Eesti

Riin Selart “Obstruktsioon ja taasiseseisvumine – mida Lennart Meri ütleks?”

Ajalehest õhkub frustratsiooni – teadmameeste, arvajate ja riigikogujate kirjatööde ridade vahelt. Nii Uno Lõhmus, Marju Lauristin kui ka Ülle Madise tunnevad muret tuleviku poliitkultuuri ning parlamentaarse korra pärast (Lõhmus 2023; Lauristin 2023; Samost 2023). Tõsi, sõnadega “ilus” ja “produktiivne” või “riigimehelik” olukorda kirjeldada ei saa. Obstruktsioon Riigikogus paneb igatsema ilusamaid Read more…

By Poliitikalabor, ago

Katrin Selge, Armastus-Võidab Kuradisildnik ja Indrus Insip “Katrin Selge košmaar”

!Tegu on pilatekstiga! Tekst ei väljenda Riigiteaduste Seltsi arvamust! On käes suvi ning ilmad on soojad, mis tähendab, et ka äikesest puudus pole. Ühel öösel möllab äike ning väljas on torm. Äkitselt lööb äike maja sisse ning elekter kaob. Mõningad inimesed süüdistavad elektri kadumises äikest, mõningad Kaja Kallast, kes soovib Read more…

By Poliitikalabor, ago

Polina Bargan “Intervjuu Aleksei Jašiniga”

On levinud arusaam ja tulenevalt sellest probleem, et teise emakeele olemise tõttu puuduvad  eesti keelest erineva emakeelega inimestel võrdsed eestlastega töövõimalused kas poliitika valdkonnas või siis avalikus sektoris, mille tõttu ilmub antud valdkonnas madal osalus ja kaasamine. Isegi Rahandusministeeriumi andmetel on Eesti tööturul 30% muukeelseid töötajaid, kuid avaliku teenistuse töötajaskonnast Read more…

By Poliitikalabor, ago

Lena Kurg “Eesti haridussüsteem vajab ülevaatlikku feminismikäsitlust”

Erinevaid identiteediküsimusi puudutavates ühiskondlikes arutlustes (nii globaalsel kui kohalikul tasandil, eelkõige pean siinses kontekstis silmas siiski Eestit) kiputakse teineteisest mööda rääkima just seetõttu, et arusaamad alusmõistetest on erinevad. Möödarääkivate osapoolte vastandumine toidab omakorda ühiskondlikku killustumist ning vaadetega ühilduvasse infomulli sulgumist. Nii pole aga sisukas ühiskondlik diskussioon võimalik ning aruteludest tegelikke Read more…

By Poliitikalabor, ago

Katrin Selge, Armastus-Võidab Kuradisildnik ja Indrus Insip “ANALÜÜS: Martin Helme keelatud armastus”

Tegu on pilaartikliga!!! Hiljuti tegi Keskerakonna esimees Jaanus Karilaid tähtsa avalduse, mis oli ja on suur samm edasi Eesti LGBTQ+ kogukonna jaoks. Karilaid kuulutas ennast avalikult Ratase meheks (ERR 2023). See oli väike sõnavõtt Karilaiule, aga suur samm edasi kõigile liberastidele Eestis, nagu on ka Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 Read more…

By Poliitikalabor, ago

Diana Stepanova “Nursipalu ABC”

“Põhja-Atlandi lepingu 3 artikkel Lepingu eesmärkide paremaks saavutamiseks säilitavad ja arendavad lepinguosalised eraldi ja ühiselt, pidevalt ja tulemuslikult end arendades ning üksteist aidates oma individuaalset ja kollektiivset võimekust osutada vastupanu relvastatud rünnakule.” Elame ajastul, mil väikeste riikide roll rahvusvahelises julgeolekus on kasvamas. Sageli kipume me arvama, et väikeste riikide julgeolek Read more…

By Poliitikalabor, ago

Niina Järvsoo “Kaitsetahe versus vaimsed probleemid”

Eesti kaitseväkke läks 2022. aastal vabatahtlikult varasematest aastatest rohkem ajateenijaid, ilmutades teise jalaväebrigaadi staabiveebli Helari Pilve sõnul nii Ukraina sõjast kui ka kaitseväest leviva positiivse maine tõttu suuremat soovi ajateenistusse minna (Lon 2022). 4. märtsil avaldati Aktuaalses Kaameras (ERR 2023) statistika, mille kohaselt tunnistatakse vaimse tervise probleemide tõttu aina rohkem Read more…

By Poliitikalabor, ago

Aiki Urm ja Eneken Riin Salong “Noorte poliitikute defitsiit ehk noored kandidaadid 2023. aasta Riigikogu valimistel”

Seoses tänavuste Riigikogu valimiste strateegilise loomusega (kas valitsuse moodustavad Reformierakond või Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) on noorte valimisaktiivsus erilise tähtsusega, ent selleks, et noorema põlvkonna valima tulek oleks põhjendatud, on vaja neile head esindust – rohkem noori poliitikas. Selleks anname täpsema ülevaate, milline on noorte esindatus Eesti poliitilisel maastikul. Antud artiklis Read more…

By Poliitikalabor, ago

Riin Selart ja Niina Järvsoo “EKSPERIMENT ERAKONDADEGA PÕLLUL – Kuidas suhtuvad erakonnad noortesse valijatesse?”

Noored on Eestis olnud läbi aegade kõige passiivsemad valijad. Rein Toomla (2011, 44-45) toob oma uuringus, põhinedes 2003., 2007. ja 2011. aasta Riigikogu valimiste statistikale, välja fakti, kuidas hoolimata antud ajaperioodil toimunud üldisest valimisaktiivsuse tõusust,on 18-30 aastased noored endiselt kõige passiivsemad valijad. Kümne aasta tagune pilt ei erine eriti tänasest Read more…

By Poliitikalabor, ago