“Põhja-Atlandi lepingu 3 artikkel
Lepingu eesmärkide paremaks saavutamiseks säilitavad ja arendavad lepinguosalised eraldi ja ühiselt, pidevalt ja tulemuslikult end arendades ning üksteist aidates oma individuaalset ja kollektiivset võimekust osutada vastupanu relvastatud rünnakule.”
Elame ajastul, mil väikeste riikide roll rahvusvahelises julgeolekus on kasvamas. Sageli kipume me arvama, et väikeste riikide julgeolek põhineb ainult selle riigi liitlaste toetusel ja alla kirjutatud lepingutel, mis tagavad kaitse. Samas on väikestel riikidel suur kaitsetahe, mistõttu on neil võime ka end kaitsta. Venemaa jultunud sissetung Ukrainasse on viimastel kuudel märkimisväärselt muutnud seda, kuidas Euroopa riigid oma julgeolekusse suhtuvad. Näiteks on Soome ja Rootsi otsustanud liituda NATO-ga ning Saksamaa, ent ka teised riigid, kes on pikka aega olnud Venemaa ja Lääne vaheliste suhete tasakaalustamise pooldajad, on suurendamas enda kaitsekulutusi.
Tuleme aga tagasi Eestise. Eelmise valitsuse hinnangul on meil kaitsekulutuste, liitlaste arvu ning meie reservarmee suurenemise tõttu vaja laiendada kaitseväe harjutusväljakuid, sealhulgas ka Lõuna-Eestis asuvat Nursipalu harjutusväljakut. Kiiresti tekkinud plaani elluviimine on aga veninud, mis on samas loogiline, sest valitsus ei soovi laiendamist ellu viia rutates ning pealegi ei oleks see loogiliselt võimalik. Põhjus on see, et oleme õigusriik. Nagu õigusriigile kohane, tuleks kõigepealt muuta seadust. Samas tulid arutelu käigus harjutusväljaku laiendamisest välja ka sellega seotud murekohad: kohalikud elanikud ei ole nõus ohverdama oma elupaikasid riigikaitse arengu jaoks. Milles seisneb aga probleem? Alustame kõige algusest ja vaatame Nursipalu harjutusväljaku laiendamist kui meile kõikidele selgesti pähe õpitud tähestiku.
A- milleks on meil vaja polügoone?
Siin tuleb ennekõike mainida sellist terminit nagu heidutus (deterrence). Heidutus Eesti-Venemaa ja ka laiemas pildis Euroopa-Venemaa vahel sunnib riike valmistuma kõige halvema stsenaariumiga tulevikuks ehk sõjaks. On ka loogiline, kui valmistud ette halvimaks, siis ükskõik, milline teine tulemus on parem ja äkki ka positiivsem kui see, milleks oled ennast valmistanud. Heidutus tähendab seda, et konflikti kaks poolt säilitavad olukorda sellisena, milline ta on nii kaua, kui on võimalik. Heidutus omakorda jaguneb kaheks heidutustaktikaks. Nendest üks on karistusheidetus (deterrence by punishment) ja teine tõkestusheidutus (deterrence by denial). Meid huvitab viimane, millest rääkis ka meie riik eelmisel aastal NATO Madridi tippkohtumisel. Tõkestusheidutuse taktika seisneb idees, et vaenlasel (meie vastasel) tekib veendumus, et tema rünnak kindlasti tõrjutakse, seega ta ei suuda saavutada oma eesmärke. Seega näitame oma vastasele enesekaitsmiseja second strike võimega, et meie ründamine oleks mõttetu. Selleks, et meie vastased oleksid selles veendunud, peame me ennekõike looma keskkonna, milles olulist rolli mängivad ka harjutusväljakud.
Eesti puhul ei saa öelda, et meil on liiga palju ega liiga vähe harjutusväljakuid – seitse harjutusvälja ning lisaks sellele asub üle riigi mitmeid Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiire ja teisi väljaõppealasid (Eesti Kaitsevägi 2023).
Sõjalised harjutusväljakud on olulised seetõttu, et võimaldavad vägedel harjutada sõja olukorraks realistlikumalt ja suurel alal ilma, et see tekitaks avalikkusele mingeid põhjendamatuid ebamugavusi (kui näiteks viia läbi õppuseid linna/küla piirides) või ohustaks teisi (nt relvaga seotud väljaõppedel, kus relvajõudude erinevad osad tulevad kokku, et teha koostööd ning koordineerida oma liikumist).
Harjutusväljakute asutamises ja kasutamises on palju tegureid, mis mängivad olulisi rolle, näiteks erineva relva/tehnika kasutamine, maastiku sobivus, selle lähedus naaberriikidega.
Jätkates harjutusväljakute vajaduse teemal Eesti kontekstis, peab mainima ka NATO-t. Vähest tähelepanu saab Washingtoni artikkel 5-ga võrreldes artikkel 3, mis rõhutab enesekaitse võimekuse arendamise olulisust. Selleks, et saada liitlaste toetust, peame näitama, et me saame ja oleme valmis end kaitsma rünnakute eest “pidevalt ja tulemuslikult end arendades” (Põhja-Atlandi leping). Teised liikmesriigid kindlasti näevad, kui palju me panustame enda julgeolekusse ja üritame olla aktiivsed rahvusvahelisel areenil, mistõttu on nad enam valmis meiega koostööd tegema ja abi pakkuma.
B – mis see Nursipalu harjutusväljak üldse on?
Nursipalu harjutusväljak on 3297 ha pindalaga ala, mis paikneb Võru maakonnas Võru linnast ca 12 km kaugusel (Eesti Kaitsevägi 2023). Praegu on Nursipalu harjutusvälja peamisteks kasutajateks 2. jalaväebrigaad (sh Kuperjanovi jalaväepataljon), Kaitseväe Akadeemia ja Lõuna-Eestis paiknevad Kaitseliidu malevad. Kui mainida loodusliku poolt, siis paikneb harjutusväljak rohelise võrgustiku tuumalal (Eesti Kaitsevägi 2023). Kui analüüsida Nursipalut ka ajaloolisest perspektiivist, siis Nursipalu harjutusväli asub kohas, kus asus Nõukogude armee Nursi baasi Visnevski sõjaväemetskond (sõjaväemetskond koosnes raketibaasist ja dessantväe polügoonist ja oma suuruselt oli isegi suurem kui tänapäeva Nursipalu).
Nursipalu harjutusväli rajati 2008. aastal, ent 14 aasta jooksul on geopoliitiline olukord maailmas tohutult muutunud ning seda eelkõige viimase aasta jooksul. Mille põhjal otsustati 2008. aastal Nursipalu harjutusvälja rajamine? Neli aastat enne harjutusvälja asutamist viidi läbi ekspertiis , et leida, kas lisaks Nursipalule on harjutusväljaku rajamiseks Kagu-Eestis ka paremaid alternatiive. Peamised harjutusvälja valiku kriteeriumid seisnesid selle kaugusest väeosast (kuni 50km Võrust), harjutusvälja suurusest (peaks olema 3000ha), territooriumi kontrollitavuse ja suletavuse võimalustest, maastiku sobivuses, loodustingimuste sobivuses, selle minimaalses mõjus elanikkonnale (et oleks võimalikult vähe häiriv) ja selles, et see hõlmaks võimalikult vähe eramaid (MAVES AS 2004). Kui vaadata tekkinud konflikti Nursipalu osas, siis põhimõtteliselt viimane kriteerium ongi suurim probleem lahenduse leidmisel. 2004. aastal leiti ekspertiiside ja analüüside põhjal, et ennist kirjeldatud kriteeriumite alusel on kõige otstarbekam korraldada edasiarendust Nursipalu, Klooga ja Kikepera harjutusväljakute osas (MAVES AS 2004). Lõpuks leiti, et kõige sobivam on luua Nursipalu harjutusväljak.
C – Keskpolügoon on ülekoormatud, laiendame Nursipalut!
Riigi esitatud eriplaneering puudutas paljusid harjutusväljakuid Eestis ning eriplaneeringu üks peamiseid aluseid oli Kaitseväe keskpolügooni väiksus. Harjutusväljaku 11 951 ha + ohuala (läänekülg pindalaga 7117,9 ha ja idakülg 2360,4 ha) pindala nüüdses julgeolekuolukorras ei ole enam meie jaoks piisav. Miks? Esiteks on ajateenijate ja ka reservväelaste arv viimaste aastatega suurenenud ning see trend on jätkuv ka lähis tulevikus. Meie maakaitse pidevalt suureneb ning 2026. aastaks peaks see kasvama 4000 inimeseni tänu ajateenistusse kutsutute arvule ning vabatahtlike arvu kasvule. Tulles Ukraina sõja juurde, on sõda muutnud ka Eesti julgeolekut, sest oleme üha rohkem investeerimas enda kaitseväe tugevdamisse. Eestis baseerub aina rohkem liitlasi, aga see ei peaks meile tulema uudisena, sest veel 2016. aastal võtsid NATO liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead vastu otsuse suurendada alliansi kohalolekut Ida-Euroopa (Poola) ja Balti riikide regioonis (Eesti, Ühendkuningriigi… 2017). Ukraina sõja tõttu on Eesti ja teised NATO liikmesriigid rõhutanud “forward defence posture” vajadust, mille järgi suurendatakse NATO rahvusvaheliste vägede suurust piirkonnas ja luuakse diviisi juhtimisstruktuuri (Gramer 2022). Seetõttu nõuab kaitsevõimekuse tugevdamine ka harjutusvõimaluste laiendamist, kuna väljaõpe muutub aina intensiivsemaks. Teise jalaväebrigaadi on viimase aasta jooksul tulnud veelgi rohkem liitlasi, ennekõike USA sõdureid, seega vajab nüüd ka Lõuna-Eesti piirkond rohkem võimalusi väljaõppeks.
Miks just Nursipalu? Harjutusväljaku puhul otsiti asukohta, mis asub Väike-Emajõe ja Emajõe vahelisel alal ning mis jääb 2. jalaväebrigaadi statsionaarse asukoha vahetusse lähedusse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2023). Laiendamise peamised kriteeriumid olid järgmised: laiendusala ulatumine Antsla, Rõuge ja Võru valla alale; võimalikult suure osa kohaliku kogukonna säilitamine (seega laiendus peaks jääma 7000 ha); laiendamine riigimaade arvelt (ca 75%), et see hõlmaks võimalikult vähe eraomandeid ja looduskaitselisi piiranguid (RKK 2023). Arvestades neid tingimusi ja vaadates ka kaitseinvesteeringute poolt tehtud analüüsi (kokkuvõtlik tabel analüüsist on leitav siit), võib kohe välistada Karula ja Soontaga piirkonnad seoses looduskaitseliste piirangutega, Ahja piirkonna seoses ala suuruse mittesobivusega ning Orava piirkonna seoses suure eraomandite arvuga (337 katastriüksust, nendest 85 erahooneid). Üle jääb vaid Nursipalu, sest katab see ainsana kaitseväe vajadused ning olles samal ajal kõige väiksema mõjuga. Otsustavad kriteeriumid, mis andsid Nursipalule eelise teiste asukohtade puhul, olid riigimaade osakaal, looduskaitselised tingimused ning elamute hulk potentsiaalse harjutusvälja alal (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2023). Küll ei tähenda see, et Nursipalu on kõige ideaalsem variant, sest ka sellel on omad puudused, mis on ühtlasi tänaste probleemide tuum, aga võrreldes teiste piirkondadega on Nursipalu kõige parem valik.
Kas peaksime üldse kriisi ajal Nursipalu harjutusväljakut laiendama ja tegelema polügoonide laiendamisega üldiselt? Esiteks mainin, et Eesti on suurendanud enda kaitsekulutusi ning kavatseb neid – kui analüüsida uue koalitsiooni väärtuseid ja programme – veelgi suurendada. Kaitsekulutuste eesmärk seisneb investeeringutes: investeeritakse uutesse relvasüsteemidesse ja seetõttu ka väljaõpesse. Teiseks luuakse Madridi tippkohtumise otsuse järgi NATO idatiiva kaitse tugevdamiseks Eesti kaitseks uus diviisi struktuur ja määratakse täiendavad liitlasüksused (Kaitseministeerium 2022).
Liitlased, ajateenijad ja reservväelased ei mahuks kõik kaitseväe keskpolügoonile harjutama. Keskpolügoonil on võimalik ka praegu teha soomusmanöövreid ning kaudtuleharjutusi, ent probleem seisneb selle mahutavuses, mistõttu vajame Eestis harjutusväljaku laiendamist. Erinevalt Põhja-Eestist, kus võimalusi on rohkem, on vaja sõjalisi harjutamise võimalusi tekitada juurde Lõuna-Eestisse ja 2. jalaväebrigaadile. Nursipalu harjutusvälja laiendamine on eelkõige olemasolevat taristu paiknemist ja maaomandit arvestades ainuke realistlik viis tekitada Lõuna-Eestisse harjutamise võimalusi juurde.
Nursipalu harjutusväljaku laiendamise eesmärk ei ole kohalike inimeste kiusamine ja nende elu keerulisemaks tegemine, sellel on lihtne poliitiline ja julgeolekualane eesmärk: ära hoida seda, mis toimub Ukrainas. Laienduse tõttu oleks Eesti kaitsevalmidus kõrgem. Ikkagi leitakse sellele vastuväiteid.
D – “Ütleme “Ei!” Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!”
See ütlus on levinud nii uudistes kui ka tavalistes vestlustes, ent peamiselt siiski paikades, mis on enim harjutusväljaku laiendamisest mõjutatud.
Sõjalised harjutusalad on tavaliselt suured maa-alad, mille ligipääs on avalikkusele piiratud. Kõrvaline isik ei tohi harjutusalal viibida ilma loata, mis on arusaadav, sest inimene võib harjutusalal viibides enda elu ohtu seada. Harjutusväljakud on üldiselt vabad maa- või linna arendusest, kaevandamisest või muust maavarade kaevandamisest alad. Selliseid alasid häirivad korduvalt pommid, tulekahjud, raskeveokite jälgimine ja mõnikord ka isegi keemiline saastumine relvade testimise tõttu.
Kohalikud elanikud, mis peavad taluma harjutusväljakute ümber tekkivat müra, mis võib olla häiriv, aga peavad ka nende tagajärgedega arvestama.
Seoses uue eriplaneeringuga laiendada Nursipalu harjutusväljakut, jääb huviala sisse nii osaliselt kui ka täielikult 217 eraomandisse kuuluvat maaüksust, millest 21 on eluhooned. Nagu on mainitud eriplaneeringus, toimub laiendamine suuremas osas riigimaade arvelt (ca 75%), ent riik peab selle 25% jaoks, mis kuulub eraomandi alla, vaeva nägema ning leidma lahenduse olukorrale koos eraomandi omanikega. Riigi sõnul omandatakse vajalik maa kokkuleppel: „Senise praktika kohaselt on viimase kahekümne aasta jooksul riigikaitseliste ehitiste tarbeks omandamisel jõutud kokkuleppele 99,8% juhtudel ning soovime seda protsenti hoida kõrgel edasi (RKK 2023a).”
Kohalikud elanikud aga ei ole nõus riigi sooviga Nursipalu harjutusväljakut laiendada, vaatamata kaitseministeeriumi mõttele vähendada laiendatava harjutusväljaku suurust 2000 ha võrra (Kaitseministeerium 2022). Rahvaalgatus Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu mainib, et laiendamisel on negatiivne mõju kohalikele inimestele, loodusele, ettevõtlusele ja turismile ning riigi erilisele kultuuriruumile (MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas et al. 2022). Ühtlasi mainitakse seda, et riik ei suuda pakkuda siinsetele inimestele samaväärseid elutingimusi (ibid.). Vaadates tekkinud olukorda, tundub, et laiendamisest mõjutatud inimesed on pettunud riigis, sest neilt soovitakse ära võtta alad, mis on nende jaoks olulise emotsionaalse väärtusega (need alad on täis mälestusi). Suures osas on probleemid kohalike elanikega seoses Nursipaluga tingitud riigi kehvast kommunikatsioonist. Riigil tuleb võtta aeg maha ning läheneda laiendamisest mõjutatud inimestele individuaalselt. Suure tõenäosusega ei saa Nursipalu elanikke veenda ümber vaid rahaga, sest nende jaoks on oluline selle koha emotsionaalne väärtus. Kohalikega on võimalik kokku leppida vaid neile isiklikult lähenedes, pakkudes parimaid alternatiive.
Seda, et harjutusväljakuid on vaja laiendada, on räägitud juba aastaid. Seoses muutunud geopoliitilise olukorraga on asutud viimaks ka tegutsema ning on paika pandud esimesed plaanid harjutusväljaku laiendamiseks, ent uus valitsus peab selle osas langetama veel konkreetse otsuse. Seda nad ka üsna suure tõenäosusega teevad. Suurim probleem Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel on olnud kogu protsessi vältel kohalike elanikega kokkuleppele jõudmine. Valitsuse ja kogu riigi eesmärk on lahendada Nursipalu ümber tekkinud probleemid demokraatlikult ning nii, et laiendamisega jääksid enamik inimesi siiski rahule. Riik vajab inimesi julgeoleku tagamiseks ja viimased peavad omama omakorda nii kaitsetahet kui ka usaldust riigi tegevuse suhtes. Nursipalu laiendamine on vältimatu. Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest mõjutatud inimestele on laiendamise otsus keeruline, ent vaja on mõista, et laiendamine on Eesti julgeoleku kontekstis vajalik. Kõige olulisem on Nursipalu harjutusväljaku laiendamise puhul selge kommunikatsioon kohalike inimestega. Harjutusväljaku laiendamine võtab aega, seega vaatamata ka polügoonide laiendamise kiirele vajadusele peavad seni sõdurid õppima tihedalt koostööd tegema praegustes tingimustes, nagu on nad seda teinud viimaseid aastaid.
Toimetanud Mart Peedel
Kasutatud kirjandus
Eesti Kaitsevägi. 2023. “Harjutusväljad,” 9 märts. https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/ (kasutatud 11 märts, 2023).
Eesti, Ühendkuningriigi ja Taani kaitseministrite ning Prantsusmaa suursaadiku Eestis 20.04.2017 allkirjastatud liitlaste suurendatud kohaloleku deklaratsiooni tõlge. https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/news-related-files/deklaratsiooni_tolge.pdf (kasutatud 13 märts, 2023).
Gramer, Robbie. 2022. “Baltic States ArePushing NATO for MoreThanJust aTripwire Against Russia.”https://foreignpolicy.com/2022/05/19/baltic-states-nato-military-presence-russia-more-than-tripwire/ (kasutatud 13 märts, 2023).
Kaitseministeerium. 2022. “Madridis langetati täna ajaloolised otsused NATO idatiiva tugevdamiseks ja Eesti kaitseks,” 29. juuni.https://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/madridis-langetati-tana-ajaloolised-otsused-nato-idatiiva-tugevdamiseks-ja-eesti-kaitseks (kasutatud 14 märts, 2023).
MAVES AS. 2004. “VÕRU, PALDISKI JA PÄRNU VÄEOSADE HARJUTUSVÄLJAKUTE LAIENDUSTE JA NENDE VÕIMALIKE ALTERNATIIVIDE LEIDMINE Aruanne.” https://mil.ee/wp-content/uploads/2020/01/V%C3%B5ru-Paldiski-ja-P%C3%A4rnu-v%C3%A4eosade-harjutusv%C3%A4ljakute-laienduste-ja-nende-v%C3%B5imalike-alternatiivide-leidmine.pdf (kasutatud 11 märts, 2023).
MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas, Hunt Kaia-Kaire.2022. “Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!”, 24 november. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8305157a-62c7-42a7-a3d3-6aba206e406b (kasutatud 9 märts, 2023).
Põhja-Atlandi leping. https://www.riigiteataja.ee/akt/721221 (kasutatud 13 märts, 2023).
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2023a. “Nursipalu laiendamisega seotud informatsiooni kokkuvõte.” https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/ (kasutatud 9 märts, 2023).
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2023b. “Harjutusvälja jaoks sobiliku maa-ala asukohavaliku kokkuvõte,” 31 jaanuar. https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2023/02/A_Harjutusv%C3%A4lja-jaoks-sobiliku-maa-ala-asukohavaliku-kokkuv%C3%B5te.pdf (kasutatud 9 märts, 2023).
Kaitseministeerium. 2022. “Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Korduma kippuvad küsimused.”https://mil.ee/wp-content/uploads/2022/11/Nursipalu-harjutusvalja-laiendamine-KKK-2.pdf (kasutatud 15 märts, 2023).
0 Comments