Lisett Hansen: Vägivald ei teki tühja koha pealt

Toimetaja: Lukas Toompere

Väga lühikese aja jooksul on Eestis toime pandud kolm erakordselt jõhkrat mõrva, mille toimepanijateks on olnud alaealised. Pärnus peksid 15- ja 16-aastased poisid 59-aastase mehe surnuks tema enda kodus, jäädvustasid teo videole ja jagasid seda sotsiaalmeedias (Habakuk ja Auväärt, 2024). Jõgeval lõid 15- ja 16-aastased tüdrukud ning 16-aastane poiss liikumispuudega mehe metallkarguga surnuks (Randla, 2025). Harjumaal Raasikul kahtlustatakse 14-, 15- ja 17-aastaseid noormehi 42-aastase mehe tapmises viisil, mida Põhja prefektuuri esindaja kirjeldas kui midagi, mida ta oma elu jooksul pole veel iial näinud. Ka selles juhtumis jäädvustati tegu videotes ja fotodel (Reporter, 2025). Kolm erinevat paika, kolm erinevat seltskonda ja kolm elu, mis on jäädavalt katkenud.

Ma olen noor inimene – mitte palju vanem kui need, kes need teod toime panid. Ma peaksin justkui oskama vastata, mis on noored selleni viinud, kuid tegelikult ei ole sellele ühtset seletust. Sellised juhtumid on alati mitme teguri koosmõju tulemus. Ent üks on selge: midagi on meie ühiskonnas sügavalt viltu.

Noortel on tänapäeval lõputult võimalusi oma aega sisustada ja ideaalis ka oma kirg leida – trennid, huviringid, noortekeskused, spordisaalid ja projektid. Kuid on üks ruum, kus täiskasvanute käed jäävad lühikeseks – sotsiaalmeedia. See pole enam pelgalt ajaviide, vaid seal kujunevad väärtused ja normid, mida vormivad algoritmid ja anonüümsed kasutajad.

Mõnele noorele võib sotsiaalmeedia olla koht õppimiseks, suhtlemiseks või loomingu jagamiseks. Teisele aga võib algoritm pidevalt ette sööta vägivaldset, agressiivset või alandavat sisu. Selline kokkupuude võib ajapikku muuta arusaama normaalsest käitumisest, vähendada empaatiat ja soovi teisi mõista. Uuringud kinnitavad, et pidev kokkupuude vägivaldse meediaga vähendab empaatiat ja suurendab agressiivsust (Bartholow jt, 2005; Funk jt, 2004, viidatud Krahé ja Möller, 2010: 407 kaudu). Vägivald kaotab oma moraalse kaalu.

Neid juhtumeid kommenteerides korduvad fraasid nagu “Vanemad on süüdi!“ või “Vabakasvatuse viljad!“. Jah, mõnel juhul on peresuhted tõesti katki, hool puudulik ja tugi nõrk. Kuid see pole ainus põhjus. Alaealised peegeldavad ühiskonda. Nad pole veel valmis tegema täiesti iseseisvaid moraalseid otsuseid, mistõttu võtavad nad eeskuju mujalt. Küsimus on: millised mustrid kujundavad nende käitumist?

Uudisportaali kommentaariume avades tekib sageli tunne, nagu oleks sattunud virtuaalsesse kaklusringi. Täiskasvanud, kes muidu esinevad moraalijüngritena, karjuvad üksteise peale, mõnitavad teineteist, nõuavad “karistust“ ning “kättemaksu“. Nad ei märka, et normaliseerivad ise vägivaldset ja vihkavat õhkkonda.

See vägivalda soodustav õhkkond peegeldub ka poliitkultuuris. Hiljuti ilmus uudis pealkirjaga “Tabasalus läks EKRE liige Reformierakondlasele rusikatega kallale” (Muraveiski, 2025). Kui täiskasvanud lahendavad konflikte füüsilise või verbaalse vägivallaga, siis mida õpib noor, kes seda pealt näeb? Vägivald ei teki tühja koha pealt, vaid seda õpetab ikkagi eeskuju.

Noorukieas on identiteet ja kuuluvusvajadus ülimalt olulised. Kui pere, kool või kogukond ei paku turvatunnet ega kuuluvust, otsitakse seda mujalt – vahel kahjuks valedest kohtadest. Mõned leiavad puuduliku toe sotsiaalmeedia gruppidest või sõpradest, kes pakuvad adrenaliini, mitte empaatiat. Nii võivad kujuneda grupid, kus vägivald on omamoodi väljendusviis ehk moodus ennast teistele tõestada ja ülemvõimu kehtestada.

Paljud inimesed ei oska oma emotsioonidega toime tulla. Viha, hirm ja solvangud kogunevad, kuni lõpuks plahvatatakse. Viha maandamiseks ei minda poksikotti taguma ega otsita professionaalset abi, vaid otsustatakse ristivastupidise tee kasuks. Ka Pärnu ja Jõgeva juhtumite puhul oli ajendiks omakohus, mis sel hetkel tundus noortele õiglane. Alles hiljem, pärast teo toimepanekut, mõistetakse, et tagajärjed on pöördumatud.

Me võime rääkida kasvatuse puudulikkusest või sotsiaalmeedia varjukülgedest, aga lõpuks peame küsima endalt, millist maailma me ise oma sõnade, tegude ja eeskujuga loome. Noored kasvavad meie keskel. Kui tahame, et nad oleksid hoolivamad, rahulikumad ja õiglasemad, peame ka ise seda kõike olema. 

KASUTATUD ALLIKAD:

1. Habakkuk, L., Auväärt, A. (27.08.2024). Jõhker veretöö Tammistes: alaealised poisid tapsid mehe tema enda kodus. Pärnu Postimees. https://parnu.postimees.ee/8084812/johker-veretoo-tammistes-alaealised-poisid-tapsid-mehe-tema-enda-kodus 
2. Krahé, B., Möller, I. (2010). Longitudinal effects of media violence on aggression and empathy. Aggressive Behavior, 36(5), 472-485.
3. Muraveiski, K. (09.10.2025). Tabasalus läks EKRE liige reformierakondlasele rusikatega kallale. Delfi. https://www.delfi.ee/artikkel/120409138/tabasalus-laks-ekre-liige-reformierakondlasele-rusikatega-kallale 
4. Randla, S. (20.06.2025). Liikumispuudega mehe karguga surnuks peksnud tüdrukud läksid kohtu alla. Õhtuleht. https://www.ohtuleht.ee/1133684/liikumispuudega-mehe-karguga-surnuks-peksnud-tudrukud-laksid-kohtu-alla 
5. Reporter. (23.10.2025). Jõhker mõrv Harjumaal Raasikul! Kolme alaealist noormeest kahtlustatakse 42-aastase Rene tapmises. Reporter. https://reporter.kanal2.ee/8348604/johker-morv-harjumaal-raasikul-kolme-alaealist-noormeest-kahtlustatakse-42-aastase-rene-tapmises