Autor: Toomas-Erik Vahtra

Toimetaja: Anna Tõnissoo

Korruptsioon on Ukrainas olnud probleem juba aastakümneid. Korruptsiooniindeksi järgi on Ukraina 35 punktiga (2024. aasta detsembri seisuga) üks kõige korrumpeerunumaid riike Euroopas, edestades vaid Bosniat ja Hertsegoviinat, Valgevenet ning Venemaad (Trading Econimics, 2024). Kümme aastat varem, 2014. aastal oli olukord veel kehvem: Ukraina korruptsiooniindeks oli siis 26 punkti (Eestil oli 2014. aastal 69 punkti). Seega saab öelda, et mõnetine areng on toimunud, kuid paraku on see olnud aeglane ning arengutee on veel pikk (Transparency international, 2014). 

Sellest tulenevalt on Ukrainas mitmeid ametkondi, kes võitlevad korruptsiooniga. Selleks, et kõrged riigiametnikud ei saaks nende tegevust mõjutada, on mõned neist täielikult iseseisvad ega allu ühelegi ministeeriumile ega muule riigiasutusele. 

Ukraina rahvuslik korruptsioonivastane büroo

Ukraina rahvuslik korruptsioonivastane büroo (ukraina keeles Національне антикорупційне бюро України, edaspidi NABU) loodi 14. oktoobril 2014. Riikliku korruptsioonivastase büroo loomine oli üks Euroopa Komisjoni ja IMFi sätestatud tingimustest, et kaotada Ukraina ja Euroopa Liidu vahel viisa. NABU loomisel kuulutati iseseisvunud Ukraina ajaloo esimene avalik konkurss riigiameti direktori ametikohale. Selle võitis Artem Sõtnõk, kes juhtis bürood 2022. aastani(National Anti-Corruption Bureau of Ukraine, i.aA). NABU praegune direktor on Semen Krõvonos (National Anti-Corruption Bureau of Ukraine, i.aB). NABU eesmärkideks on sätestatud korruptsiooni ennetamine, avastamine, peatamine, uurimine ja paljastamine. Erinevalt Ukraina riiklikus juurdlusbüroost ja politseist, kes uurivad enamikku Ukrainast toimepandud korruptsioonikuritegudest, tegeleb NABU ainult tippametnike kuritegude uurimisega (National Anti-Corruption Bureau of Ukraine, i.aC). NABU kompetentsi kuuluvad näiteks parlamendiliikmed, nõunikud, ministrid, kohtunikud, kohalike omavalitsuse juhid, valitsusametite juhid ja endised presidendid (National Anti-Corruption Bureau of Ukraine, i.aC).

NABU direktoril on õigus määrata ametisse neli asedirektorit. Direktori pädevuses on kinnitada NABU struktuur ja uute töötajate valik. Õigusosakond, sisekontrolli osakond, personaliosakond, direktori tugiosakond, dokumentide liikumise osakond, saladuste ja režiimi osakond alluvad otse direktorile ning pole ühegi asedirektori mõjusfääris (National Anti-Corruption Bureau of Ukraine, i.aD). NABU läbipaistvuse eest vastutab Ukraina riikliku korruptsioonivastase büroo tsiviiljärelevalve nõukogu, kes ühtlasi teostab tsiviilkontrolli NABU üle ning hõlbustab korruptsioonivastast koostööd NABU ja avalike ühenduste ning teiste kodanike ühenduste vahel (National Anti-Corruption Bureau of Ukraine, i.aE). 

Joonis 1. Ukraina rahvusliku korruptsioonivastase büroo struktuur.

https://nabu.gov.ua/en/about-the-bureau/struktura-ta-kerivnitctvo/struktura

Korruptsioonivastane eriprokuratuur

Korruptsioonivastane eriprokuratuur (ukraina keeles Спеціалізована антикорупційна прокуратура, edaspidi SAP) loodi 22. septembril 2015. (Olszański jt, 2015). SAP-i juht on Oleksander Klõmenko (Ukrinform, 2022) .

SAP on täielikult eraldiseisev struktuur Ukraina õigussüsteemis ning selle eesmärk on tagada Ukraina rahvusliku korruptsioonivastase büroo täielik sõltumatus (National Anti-Corruption bureau of Ukraine, i.aD). SAP-i ülesanne on jälgida NABU läbiviidavaid uurimisi ja veenduda, et juurdluse ajal järgitakse kõiki reegleid (National Anti-Corruption bureau of Ukraine, i.aD)

Kõrgeim korruptsioonivastane kohus

Kõrgeim korruptsioonivastane kohus (ukraina keeles Вищий антикорупційний суд, edaspdi HACC) loodi 11. aprillil 2019. HACC praegune juht on Vira Mihhaleno (Rožina, 2023). Ukrainas, nagu ka Eestis, on kolmeastmeline kohtusüsteem. Enne HACC loomist suunati korruptsioonikuriteod esmalt selle piirkonna esimese astme kohtusse, kus kuritegu toime pandi. Sealt edasi sai esimese astme kohtuotsust apelleerida ringkonnakohtusse ja sealt edasi esitada kassatsioon riigikohtusse. HACC loomine tõi kaasa selle, et teatud korruptsioonikuritegusid ei menetleta enam läbi esimese ja teise astme kohtute, vaid need suunatakse otse korruptsioonivastasele kohtule. 

Kõrgeima korruptsioonikohtu teeb eriliseks asjaolu, et nii esimene kui ka teine kohtuaste on ühe juriidilise organisatsiooni koosseisus. HACC võim laieneb ka NABU ja SAP-i algatatud kohtuasjadele, mille keskmes on kõrged ametnikud ja mille kahju ületab 968 000 grivnat ehk ligikaudu 39 500 dollarit. HACC on kaheastmeline. Esimene aste ehk kohtukoda koosneb 27 kohtunikust, kellest üheksa tegelevad rohkem uurimistega kui otsuste langetamisega. Kohtuotsus tehakse kolme kohtunikega paneelides. Peale otsust võivad osapooled otsuse edasi kaevata, selleks tuleb pöörduda apellatsioonikoja poole, mis koosneb 11 kohtunikust, kes samuti moodustuvad kolme kohtunikuga paneelid. Peale apellatsioonikoda on võimalik kohtuotsust edasi kaevata kriminaalkassatsioonikohtusse, mis on juba osa tavaliset Ukraina kohtusüsteemist (Kuz ja Stephenson, 2020).

Ukraina rahvuslik korruptsiooni ennetuse agentuur

Ukraina rahvuslik korruptsiooni ennetuse agentuur (ukraina keeles Національне агентство з питань запобігання корупції, edaspidi NACP) moodusati aastal 2016 (Radio free Europe/Radio liberty, 2019). NACP praegune juht on Viktor Pavlõtšõk, kes on endine Ukraina eriteenistuse töötaja ja endine NABU uurija (Fornusek, 2024). 

NACP võtab vastu ja kontrollib riigiametnike majanduslike huvide deklaratsioone. Samuti aitab NACP parlamendil vastu võtta korruptsioonivastaseid seadusi, kaitseb vilepuhujaid ja peab arvestust erakondade kulutuste üle (Ukraine, i.a). 

Varade sissenõudmise ja haldamise agentuur

Varade sissenõudmise ja haldamise agentuur (ukraina keeles Агентство з розшуку та менеджменту активів, edasipidi ARMA). ARMA juht on Jaroslava Maksimenko (Asset recovery and management, i.aA). ARMA ülesanded on korruptsiooni ja teiste kuritegude sooritamisest saadud varade leidmine, jälitamine, konfiskeerimine ja edasine haldamine. ARMA otsib uurijate soovil kohtueelses uurimises varasid, mis võivad juurdlust aidata. Peale kohtuotsust viib ARMA ellu otsused, mis puudutavad varasid, näiteks varade müümine või sularaha ajutine hoiustamine Ukraina keskpangas. ARMA tegeleb ka kuritegelike varasid puudutava seadusandlusega: nad koostavad ettepanekuid riikliku poliitika osas ja teevad välisriikidega koostööd, et leida väljaspool Ukrainat korruptiivsel viisil saadud varasid (Asset recovery and management, i.aB). 

ARMA loodi selleks, et jälitada ja tagasi tuua korruptiivsel teel saadud varasid, mis on Ukrainast välja toimetatud, ning tagada konfiskeeritud varade läbipaistev haldamine.  See oli üks vajalik tingimus, et saada viisavaba liikumine Euroopa Liiduga. ARMA-l Ukrainas analooge pole ning see tegutseb paralleelselt teiste organitega, keskendudes ainult kuritegelikul teel saadud varadele (Asset recovery and management, i.aC).

Lisaks kõikidele eelnimetatud organisatsioonidele võitleb Ukrainas korruptsiooniga Ukraina politsei, Ukraina eriteeenistus (SBU) ja riiklik juurdlusbüroo. Otsuste langetamine käib kohtutes ja süüdistuse koostab prokuratuur. See, et Ukrainas on korruptsiooni niivõrd levinud ja et riik püüdleb ka aktiivselt Euroopa Liidu liikmelisuse poole, on põhjus, miks nii paljud erinevad ametkonnad sellega tegelevad. See suurendab efektiivsust ning hajutab võimu, et vältida korruptsiooni uurimise koondumist ühte ametkonda. 

Joonis 2. Ukraina korruptsioonivastase süsteemi ülevaade. https://ti-ukraine.org/wp-content/uploads/2020/03/antykoruptsijna-infrastruktura_eng_2023.png

Katse korruptsiooniga võitlevatelt ametitelt suveräänsus võtta

Ukraina riigiametid, mis on pühendunud korruptsiooni uurimisele ja paljastamisele, ühedab üks ühine joon. Need on iseseisvad, ilma otsese käsuliinita, mis nende tegevust piiraks. See tagab nende sõltumatuse ja erapooletuse, mis aitab avastada korruptsiooni ka riigiaparatuuri kõrgemas osas. Ilma selleta võiksid kõrged korruptandid juurdlust saboteerida. 

2025. aasta juulis võttis Ukraina Ülemraada vastu seaduse, mis sisuliselt kaotas NABU ja SAPi sõltumatuse. President Volodõmor Zelenski kinnitas selle 22. juulil. Seaduseelnõule eelnes Ukraina julgeolekuteenistuse läbiotsimised NABU juures. Põhjus oli see, et NABU uurijaid kahtlustati Venemaaga koostöö tegemises. Ebaseaduslikud läbiotsimised viidi läbi ka SAP-i juures, et kontrollida salastatud teabe turvalist käitlemist. Läbiotsimise tegi ebaseaduslikuks fakt, et Ukraina julgeolekuteenistusel puudus luba neid läbi viia ja ilma loata võib läbiotsimisi teha ainult siis, kui on oht inimese elule või kui kahtlustatakse, et tõendid hävitatakse.

Vastuvõetud seadus sätestab, et Ukraina peaprokuröril on ligipääs NABU uurimistele ja et ta võib vajadusel ka teistele prokuröridele nendele ligipääsu anda. Samuti on tal õigus anda korraldusi ja käske NABU uurijatele ning allumatuse korral anda need juhtumid teistele asutustele uurida. Juunis 2025 sai Ukraina peaprokuröriks Ruslan Kravtšenko, kellel on ulatuslikud sidemed presidendi kantseleiga. Uue seadusega sai ta volitused, mille abil saab ta NABU uurimised enda kontrolli alla võtta ja neid vajadusel mõjutada presidendi kantselei soovide järgi. Muidugi ei tõenda seotus presidendiga, et ta kohe hakkaks uurimisi saboteerima või et Ukraina presidendi kantseleis oleks korruptante, kuid fakt, et presidendi kantselei omandab kontrolli seni erapooletu ametkonna üle, on probleemne ja seda probleemi tajus teravalt ka Ukraina rahvas. Põhjuseks, miks seaduseelnõu algatati ja ellu viidi, peetakse seda, et NABU esitas juunis korruptsioonisüüdistuse mitmele kõrgele riigiametnikule. Nende riigiametnike hulgas oli rahvusliku ühtsuse aseminister Oleksander Tšernõšov, keda peetakse Zelenskõi perekonnasõbraks ja keda kahlustati selles, et ta üritas ebaseaduslikult maad omastada. (Jędrysiak, 2025).

22. juuli õhtul, kohe pärast seaduse vastuvõtmist parlamendis, puhkesid üle Ukraina protestid, mis olid esimesed üleriigilised protestid pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Vaatamata sõjaseisukorrale tuli Kiievis tänavatele üle 2000 inimese. Nõuti, et president vetostaks seaduse, kusjuures protestide alguses polnud president jõudnud seadust veel välja kuulutada (Livingstone, 2025). Lisaks Kiievile protestiti ka Odessas, Dnipros, Lvivis ja mujal. Seaduse üle avaldas pahameelt ka Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Marta Kos, kes sõnas, et seadus on Ukraina jaoks tõsine samm tagasi ning SAPi ja NABU erapooletus on oluline osa Euroopa Liidu liikmelisuse poole pürgimisel (Zadorozhnyy, 2025).

23. juulil teatas president Volodõmõr Zelenskõi oma igapäevases pöördumises rahva poole, et esitab Ülemraadale uue seaduseelnõu, et tagada korruptsioonivastaste ametiasutuste vabadus (President of Ukraine  Volodymyr Zelenskyy, 2025a). 

24. juulil teatas president Zelenskõi, et tema seaduseelnõu, mis näeb ette korruptsioonivastaste ametiasutuste suveräänsuse taastamise, on Ülemraadas. Ta lisas, et seaduseelnõu üle arutatakse koos õiguskaitseorganitega, NABU ja SAP-i esindajatega ning kaasatud on ka eksperdid Saksamaalt, Suurbritanniast ja Euroopa Liidust (President of Ukraine  Volodymyr Zelenskyy, 2025b). 

31. juulil allkirjastas president Zelenskõi seaduse, mis taastas NABU ja SAP-i suveräänsuse. Zelenskõi kirjutas Telegrami pöördumise, rõhutades, et demokraatlikus riigis on oluline, et riik kuulaks oma rahvast. Samuti lubas president kohe teavitada partnereid uuest seadusest (Pohorilov, 2025). Mitusada protestijat võtsid uudise parlamendihoone juures vastu rõõmustades ja hüüdes: “Rahval on võim!” (Walker, 2025).

Need protestid tõestasid ilmekalt, et Ukraina rahvas tahab lahti saada oma korruptiivsest mainest ning liikuda euroopalike väärtuste poole. Kuna korruptsioon on eelkõige usalduse kuritarvitamine, on see eriti valulik teema ning seda eriti sõja ajal. Olukorras, kus sajad tuhanded inimesed võitlevad oma riigi eest, on eluliselt oluline, et ei kaoks usaldus oma riigi vastu. Novembris lahvatanud korruptsiooniskandaal näitab veelkord, et Ukrainal on veel pikk teekond minna.

Skandaal energeetika valdkonnas

10. novembril raputas Ukrainat järjekordne korruptsiooniskandaal. Ukraina rahvuslik korruptsioonivastane büroo (NABU) ja korruptsioonivastane eriprokuratuur (SAP) viisid läbi ulatuslikud läbiotsimised Ukraina riiklike energeetikaettevõtete juhtide juures – kokku 70 läbiotsimist. NABU sõnul kestis läbiotsimistele eelnenud uurimine 15 kuud ja hõlmas üle 1000 tunni pealtkuulamist. NABU pole avaldanud peamiste kahtlusaluste nimesid. Kinnipeetud isikuid kahtlustatakse ebaseadusliku kasu saamises riigihangetest, mille eesmärk oli ehitada kaitsvat taristut Ukraina energia infrastruktuurile. (Melkozerova, 2025a)

NABU on avaldanud, et kinni peeti viis inimest ja seitsmele esitati kuriteokahtlus. NABU on umbisikuliselt välja toonud, et kahtlustatavate seas on endine energeetikaministri nõunik, Enerhoatami füüsilise kaitse ja turvalisuse tegevdirektor ning neli rahapesuametnikku. 

Korruptsiooniskeemi keskmes oli Enerhoatami ja selle tehingupartnerite: tehingupartnerid pidid maksma 10-15% hanke väärtusest, et hanke võita ja oma teenust pakkuda. See tähendas, et Enerhoatam teenis iga hanke pealt arvestatava osa summast tagasi – varastati 10-15% hanke väärtusest. Selles konkreetses skeemis olid peamised osalised endine riigivarafondi aseesimees, kellest hiljem sai energeetikaministri nõunik, ja Enerhoaotami füüsilise kaitse ja turvalisuse tegevdirektor. Skeemis kasutati ministeeriumi ja riigiettevõtte võimalusi, et kontrollida ja vajadusel mõjutada personali valikut, hangetega seotud otsuseid ja rahaliste vahendite liikumist. Skeemi organisaatorid polnud siiski ametnikud, vaid kolmandad isikud, kellel polnud ametlikult võimu ega volitusi, aga kes täitsid “ülevaatajate” või “valvurite” rolli (National Anti-Corruption bureau of Ukraine, 2025).

Skandaal on erakordne ka seetõttu, et Zelenskõi lähedased on selle skeemi ühed tähtsamad osalised. Näitena võib tuua Zelenskõi endise äripartneri Timur Minditši, kellega Zelenskõi kaasasutas produktsioonifirma Kvartal 95 Studio, mille üks omanikest Minditš siiani on. Minditšit peetakse üheks peamiseks eestvedajaks skeemis, kus energeetikasektorist varastati üle 100 miljoni dollari. Minditš põgenes Ukrainast Iisraelisse päev enne NABU läbiotsimiste algust. Talle esitati süüdistus kriminaalse ühenduse juhtimise eest, mis tegeles miljonite dollarite väärtuses riigiraha pesemisega läbi Kiievis asuva kontori. Zelenskõi kehtestas kohe ka Minditšile sanktsioonid (Melkozerova, 2025b). 

Lisaks tagandas Zelenskõi ametist justiitsministri Herman Halutšenko ja energeetikaministri Svetlana Hrintšuki. Zelenskõi lisas, et toetab täielikult uurimist, mis selgitab välja tõe. Opositsioon ja korruptsioonivastased aktivistid on Zelenskõile survet avaldanud, et viimane  võtaks otsustavaid käike kõikide asjaosaliste vastu, isegi juhul kui see tähendab oma lähikondlaste vallandamist ja võimalikku vangistust (Harding, 2025).  

Kuigi uurimine on kestnud juba üle aasta, pole see veel lõpu lähedalgi ning kohtumõistmine on alles ees. Siiski on lootust, et kurjategijad saavad karistada, sest ajal, kui Venemaa aktiivselt pommitab tsiviilinfrastruktuuri, k.a elektrijaamasid, on viimaste kaitseks korraldatud hangetega skeemitamine eriti tõsine rikkumine. See näitab, kuidas korruptsioon selgelt kodanike elu kahjustab. Olukorras, kus naaberriik viib läbi jõhkrat agressiooni, on rindesõdurile korruptsioon omaenda riigis eiriti murettekitav.

Skandaali mõju Ukrainale praegu ja tulevikus

Zelenskõi üks valimislubadusi oli välja juurida korruptsioon ja välja vahetada kõik korruptandid riigiaparatuuris (Karatnycky, 2025). Nii nagu 2025. aasta juulis toimunud protestid korruptsioonivastaste organisatsioonide suveräänsuse seaduse vastu, on nüüd novembris puhkenud skandaal väga kahjulik Zelenskõile. Tõsi, Zelenskõid ise pole korruptsioonis süüdistatud, kuid korruptsioonisüüdistused tema lähikonnale ja katse NABU ja SAP-i iseseisvust vähendada on midagi, mida rahvas ei pruugi andestada. 

Korruptsiooniskandaalid vähendavad lisaks riigisisesele usaldusele liitlaste usaldust Ukraina vastu ning usalduse kadumine võib omakorda vähendada ka (sõjalist) abi. Usalduse loomine on pikk protsess, kuid seda kaotada on lihtne. 

Fakt, et Zelenskõi kaotab usaldust oma rahva seas, on problemaatiline, sest sõjaolukorras on eluliselt oluline, et rahvas usaldaks oma juhti ning teeks koostööd ühtse juhtimise all. Kuid see, et Ukraina võib kaotada usaldust liitlaste seas, on katastroofiline. Ukraina vajab liitlasi nii diplomaatilise, sõjalise kui ka humanitaarabi pärast. 

Eriti aktuaalne on see olukorras, kus USA president Donald Trump on Ukrainale taaskord survet suurendanud. Trump on välja tulnud 28-punktilise rahuplaani kavandiga, mida võib tõlgendada sisuliselt kingitusena Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Tõsi, paberil on kirjas, et Ukrainale jääb suveräänseks ja et riik saab turvagarantiid, ning on sätestatud, et Venemaal on kohustus mitte kunagi laieneda Ukrainasse ega mujale, kuid selliseid kokkuleppeid on tehtud juba varem – kasvõi näiteks Tartu rahu. Lisaks on Trumpi rahuplaanis välja toodud, et NATO ei vii kunagi oma vägesid Ukrainasse ning et Ukraina relvajõud ei ületa 650 000 inimest (praegu on Ukraina relvajõududes 850 000 inimest). Territoriaalselt võidaks Venemaa, Venemaa saaks lisaks Krimmile kogu Luhanski ja Donetski ning seda ka tunnustataks (Ravid ja Lawler, 2025). 

Praegune korruptsiooniskandaal õõnestab Zelenskõi positsiooni diplomaatilisel areenil. Kuna tema riigis ja lähikonnas on korruptsiooniskandaal just hiljuti jälle lahvatanud, on raske esitada nõudmisi. Saab tuua argumendi, et Ukraina on korrumpeerunud riik, mis isegi sõja ajal ei suuda korda majja lüüa ja kus riigiametnikud ei talitse oma ahnust. 

Kasutatud kirjandus

Competence. (i.aC). National Anti-Corruption bureau of Ukraine. https://nabu.gov.ua/en/about-the-bureau/zasadi-roboti/pidslidnist (Vaadatud 01.12.2025)

Corruption index Europe. (2024). Trading Economics.  https://tradingeconomics.com/country-list/corruption-index?continent=europe (Vaadatud 01.12.2025)

Corruption Perceptions Index. (2014). Transparency International. https://www.transparency.org/en/cpi/2014 (Vaadatud 01.12.2025)

FAQ. (i.aD). National Anti-Corruption bureau of Ukraine. https://nabu.gov.ua/en/about-the-bureau/zasadi-roboti/zapytannya-vidpovidi (Vaadatud 01.12.2025)

Fornusek, M. (27.02.2025). Government formally appoints Pavlushchyk as corruption prevention agency chief. Kyiv Independent.  https://kyivindependent.com/government-formally-appoints-viktor-pavlushchyk (Vaadatud 01.12.2025)

Harding, L. (12.11.2025). Zelenskyy fires ministers accused of involvement in bribery scheme as public outrage grows. The Guardian. https://www.theguardian.com/world/2025/nov/12/zelenskyy-fires-ministers-accused-of-involvement-in-bribery-scheme-as-public-outrage-grows (Vaadatud 01.12.2025)

History of NABU. (i.aA). National Anti-Corruption bureau of Ukraine. https://nabu.gov.ua/en/about-the-bureau/struktura-ta-kerivnitctvo/istoriya-stanovlennya (Vaadatud 01.12.2025)

I Instructed Government Officials to Present the Bill to Our Partners and to Engage All Necessary Expert Capabilities – Address by the President. (24.07.2025b). President of Ukraine Volodymyr Zelenskyy. https://www.president.gov.ua/en/news/doruchiv-uryadovcyam-predstaviti-zakonoproyekt-vsim-nashim-p-99149 (Vaadatud 01.12.2025)

Institutions. (i.a). Ukraine. https://ukraine.ua/transparent-ukraine/institutions (Vaadatud 01.12.2025)

I Will Propose a Bill to the Verkhovna Rada of Ukraine That Will Be the Response; All the Norms for the Independence of Anti-Corruption Institutions Will Be in Place – Address by the President. (23.07.2025a). President of Ukraine Volodymyr Zelenskyy. https://www.president.gov.ua/en/news/zaproponuyu-verhovnij-radi-ukrayini-zakonoproyekt-yakij-bude-99125 (Vaadatud 01.12.2025)

Jędrysiak, M. (23.07.2025). Ukraine: the independence of anti-corruption bodies is being dismantled amid scandals involving top politicians. Centre for Eastern studies. https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/analyses/2025-07-23/ukraine-independence-anti-corruption-bodies-being-dismantled-amid (Vaadatud 01.12.2025)

Karatnycky, A. (20.11.2025). Zelenskyy’s lame-duck presidency. Politico. https://www.politico.eu/article/volodymyr-zelenskyy-ukraine-corruption-scandal (Vaadatud 01.12.2025)

Kuz, I. Stephenson, M. (2020). Ukraine’s High Anti-Corruption Court. Innovation for impartial justice. Anti-Corruption resource centre. https://www.u4.no/api/publications/ukraines-high-anti-corruption-court/pdf (Vaadatud 01.12.2025)

Livingstone, K. (22.07.2025). Zelensky Signs Law Gutting Ukraine’s Top Anti-Corruption Agencies, Defying Protesters. Kyiv Post. https://www.kyivpost.com/post/56780 (Vaadatud 01.12.2025)

Melkozerova, V (10.11.2025a). Ukrainian corruption agency launches raids on battered energy sector. Politico. https://www.politico.eu/article/ukraine-corruption-busters-probe-battered-energy-sector (Vaadatud 01.12.2025)

Melkozerova, V. (13.11.2025b). Zelenskyy sanctions former business partner implicated in $100M corruption scandal. Politico. https://www.politico.eu/article/volodymyr-zelenskyy-sanctions-former-business-partner-implicated-100m-corruption-scandal (Vaadatud 01.12.2025)

Mission. (i.a). Asset recovery and management agency. https://arma.gov.ua/en/mission (Vaadatud 01.12.2025)

Olszański, T. Iwański, T. Konończuk, W. Żochowski, P. (03.12.2015). The bumpy road Difficult reform process in Ukraine. Centre for Eastern Studies. https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/osw-commentary/2015-12-03/bumpy-road-difficult-reform-process-ukraine (Vaadatud 01.12.2025)

Rožina, V. (14.02.2023). The High Anti-Corruption Court received a new head. Українська правда. https://www.pravda.com.ua/news/2023/02/14/7389377 (Vaadatud 01.12.2025)

Operation “Midas”: high-level criminal organisation operating in energy sector exposed (PHOTOS). (11.11.2025). National Anti-Corruption Bureau of Ukraine. https://nabu.gov.ua/news/operatciia-midas-vykryto-vysokorivnevu-zlochynnu-organizatciiu-shcho-diiala-u-sferi-energetyky (Taustafoto, Vaadatud 01.12.2025)

Pohorilov, S. (31.07.2025). Zelenskyy promptly signs law on reinstating independence of Ukraine’s key anti-corruption bodies. Українська правда. https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/07/31/7524254 (Vaadatud 01.12.2025)

Prosecutor Chosen As Ukraine’s New Anti-Corruption Chief. (16.12.2019). Radio free Europe/Radio liberty. https://www.rferl.org/a/prosecutor-chosen-as-ukraine-s-new-anti-corruption-chief/30328199. (Vaadatud 01.12.2025)

Ravid, B. Lawler, D. (20.11.2025). Trump’s full 28-point Ukraine-Russia peace plan. Axios. https://www.axios.com/2025/11/20/trump-ukraine-peace-plan-28-points-russia (Vaadatud 01.12.2025)

Regulations on the Civil Oversight Council (i.aE). National Anti-Corruption bureau of Ukraine. https://nabu.gov.ua/en/rada-gromads-kogo-kontroliu/polozhennya-pro-radu-gromadskogo-kontrolyu (Vaadatud 01.12.2025)

Semen Kryvonos. (i.aB). National Anti-Corruption bureau of Ukraine. https://nabu.gov.ua/en/about-the-bureau/struktura-ta-kerivnitctvo/kerivnyctvo/kerivnyctvo-kryvonos-semen-yuriyovych (Vaadatud 01.12.2025)

Today, July 28, Oleksandr Klymenko was appointed as the Head of the Specialized Anti-Corruption Prosecutor’s Office (SAPO). (28.07.2022). Ukrinform. https://www.ukrinform.net/rubric-polytics/3538588-oleksandr-klymenko-appointed-as-head-of-sapo.html (Vaadatud 01.12.2025)

The main areas of activities. (i.a). Asset recovery and management agency. https://arma.gov.ua/en/areas-of-activity (Vaadatud 01.12.2025)

Walker, S. (31.07.2025). Kyiv protesters celebrate as parliament votes to restore anti-corruption bodies’ power. The Guardian. https://www.theguardian.com/world/2025/jul/31/russian-strikes-kyiv-ukraine-anti-corruption-vote (Vaadatud 01.12.2025)

Yaroslava Maksymenko (i.aA) Asset recovery and management agency.

Zadorozhnyy, T. (22.07.2025). ‘Veto the law!’ — Protests held across Ukraine after parliament passes bill weakening anti-corruption institutions. The Kyiv Independent. https://kyivindependent.com/veto-the-law-wartime-protests-sweep-ukraine-after-parliament-passes-bill-weakening-anti-corruption-institutions (Vaadatud 01.12.2025)