Autor: Ranno Rokk

2021-22 sügissemestri silmapaistvamaks liikmeks on Antero Leedu. Antero on keegi, kellel on alati palju uusi ja huvitavaid mõtteid, kuidas Seltsi elu paremaks teha. Selles intervjuus räägib ta, milline on tema kogemus RTS-iga olnud.

Kuidas on sinu kogemus seltsiga senimaani olnud?

Kogemus on hea, aga veidi pinnapealne. Covid-periood pole ka minu ülikooli perioodil peatunud ning seetõttu on omavaheline ja päriseluline kokkupuude olnud kindlasti minimaalsem kui seda tahaks. Küll, aga tuleb halvimast olukorrast parim teha ning usun, et RTS saab sellega hästi hakkama.

Jõulupeost olen palju head kuulnud, äkki järgmine aasta näen oma silmaga ka ära! 

Millal sa ürituste toimkonnaga liitusid ning milleks on see sinu jaoks aja jooksul välja kujunenud?

Otseselt ei oska öelda millal ja miks. Ma kuidagi voolujooneliselt sattusin toimkonda üks hetk 2021 kevadel. Vist pakkusin Paulale välja, et teeks sportliku kuu (RTS liigub), et oleks mingigi kokkupuute punkt seltsi liikmete vahel ja omakorda anda kõigile põhjus nautida ilusat kevadet. Ma muidugi ei arvestanud sellega, et pean oma idee realiseerima ka, kuid tegime ära. Oli tore, kutsuti ÜTK koosolekule emotsioone jagama ja nii ma jäingi sinna paigale.

Kuidas on senised RTSi üritused sinu ülikooliaega sisutanud?

Ma võib-olla olen selles osas halb eeskuju ehk kõigil üritustel pole kohal käinud, lihtsalt pole ajad üldse sobinud. Küll aga olen igal üritusel kohal, kus on võimalik! 

Isiklikud lemmikud on kõik vabas õhkkonnas toimuvad üritused, kus saab lisaks omavahelisele võistlusele või pingsale mõttetööle ka veidi chillida üheskoos. Seega suvepäevad ja beerpong on kindlasti kaks lemmikut olnud. Samuti ei tasu mainimata jätta tiimisiseseid üritusi – tänu nendele saan aru, et mind ümbritsevad tõepoolest vinged ja südamlikud inimesed. 

Mis on mingi asi, mida sa seltsis teinud oled, mille üle sa kõige rohkem uhkust tunned?

Kui aus olla, siis ega ma ei oska näpuga küll näidata. Minu arust kõik teised palju tublimat tööd teinud ja tahaksin neid tänada. Seda ma teengi. Aitäh teile kõigile, kes seda seltsi aastast-aastasse elus on hoidnud ja hoiavad ka tulevikus. 

Mida soovitaksid esmakursuslastele, kes ei ole veel nii palju seltsiellu panustanud kui soovib?

Kui ei taha, siis ära tee. Kui tahad, siis tee hästi. Ehk pole mõtet niisama passida mingi idee peal ja kui tahad midagi katsetada (ürituskorraldus, artikli kirjutamine, fototöötlus vms), siis seltsi seinte vahel on hea selliseid asju teha. Saad endaga kaasa pagasi head ja paremat, mida hiljem ka pärisellu viia. 

Enda näitel, tahtsin teha mingi laheda postri RTS liigub ürituseks ja see oli piisav motivatsioon, et taas tõmmata alla Photoshop ja sellega mängima hakata. Nüüdseks on see otsus viljakaks osutunud, sest saan samu oskusi ka töö juures kasutada. 

Mis on sinu edasised plaanid seoses seltsiga?

Vastust teab vaid tuul. Võiks seda ja toda teha, aga ega ma tegelikult ei tea kah. Kui tuleb mõni idee, siis küll ma teen häält ja leian enda kõrvale inimesed, kellega koos see realiseerida. Siiamaani on see toiminud märkimisväärselt hästi. 

Viimaks, mis sa oleks teinud, kui sa poleks võitnud?

Tundub, et me ei saagi teada.

Categories: Intervjuud