Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid?
Õppisin möödunud kevadsemestril Tšehhis Masaryki ülikoolis. Alguses soovisin kandideerida Karli ülikooli Prahasse, kuid sel semestril polnud see võimalik. Seega läksin õppima Brnosse ja on mul hea meel, et valisin suurlinna asemel mõnusa tudengilinna. Valikuks jäi Masaryki ülikool, sest selle kodulehekülg jättis asjaliku mulje ning tundus, et rahvusvahelistele programmidele pannakse suurt rõhku. Samuti pakub Masaryki ülikool erinevalt paljudest teistest Kesk-Euroopa ülikoolidest hulgaliselt ingliskeelseid aineid, ka bakalaureuse tasemel. Välissemestril käisin Erasmuse programmiga.
Kas välisvahetuse tõttu lükkub ka nominaalne õppeaeg edasi?
Jah, sest pean läbima veel mõned kohustuslikud õppeained, mis kevadel välisvahetuse tõttu tegemata jäid.
Kuidas erines Sinu valitud ülikool Tartu Ülikoolist õppekorralduse poolest? Kas ained olid ülekantavad Tartu Ülikooli õppekavadele? Millised neist?
Õppekorraldus Masarykis on suhteliselt sarnane Tartu Ülikooliga. Erinev oli võib-olla see, et loengud olid oma olemuselt sarnased seminaridega. Õpilased polnud auditooriumis passiivsed ning üldjuhul osales ühes loengus maksimaalselt 30 inimest, see jättis ruumi arutelule. Semester lõppes uurimistööde esitamiste ja kirjalike eksamitega. Igas aines sai ka vähemalt üks grupitöö tehtud. Kandsin üle kõik valitud õppeained, kuid ühe aine pidin asendama.
Millised olid märkimisväärsed sarnasused-erinevused Tartu ja Sinu valitud ülikooli vahel?
TÜ ja Masaryk on sarnased selle poolest, et mõlematel puudub üks konkreetne õppehoone, teaduskonnad on laiali ja see teeb ülikooli suureks. Erinevusena võib välja tuua, et kui TÜ on mingil määral rahvusvaheline, siis Masaryk on väga rahvusvahelise õppekeskkonnaga ülikool, seda vähemalt bakalaureusetasemel. Tšehhi tuntumate ülikoolide taset peetakse väga heaks ning võrreldes näiteks Lääne-Euroopa ülikoolidega on ka õppetasud madalamad. Minu kaasõpilaste seas oli palju slovakke, ungarlasi ja ameeriklasi, kes olidki sinna püsivalt õppima tulnud.
Kuidas said rahaliselt hakkama? Kas said toetust ning kas see oli piisav?
Võib-olla olen üks vähestest, kes ütleb, et stipendium kattis minu elamiskulud ning oli igati piisav. Tšehhis on imeodav transport ja ka tudengielu nautimine on küllaltki taskukohane. Samas andis vanemate toetus mulle vahetuse ajal võimaluse päris palju reisida.
Kuidas leidsid elamiskoha?
Elamise leidsin Brno välismaalastele suunatud Facebooki grupist. Kirjutasin kuulutuse, et otsin elamiskohta ning mulle vastas üsna kiirelt Tšehhi noormees, kes pakkus ühte tuba enda korteris. Nii jagasingi korterit tema ja Norrast pärit arstitudengiga. Tulevastele vahetusõpilastele soovitan valida elamiskoht kas ühiselamus või korteris, kus elavad ka teised vahetusüliõpilased, sest nii on kindlasti palju lõbusam!
Kas ja miks soovitad sinna minna? Kellele välisvahetust soovitaksid?
Rahvusvaheliste suhete tudengile võiks ju kogemus rahvusvahelises õppekeskkonnas lausa kohustuslik olla. Soovitan vahetussemestrile minna kindlasti igaühel. Eriti peaksid võimalusest haarama need, kes soovivad end erialaselt veelgi täiendada. Välisülikoolid pakuvad tohutult põnevaid õppeaineid ja see aitab näha oma valdkonda täiesti uue nurga alt. Teisalt paneb välismaal õppimine proovile ja õpetab hakkamasaamist igasugustes olukordades.
Mis oli semestri jooksul kõige raskem?
Kui kõik kodused on tööd on aegsasti tehtud, pole mingisuguseid raskusi. Eks vahepeal tikkus koduigatsus ligi, kuid tegevust oli palju, mistõttu ei olnud mul liiga palju aega kodu taga igatseda.
Intervjuu: Poliitikalabor
0 Comments