Dominika Pankova ja Eliise Kuus: “Kas me peaksime kartma noori poliitikas?”

Noored on liikumas päevapoliitikasse aina edukamalt, kiiremini ja suurema innuga. Ühiskonnas levivad aga teatud hoiakud, poliitilised noorteorganisatsioonid ei ole kõigile atraktiivsed, poliitilisel maastikul on noori pigem vähe. Siiski soovivad meievanused end poliitikaga mingilgi määral siduda, tunnevad selle vastu huvi ja näevad end ka potentsiaalsete tulevaste poliitikutena – kas me loome Read more…

Karl Lembit Laane: Kõlakojad ja demokraatia

Paar päeva tagasi olin kursusel „Sotsiaalmeedia, demokraatia ja sõnavabadus“(1) ning meile esitati aruteluküsimus: “Kas kõlakojad on vastuolus demokraatiaga?” Kuigi oli kahtlejaid, nõustus enamik, et kõlakojad moonutavad oma tegevusega mitte ainult tõde, vaid ka inimese tõepüüdlust. Viimane on olemuslikult ohtlik demokraatiale. Ma pean laias laastus sellega nõustuma. Mis jäeti aga tähelepanuta, Read more…

Eino Rantanen: “Rahvuslus ja entofuturism on oma olemuselt nooruslikud”

Poliitikalabori KOV-valimistele pühendatud intervjuude sarja lõpetab Eino Rantanen, kes räägib enda teekonnast poliitikuna, rahvuskonservatismi perspektiividest ning tulevikuplaanidest Tartus ja mujal. Head lugemist! Kuidas sa leidsid tee poliitikasse? Huvi poliitika vastu tekkis mul juba gümnaasiumis. Jõudsin Eestisse 2018. aasta augustis ning hakkasin aktiivselt Sinise Äratuse üritustel käima. Sain üpris kiiresti aru, Read more…

Markus Meier väljendist poliitbroiler: “Mõnest sirgub paabulind, teisest tehakse grillkana.”

Intervjeerija: Paula Kägu Sel nädalal on Poliitikalabori KOV-valimiste intervjuude sarjas rambivalguses Markus Meier, kes räägib lähemalt enda poliitkarjääri algusest, plaanidest Tartuga ning edasistest ambitsioonidest. Kuidas leidsid oma tee poliitikasse? Eks see poliitikapisik on minu sees olnud juba väiksest saati. Alati on olnud soov asjades kaasa rääkida ja käed külge panna. Read more…

Kristel Birgit Potsepp: „Poliitiline kultuur vajab ümberkujundamist”

Intervjueerija : Johanna Rannik Jätkub Poliitikalabori KOV-intervjuude sari, kus tutvume paari kandidaadiga, keda mõnikord meie instituudiski näha võib! Skytte magistrantuuris õppiv Kristel Birgit Potsepp avab meile oma kandideerimise tagamaid, naiste elu poliitikas ning oma nägemust ülikoolilinnast. Alustuseks räägi veidi endast! Kes ja kust ning muidugi – miks ja kuidas poliitika?Mina Read more…

Riigiteaduste tudeng Karoliina Lorenz: “Et näha reaalseid muutusi, on vajalik ise  “rattad käima panna…””

Käesolevas intervjuus räägib KOV-valimiste kandidaat ja riigiteaduste teise aasta tudeng Karoliina Lorenz lähemalt endast, valimistel kandideerimisest ja eesmärkidest, Tartust ning noorte poliitilisest osalusest. Meeldivat lugemist! Räägi esialgu endast: kuidas sattusid üldse poliitikasse?Oh, siis tuleb alustada täitsa algusest. Oli 12. klassi september-oktoober ning eks iga noor hakkab sellel hetkel rohkem mõtlema, Read more…

Võimuprotsessid nõiajahis ehk kes kaalub rohkem kui part*

Autor: Daniel Tamm Järgnevas kirjatöös võtan ma võimuprotsesside lahkamiseks eritleda võimu kahte palet nagu kirjeldasid neid Peter Bachrach ja Morton Baratz ning seda 16. ja 17. sajandil Lääne-Euroopas vohanud nõiajahi kontekstis. Selle käigus soovin näidata järgmist: võimu esimene pale avaldub kohtumõistja ülevõimu näol ning teine pale väidetava nõia võimetuses end süüdistuste Read more…

Olle Paas: Pidu, Brexit ja pohmell

Meie pidevalt muutuvas maailmas on sageli raske eristada ja mõista kõiki elulisi nähtusi. Üks etemaid lahendusi on süstematiseerida seda mitmekesisust tuginedes mudelitele. Mudelid ei pea piirduma aga keeruliste valemitega – paremal juhul tuginevad nad tuttavatele nähtustele. Üks selline nähtus võib olla regulaarne reedeõhtune pidu, mis oma lihtsakoelisusest hoolimata sobib seletama Read more…

Emil Tode “Piiririigi” poliitilis-semiootiline perspektiiv

Autor: Daniel Tamm Aastal 1993 nägi ilmavalgust Tõnu Õnnepalu alias Emil Tode “Piiririik” ja lahkus legendaarne semiootik Juri Lotman. Eesti oli äsja (taas)iseseisvunud ning valitses ärev olustik: küsimus sellest, kas ja kuidas suudab Eesti Euroopaga ühilduda, valmistas peavalu nii riigitüürijatele kui tavakodanikele. Niisiis langes “Piiririik” soodsale pinnasele ja kristalliseeris kirjanduskaanonis Read more…