Toimetaja: Emma Kilmi
Venemaa otsesed sõjastrateegilised sammud ja infosõda muudavad Lääne-Euroopa riike aina ärevamaks. Eestlastele ei ole agressiivse idanaabri olemasolu enam uudis, see on saatnud meid kogu lähiajaloo. Eesti riigi saadetavad sõnumid, et tõsta teadlikkust Venemaa-ohu olemasolust, on tekitanud palju kõneainet mitte ainult Lääne-Euroopa riikide seas, vaid ka kodumaal. Kas see on mõjunud hirmu külvavalt Eesti elanikkonna seas?
Ajalooline taust ja Eesti Euroopa kaitsepoliitika kontekstis
Vahetult peale Nõukogude Liidu lagunemist valitses paljudes Lääne-Euroopa riikides meelsus, et Vene imperialismi oht on kadunud. Eesti ametnikud olid aga kindlal seisukohal, et Vene riigiga suhete loomisesse on vaja suhtuda ettevaatlikult. 34 aastaga on Eesti roll Euroopa Liidu ja NATO kaitsepoliitikas muutunud aina mõjuvõimsamaks. 2014. aasta Krimmi annekteerimise tagajärjel paigutati Eesti ja teiste Balti riikide survel meie piirkonda NATO lahingugrupp. Eesti ja teiste Kesk- ning Ida-Euroopa välisesindused ja ametnikud on erinevatel visiitidel ja konverentsidel rõhutanud, et Euroopal ja euroopalikel väärtustel on eksistentsiaalne oht Venemaa näol. Nüüdseks on Lääne-Euroopa riikidele selgeks saamas, et on vaja muutusi Euroopa kaitsepoliitikas. Antud fakti kinnitab ka asjaolu, et Euroopa Liidu strateegilisse kompassi on jõudnud ka kaitsevõimekuse suurendamise eesmärk. (European External Action Service, 2022)
Turvatunde paradoksaalsus
Saksa ja ka teiste Lääne-Euroopa meediaväljaannetes on muutunud aina sagedamaks nähtuseks artiklid ja videolood, kus ajakirjanikud väisavad näiteks Narvat või mõnda muud Venemaaga piirnevat linna, et rääkida sellest, kuidas kohalik elanikkond Venemaa-ohtu suhtub. (ntv Nachrichten 2025) Sellel on olnud omapärane mõju Eesti elanikkonnale. Tuginedes Riigikantselei seireuuringu andmetele, võib väita, et inimeste turvatunne on mõnevõrra vähenenud. 2025. aasta juunikuu tulemus oli viimaste aastate madalaim. Vaid 46% inimestest tunneb, et riigis võib tunda end turvaliselt.
Seda olukorda võib võrrelda bussis turvavöö kinnitamise kampaaniaga: eesmärk on vähendada vigastusi, kuid liigne hirm võib panna inimesed bussisõidust sootuks hoiduma. Sarnaselt tunnevad eestlased hirmu, et riik ei ole hästi kaitstud – kuigi tegelikkuses see ei vasta tõele. Nii nagu bussikampaania võib head eesmärki teenides inimesi hoopis eemale peletada, võib ka kaitsepoliitiline kommunikatsioon tahtmatult suurendada hirmutunnet kodus. Samas juba 2022. aastal ütles kantsler Kusti Salm, et Eesti on hästi kaitstud ja et vahetu sõjaline oht puudub. (ERR Uudised 2022) Kuigi sellest on nüüd veidi aega möödas, ei tähenda see seda, et oleks põhjust paanikaks.
Riiklikust seisukohast on oluline, et liitlased mõistaksid kaitsekulutuste suurendamise olulisust, kuid sõnum on kaudselt jõudnud ka Eesti elanikeni, kes nüüd tunnevad tõsist muret turvalisuse üle. Loomulikult– oht on igal juhul olemas, kuid sellega toime tulemiseks on vaja säilitada kaine mõistus ja arutleda, mis on meie tegevusplaan. Riik on muutnud oma kommunikatsiooni – kui sõja alguses oli avalike suhete töö suuresti riigisisene, siis nüüd keskendutakse rohkem liitlastele sõnumite edastamisele.
Vajadus tasakaalustatud kommunikatsiooni järele
Hirmu külvamine ja paanika tekitamine töötavad aga Venemaa kasuks, mistõttu on oluline korrektne selgitustöö ja olukorrale vastav kommunikatsioon. Valitsus peab arvestama kohalike oludega– nende sõnumeid kodumaal võidakse mõista teisiti kui välismaal. „Paanikal ja hirmul ei ole mõtet – Eesti on hästi kaitstud ning liitlased on kollektiivse kaitse nimel pühendunud. Seda kinnitab ka fakt, et riik plaanib tõsta kaitsekulutused 2026. aastaks 5%-ni SKPst (Valitsuse kommunikatsioonibüroo, 2025). President Karis rõhutas Lennart Meri konverentsi avaõhtusöögil: „Tugev NATO koos tugeva Euroopaga on usutav, enesekindel ja suudab seeläbi hoida rahu” (President Karis, 2025).”
Küsimus on selles, kuidas kommunikeerida välisriikidele ohtu viisil, mis ei külvaks hirmu elanikkonna seas.
Kasutatud allikad:
Avaliku arvamuse uuring: eesti elanike majanduslik kindlustunne on paranenud. Riigikantselei https://www.riigikantselei.ee/uudised/avaliku-arvamuse-uuring-eesti-elanike-majanduslik-kindlustunne-paranenud (külastatud 09.09.2025)
European External Action Service. (2022). A Strategic Compass for security and defence. Publications Office of the European Union. https://www.eeas.europa.eu/sites/default/files/documents/strategic_compass_en3_web.pdf (külastatud 17.09.2025)
ntv Nachrichten. (19.07.2025). Nächstes Ziel Russlands? Esten trainieren für Ernstfall – Provokationen in Grenzstadt Narva [Video]. https://www.youtube.com/watch?v=VgBo1CuRhHs (külastatud 09.09.2025)
Ots, Mait |. (28.06.2022). Kantsler Salm reaktsioonina Kallasele: Eesti on hästi kaitstud. ERR. https://www.err.ee/1608642136/kantsler-salm-reaktsioonina-kallasele-eesti-on-hasti-kaitstud (külastatud 09.09.2025)
President Karis. (2025, 21. mai). Lennart Meri konverentsi avakõne „Tugev NATO koos tugeva Euroopaga”. Presidendi kantselei. https://president.ee/et/ametitegevus/koned/57272-president-karis-lennart-meri-konverentsi-avaohtusoogil-tugev-nato-koos-tugeva-euroopaga (külastatud 15.09.2025)
Vabariigi Valitsus. (2025, 18. märts). Eesti tõstab uuest aastast kaitse-eelarve vähemalt viie protsendini SKP-st. Valitsuse kommunikatsioonibüroo. https://valitsus.ee/uudised/eesti-tostab-uuest-aastast-kaitse-eelarve-vahemalt-viie-protsendini-skp-st (külastatud 16.09.2025)
0 Comments