Markus Meier väljendist poliitbroiler: “Mõnest sirgub paabulind, teisest tehakse grillkana.”

Intervjeerija: Paula Kägu Sel nädalal on Poliitikalabori KOV-valimiste intervjuude sarjas rambivalguses Markus Meier, kes räägib lähemalt enda poliitkarjääri algusest, plaanidest Tartuga ning edasistest ambitsioonidest. Kuidas leidsid oma tee poliitikasse? Eks see poliitikapisik on minu sees olnud juba väiksest saati. Alati on olnud soov asjades kaasa rääkida ja käed külge panna. Read more…

Kristel Birgit Potsepp: „Poliitiline kultuur vajab ümberkujundamist”

Intervjueerija : Johanna Rannik Jätkub Poliitikalabori KOV-intervjuude sari, kus tutvume paari kandidaadiga, keda mõnikord meie instituudiski näha võib! Skytte magistrantuuris õppiv Kristel Birgit Potsepp avab meile oma kandideerimise tagamaid, naiste elu poliitikas ning oma nägemust ülikoolilinnast. Alustuseks räägi veidi endast! Kes ja kust ning muidugi – miks ja kuidas poliitika?Mina Read more…

Riigiteaduste tudeng Karoliina Lorenz: “Et näha reaalseid muutusi, on vajalik ise  “rattad käima panna…””

Käesolevas intervjuus räägib KOV-valimiste kandidaat ja riigiteaduste teise aasta tudeng Karoliina Lorenz lähemalt endast, valimistel kandideerimisest ja eesmärkidest, Tartust ning noorte poliitilisest osalusest. Meeldivat lugemist! Räägi esialgu endast: kuidas sattusid üldse poliitikasse?Oh, siis tuleb alustada täitsa algusest. Oli 12. klassi september-oktoober ning eks iga noor hakkab sellel hetkel rohkem mõtlema, Read more…

Võimuprotsessid nõiajahis ehk kes kaalub rohkem kui part*

Autor: Daniel Tamm Järgnevas kirjatöös võtan ma võimuprotsesside lahkamiseks eritleda võimu kahte palet nagu kirjeldasid neid Peter Bachrach ja Morton Baratz ning seda 16. ja 17. sajandil Lääne-Euroopas vohanud nõiajahi kontekstis. Selle käigus soovin näidata järgmist: võimu esimene pale avaldub kohtumõistja ülevõimu näol ning teine pale väidetava nõia võimetuses end süüdistuste Read more…

Olle Paas: Pidu, Brexit ja pohmell

Meie pidevalt muutuvas maailmas on sageli raske eristada ja mõista kõiki elulisi nähtusi. Üks etemaid lahendusi on süstematiseerida seda mitmekesisust tuginedes mudelitele. Mudelid ei pea piirduma aga keeruliste valemitega – paremal juhul tuginevad nad tuttavatele nähtustele. Üks selline nähtus võib olla regulaarne reedeõhtune pidu, mis oma lihtsakoelisusest hoolimata sobib seletama Read more…

Emil Tode “Piiririigi” poliitilis-semiootiline perspektiiv

Autor: Daniel Tamm Aastal 1993 nägi ilmavalgust Tõnu Õnnepalu alias Emil Tode “Piiririik” ja lahkus legendaarne semiootik Juri Lotman. Eesti oli äsja (taas)iseseisvunud ning valitses ärev olustik: küsimus sellest, kas ja kuidas suudab Eesti Euroopaga ühilduda, valmistas peavalu nii riigitüürijatele kui tavakodanikele. Niisiis langes “Piiririik” soodsale pinnasele ja kristalliseeris kirjanduskaanonis Read more…

“Kuidas muuta Skytte instituut paremaks?” – ideid aastalõpukonverentsilt

Autor: Piibe Nõmm Sissejuhatus ja järelsõna: Karl Lembit Laane 2017. aasta 9. novembril korraldas Riigiteaduste Seltsi eellane Poliitikalabor arutelu instituudi olukorra ja (p)arendamisvõimaluste üle. Sellest koorus omajagu palju ideid, millest suur osa tehti ka teoks (nt käidi välja idee luua Riigiteaduste Selts, mis asutatigi kolm kuud hiljem). Seetõttu otsustasid instituudi Read more…

Jaan Kaplinski “Poliitika ja antipoliitika” ehk kuidas humaniseerida türanni?

Autor: Piibe Nõmme Raamatusse “Poliitika ja antipoliitika” on kokku kogutud Jaan Kaplinski artiklid, mille ta on kirjutanud aastatel 1987‐1991. Seega annab see hea ülevaate Eesti iseseisvuse taastamise ajast, selle raskuspunktidest ja erinevatest vaatenurkadest. Kaplinski kirjeldab sellel ajal juhtunut mõnevõrra teistmoodi, kui teised allikad seda teinud on. Ta hoiatab rahvast selle Read more…