Intervjueerija ja toimetaja: Miriam Kalja
Transkriptsioon: Marijana Kreek
Poliitikalabori peatoimetaja asetäitja Miriam kohtus aprilli lõpus Skytte instituudi juhataja kohusetäitja Maili Vilsoniga. Maili oli enne uude ametisse astumist Skytte tudengitele tuttav asejuhatajana õppetöö alal ja hiljuti asus ta ka juhtima rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute magistriprogrammi. Bakatudengitega on tal sel aastal tihedam kokkupuude Euroopa Liidu poliitika õppeaines. Head lugemist!
Alustuseks küsikski kohe: kas on mõni teema, millele sa tahaksid oma ametiaja jooksul erilist tähelepanu pöörata?
Minu ametisoleku aasta eesmärk saab olla muidugi ainult selle kindlustamine, et instituudil oleks stabiilne juhtimine. Soovin, et kui uus juhataja tuleb, siis oleks vahepealse aasta jooksul kõik olnud sujuvalt juhitud.
Üks teema on kindlasti õppega seonduv sellepärast, et ülikoolis on praegu väga suure tähelepanu all õppekava uuendused. Selle raames on oluline ka tehisaru teema ja mitte ainult tudengitele, vaid ka õppejõududele endile – kuidas ja kui palju seda oma töös kasutada. Õppejõud muretsevad päris palju selle üle, et kuidas õpetada nii, et me ei kaotaks ülikooli mõtet. On oluline, et saaksime aru, et tehisaru on ainult tööriist ning et see ei aita meie eest mõelda, eriti meie erialal.
Teiselt poolt on oluline kogu õpi- ja töökeskkonna teema. Instituudi endine juhataja Kristiina Tõnnisson pööras sellele väga palju tähelepanu ja see oli tema jaoks ülioluline, et kõik tunneksid end Skyttes hästi. Tänu sellele vaatavad võib-olla ka teised instituudid, et Skyttes on nii tore õppida ja töötada. See on asi, mille kallal peab ka edaspidi töötama. Näiteks kaalume hetkel, et kas me saame neljandal korrusel oleva katusealust ala tudengialaks muuta. Sellega ma loodan küll saada ühe aasta jooksul hakkama, kõik vajalikud nõusolekud on meil juba olemas.
Selle tehisaru teemal ma korra küsiks juurde, et kas on suundumust rohkem klassiruumis esseede kirjutamisele koduste kirjatööde asemel?
Kindlasti ei soovi me jätta muljet, et õppejõud ei usalda või ei taha usaldada tudengeid, aga see on inimloomuses, et kui sul on mitu tähtaega korraga ja tuleb pingutada, siis sa kuskil nagunii teed järeleandmisi. Võib-olla tehisaruga on lihtsam neid järeleandmisi teha, aga see on tegelikult väga suur kaotus. Meie Skyttes tegeleme riigiteaduste distsipliiniga, aga tehisaru on tunginud kõikidesse teistesse eluvaldkondadesse ja kui me kogu oma elu tehisarule delegeerime, siis on see inimkonnale väga suur kaotus.
Kindlasti, jah, õppejõudude jaoks on see murekoht, et meie eriala on selline, kus tuleb palju kirjutada ja läbi selle kirjutamise ka oma mõtlemist arendada. See protsess ongi valulik ja ebamugav ning on loomulik, et me keegi ei taha seda läbi elada. Samas ilma selleta ei toimu ka arengut. Me ei ole veel leidnud kõiki lahendusi, aga on oluline, et ülikool tagaks just nende oskuste õppe, mis riigiteadlasele on olulised.
Sel tehisaru teemal võiks lõputult rääkida ja siin on tegelikult ka erinevaid vaateid. Tehnooptimism on üks pool sellest: enamik õppejõudusid saab aru, et tehisaru saab olla hea ja tegevusi toetav. Aga kõigepealt on vajalik aru saada, mida sa teed ja suuta hinnata seda, mis sealt tehisarust välja tuleb. Ja selleks on vaja eelteadmisi – ikka seda vana head kriitilist mõtlemist, mis on riigiteadlase number üks tööriist üldse.
Aga tulles sellise instituudi igapäevaelu juurde – kuidas on majanduslikult keeruline aeg mõjutanud instituudi tööd ja ülalpidamist?
Ütleme niimoodi, et ülikooli mõistes on Skytte olnud viimastel aastatel isegi luksuslikus positsioonis. Meie instituudi töökorraldus on taganud, et teadlased taotlevad oma teadusprojekte, õpetavad ja lisaks on meil rakendusuuringute keskus RAKE, mis teeb ühiskondliku mõjuga uuringuid. Meil on õnnestunud seda süsteemi üles ehitada paremini kui mõnedes teistes instituutides, kes sõltuvad suuresti vaid riigipoolsest toetusest. Sellepärast on meil praegu ilmselt natuke parem majanduslik seis kui mitmel teisel.
Inflatsioon ja palgasurve mõjutavad meid kahtlemata ka. Ülikooli palgad ei ole kindlasti Eesti mõistes kõrged. See on ka üks osa sellest, miks peab tähelepanu pöörama ka teistele aspektidele. Seesama töökeskkonna teema – kui inimestel on hea olla, siis võib-olla alati pole kõrgem palk number üks argument. Selles mõttes on meil olukord olnud veidi parem kui ülikoolis keskmiselt, aga see ei ole iseenesestmõistetav. Kas meil on ka tulevikus välistudengeid ja kas meil on ka tulevikus raha selle jaoks, et teha ägedaid projekte ja toetada ägedaid algatusi? See on miski, millega peab kogu aeg edasi tegelema. Ei saa jääda lootma ainult ühele tegevussuunale.
Kuidas magistriõppega plaanid on? Nii tasuta magistriõppe ja õppemaksudega kui ka näiteks erinevate õppekavade jätkamise või muutmisega.
Sellel aastal oli esimene kord, kus me proovisime ülikooli algatusel uut süsteemi. Euroopa Liidu kodanikud, sealhulgas eestlased, saavad magistrisse õppima tulla tasuta ja kõik, kes on väljaspoolt Euroopa Liitu, peavad maksma. See süsteem on meil esimest korda, nii et hetkel ei oska veel öelda, kas see õigustab ennast. Seda enam, et enamikes teistes sotsiaalteaduste valdkonna õppekavades on nüüd ingliskeelsetel õppekavadel õppetasu. Kas meie praegune süsteem on Skytte jaoks pikas perspektiivis jätkusuutlik valik, seda praegu ei oska öelda.
Minu jaoks on mõttekoht see, et isegi kui õppemaksu polnud, oli kahe õppekava vahel näha selget kontrasti: ühe vastu oli suur huvi ja teise suhtes, hoolimata tasuta õppest see huvi puudus. Mainitu näitab, et küsimus ei ole rahas. Küsimus on milleski muus. See on miski, millele me peame natuke mõtlema.
Sessioonõpe ehk Euroopa õpingute magistriõpe on praegu ennast igati õigustanud. See tundub selline mudel, mis töötab päris hästi, kuigi sessioonõppe formaat iseenesest on nii üliõpilastele kui ka õppejõududele ikkagi suhteliselt koormav. Jällegi, kui me vaatame sotsiaalteaduste valdkonda üldiselt, siis enamik magistriõpet ongi sessioonõppes. Ainult meil on ingliskeelsed õppekavad päevaõppes. Meil on plaanis neid õppekavasid uuendada, aga mitte neid kuidagi ära kaotada või kinni panna. Rahvusvaheline õpe ja igapäevaselt majas olevad tudengid on ikkagi suur väärtus ja me kindlasti tahame nende programmidega jätkata.
Õppetasude kohta praegu ei oska täpselt öelda. Ma arvan, et me mingeid järeldusi selle esimese aasta põhjal saame teha, aga praegu oleks liigne kiirustamine kohe ümber otsustada. Tõenäoliselt me proovime vähemalt ühe aasta veel praeguse süsteemi järgi.
Üks Skyttes õppimise variant on ka mikrokraadid, millest üheks variandiks on Poliitikaakadeemia. Kuidas nendega läheb?
Jah, mikrokraadidega tahame jätkata, aga meil on olnud niimoodi, et mõned kraadid on väga hästi töötanud ja mõnesid oleme proovinud, kuid ei ole nii suurt huvi olnud. Meil on praegu kaks päris hästi toimivat mikrokraadi, millest üks on riigihangete korraldamise ja teine terrorismialane mikrokraad. Nendega on meil plaanis jätkata.
Teiste, kaasa arvatud Poliitikaakadeemia vastu ei ole praegu eri põhjustel see huvi olnud piisav, et samamoodi jätkata ja me peame mõtlema, kuidas seda siis teisiti teha. Poliitikaakadeemia puhul on ka nii, et toetust sellele algatusele on ühelt poolt väga palju, aga teiselt poolt mõned just ütlevad, et nad tahaksid seda magistrikraadina. Aga see on päris suur samm ja selle tegemiseks me ikkagi tahaksime enne kindlust, et see idee hakkab tööle.
Mikrokraadide puhul on suureks väärtuseks see, et meil on tegelikult ju instituudis selliseid suuri nimesid nagu Alar Streimann, Arnold Sinisalu, Rainer Saks ja Toomas Hendrik Ilves. Tõenäoliselt tuleb mainekaid külalisi veel juurde. Kindlasti tahaks, et nemad saaksid võimaluse oma teadmisi ja kogemusi edasi anda, kas mikrokraadides või veel rohkem õppetöös osaledes. See on ka üks neist valdkondadest, kus me veel mõtleme, kuidas seda kõige parem teha oleks.
Kas ma saan siis õigesti aru, et Poliitikaakadeemiat ikkagi sel semestril siis ei toimunud?
Poliitikaakadeemiat sel semestril ei toimunud ja ei toimu ka järgmisel semestril. Hetkel me kogume mõtteid, kuidas oleks seda kõige parem teha. Ei tahaks algatust maha matta, sest suur eeltöö on tehtud, aga toimivat lahendust veel otsime.
Kui te nüüd mõtlete kõigi instituudi tudengite peale igas õppeastmes, siis millisena näete Skytte instituudi lõpetajate panust ühiskonnas?
Ma alustasin siin instituudis kunagi tööd turundusspetsialistina õppides samal ajal doktorantuuris. Siis pidi kogu aeg vastama küsimusele – ja ma usun, et see ei ole muutunud täna –, et kes minust saab, kui ma lõpetan riigiteaduste eriala.
Mina olen kogu aeg olnud väga seda meelt, et riigiteaduste eriala või poliitikauuringute valdkonna väärtus üldisemalt ongi ikkagi selles, et õpingute käigus ei omandata ühte kindlalt ametit. Me ei keskendu vaid konkreetsetele teadmistele, vaid ka sellele, et kuidas neid rakendada erinevates valdkondades. Mida sa lõpuks oskad teha nende teadmistega, mis Skyttes antakse, on see põhiline asi. Iga inimene, kes meie juurest lahkub, võiks saada hakkama ükskõik kus ja olla suuteline kohanema vastavalt olukorrale.
Skytte instituudi vilistlasi võib leida eri elualadelt ja meie jaoks on oluline vilistlaste võrgustikku veel tugevamaks ehitada. Meil on hea algus selleks tehtud meililistide ja ühisüritustega, aga kindlasti saab siin rohkem teha, et inimesi veel tugevamini üheks kogukonnaks kokku tuua.
Vilistlaste kogukond kõlab küll ägeda eriilmelise seltskonnana, kus kõiki inimesi ühendab seos Skyttega!
Selle nimel me tõesti töötame, et Skytte oleks ikkagi kvaliteedimärk. Ka meie välismaalastest lõpetajate kogukonda ei maksa alahinnata. Inimeste õpikogemused võivad olla erinevad, nad võivad oma Eesti-kogemuse juures väärtustada erinevaid asju, aga nad on kõik Tartu ja Eesti fännid ja see on ülioluline, et Eesti tuntus läbi selle ka edaspidi kasvab. See on ikkagi ülilahe, et rahvusvahelised õppekavad aitavad sellele palju kaasa. Eesti-suguse riigi jaoks on see suur väärtus.
Mis sa lõpetuseks veel sooviksid öelda?
Ma väga soovin, et õhkkond Skyttes jääks samasuguseks nagu ta on olnud seni ning et tudengitega saaks jätkuvalt koos rõõmustada ja koos ka asju veel paremaks teha. See on Skytte suur väärtus ja sellesse mõtteviisi kavatsen ka ise investeerida, et see kestaks edasi!
0 Comments