uuringu põhjal kõige rohkem usaldatavad ning kättesaadavamad kaplanid, asendades neid vaid osaliselt ning väga umbmääraselt – mitte alati kättesaadavate psühholoogidega. Hoolimata faktist, et kaplani juurde jõuab faktiliselt kõige vähem ajateenijaid, kirjeldatakse viimase tööd kõige efektiivsemana (Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus 2019, viidatud Delfi 2021 põhjal). Arvestades enesetappude suurenemist kaplanite koondamist puudutanud aastal, võib kaplan ollagi abiks ja teejuhiks just neile, kes enda muredega kõige sügavamal on, isegi kui antud situatsioonis ei pruugi suures pildis niivõrd palju inimesi olla. Kui kaplanid kaotati, jäid need vähesed, kes enne teenust kasutasid, ilma igapäevase abita, mille juures psühholoogilise abi kättesaadavuse muudel viisidel suurenemist, arvestades ka ajateenijate arvu kasvamist, ei ole näha olnud – inimeludega seotud kvantiteet ületas kvaliteedi.
Patriotism ning oma riigi eest seismine, s.t vabatahtlikult ajateenistusse minemine, võib olla kasvutrendis, kuid samas ei pruugi ajateenistusest lahkuvad inimesed pärast konarlikku (vaimse) tervise süsteemi enam elurõõmsalt tunda – suurele motivatsioonile ning hoolimata mentaalsetest probleemidest ajateenistusse asumisele peaks asutus läbi kompetentse ja kättesaadava vaimse abi vastu tulema. Seetõttu on tähtis, et Eesti riik muudaks enda kaitseväesüsteemi, sest füüsiliselt paremas olukorras olevad, kuid vähesel määral vaimset abi saavad noored ei pruugi olla ajateenistuse lõpuks tugevamad ja motiveeritumad sõdurid, veel vähem seda lahinguväljal. Kuigi enesetapud juhtusid koroonaaastal, viitab statistika viimase mõjudele, mis esinevad siiamaani, mistõttu väärib iga noore inimese elu tuge ja kaitsmist. Eesti on väike ning peab enda territooriumi turvama – samas on just antud väiksuse tõttu tähtis hoida iga (potentsiaalselt riiki kaitsvat) inimelu.
Toimetanud Diana Stepanova
Kasutatud allikad
Ajateenistusse kutsutuid vaevavad järjest enam vaimse tervise probleemid. (04.03.2023). ERR. Vaadatud 09.03.2023 https://www.err.ee/1608903668/ajateenistusse-kutsutuid-vaevavad-jarjest-enam-vaimse-tervise-probleemid
Cacace, Sam; Smith, Emily J.; Cramer, Robert J.; Meca, Alan; Desmarais, Sarah L. (2021). Military self-stigma as a mediator of the link between military identity and suicide risk. Military Psychology 34 (2), 237-251.
Daruwala, Samantha E.; Houtsma, Claire; Martin, Rachel; Green, Bradley; Capron, Daniel; Anestis, Michael D. (2021). Masculinity’s association with the interpersonal theory of suicide among military personnel. Suicide and Life-Threatening Behavior 51 (5), 1026-1035.
Eesmaa, Mari. (14.04.2022). Lõikumine, kõrvetamine, enesetapp. Kas ajateenijate arstlik komisjon on pelgalt formaalsus? Eesti Päevaleht. Vaadatud 25.11.2022 https://epl.delfi.ee/artikkel/96398371/loikumine-korvetamine-enesetapp-kas-ajateenijate-arstlik-komisjon-on-pelgalt-formaalsus
Kaitseväe teadaanne seoses eilse surmajuhtumiga. (14.02.2019). Eesti kaitsevägi: uudised. Vaadatud 25.11.2022 https://mil.ee/uudised/kaitsevae-teadaanne-seoses-eilse-surmajuhtumiga/
Karistusseadustik (2002). Vaadatud 03.12.2022 https://www.riigiteataja.ee/akt/184411
Kiis, Kaidi. (13.04.2021). Psühholoogilise toetuse häbimärgistamine on kaitseväes vähenenud. ERR. Vaadatud 03.12.2022 https://novaator.err.ee/1608175819/psuhholoogilise-toetuse-habimargistamine-on-kaitsevaes-vahenenud
Kuperjanovi jalaväepataljoni välilaagris hukkus ajateenija. (30.03.2022). Postimees. Vaadatud 25.11.2022 https://www.postimees.ee/7488957/kuperjanovi-jalavaepataljoni-valilaagris-hukkus-ajateenija
Logistikapataljoni välilaagris suri ajateenija. (09.12.2021). Eesti kaitsevägi: uudised. Vaadatud 25.11.2022 https://mil.ee/uudised/logistikapataljoni-valilaagris-suri-ajateenija/
Lon, Angelina. (19.07.2022). GALERII | KAITSEVÄKKE MINEV NOORMEES: „Vanaema muretseb väga, tüdruksõber muretseb. Rahustan neid, sest usun, et kõik läheb hästi!“ Õhtuleht. Vaadatud 03.12.2022 https://www.ohtuleht.ee/1066507/galerii-kaitsevakke-minev-noormees-vanaema-muretseb-vaga-tudruksober-muretseb-rahustan-neid-sest-usun-et-koik-laheb-hasti
Raiste, Anne. (18.05.2021). Herem kaplanite koondamisest: psühholoogide järele on vajadus suurem. ERR. Vaadatud 25.11.2022 https://www.err.ee/1608216814/herem-kaplanite-koondamisest-psuhholoogide-jarele-on-vajadus-suurem
Sildam, Toomas (10.09.2021). Herem: kaitseväe ülesanne ei ole tegelda põllumajanduse, kultuuri ega muuga. ERR. Vaadatud 25.11.2022 https://www.err.ee/1608335003/herem-kaitsevae-ulesanne-ei-ole-tegelda-pollumajanduse-kultuuri-ega-muuga
Uuring: kaplaniteenust kasutatakse kaitseväes harva (21.05.2022). Delfi. Vaadatud 25.11.2022 https://www.delfi.ee/artikkel/93499703/uuring-kaplaniteenust-kasutatakse-kaitsevaes-harva
