Autor: Lauren Saimre
Toimetaja: Emma Kilmi
Pingeline vastasseis ja etteaimamatus Ungari tuleviku osas leidis oma pöördelise lõpu valimispäeval, 12. aprillil. Paremtsentrist ja Fideszist väljakasvanud Péter Magyar, parteist Tisza, võitis valimised pika puuga ning loodab valitsuse kokku panna maikuu keskpaigaks (Reuters, 2026). Plaanid riigi edaspidiseks toimimiseks on selged: võimude lahususe comeback, korruptsiooni väljajuurimine ning tihedam koostöö Euroopa Liiduga. Samuti hakatakse läbi viima vajalikke reforme pärast 16-aastast Viktor Orbáni ja tema juhitud Fideszi partei ainuvõimu, mis jättis maha stagneerunud süsteemid nii poliitikas, majanduses, hariduses kui tervishoius (solgitud valimissüsteem, langenud ostujõud, nõudlikum tööturg, tsentraliseeritud haridussüsteem, alarahastatud tervishoiusüsteem ja muudki).
Aga niikaua, kuni kauaoodatud muudatusi ellu viiakse, vaatame tagasi RTSi õppereisile Budapesti ning sellele, milline nägi välja valimiste-eelne Ungari. Õppereis korraldati Erasmus+ projekti “RTS demokraatia eest” raames.
Võlgneme suure tänu meie koostööseltsile Politológus Műhely, kes võtsid meid soojalt vastu ning tutvustasid meile Ungarit ja sealset poliitilist õhustikku.
Reisiseltskond jõudis Budapesti 24. märtsi ennelõunal, kus tervitasid neid palav päike ning kolm Ungari noort, Anna, Ábris ja Dániel, kelle juhistel jõuti õige bussi ja metroo peale. Juba bussiga sõites jäid silma mitmed huvitavad valimisplakatid, küll irvitusse moonutatud Volodõmõr Zelenskõi näost, küll Ursula Von der Leyeni ja Manfred Weberi portreedest.
Peatselt ilmusid välja värvikalt karikatuursed plakatid ka Péter Magyarist. Ei olnud raske aimata, kes nende plakatite taga seisab… Valitsev demagoogia pani riigiteadlaste häirekellad tööle – nendega üritati manipuleerida! Anna lisas muuhulgas, et laimukampaaniat tehakse maksumaksja raha eest, mis illustreerib Fideszi ebaausat käekäiku ja retoorikat eriti hästi. Kui plakatid (kehtib nii laimukampaaniate kui Fideszi valimisplakatite kohta) täis soditakse, asendatakse öösel need uutega ja nii iga päev. “Raha on,” nagu kirjutas üks Eesti ajakirjanik oma Twitteri seinal.
Ungari parteidel ei ole aga kombeks tulla tänavatele oma telgi või putkaga, kus jagataks komme, flaiereid ja muud nänni nagu näiteks Eestis. Populaarsemad on suured rally’d ja avalikud esinemised, samuti ukselt uksele käimine maapiirkondades. Viimane mängis eriti Magyari kasuks: peaaegu et kogu riigi meedia oli Fideszi mõjuvõimu all, mis jättiski ainukeseks mõjuvaks kampaaniameetodiks maapiirkondades ukselt uksele käimise ja poolehoiu võitmise tänu laiale vabatahtlike võrgustikule.
Foto. Kleeps tänavapostil, laeva nimi “Ungari”.
Orbán: “Me pole uppumas! Nii me ujumegi!”
Selle jutu peale läks kõht tühjaks – sammud söökla poole! Ungari Lángos ehk frititud saialaadne toode, mille peale pannakse enamasti hapukoort ja riivjuustu, kujunes esimesel päeval populaarseks valikuks. Edasise reisi jooksul sai proovitud ka ungaripärast sealihaguljaši (gulyás), guljašilaadset lihapada (pörkölt), hapukoore ja paprikaga hautatud liha ehk paprikašši (paprikás), kalasuppi (halászlé) ja muidugi ka ungaripärast letšot (lecsó).
Juba päeval ringi käies olid riigiteadlased näinud, kui ilus on Budapesti linn. Kõrged ehitised nii romaani, gooti, baroki kui ka neoklassitsistlikus stiilis; kümned ja kümned skulptuurid ning tegelikult ka omapärased inimesed linnaruumis (mingi äratundmine oli selles enesele võõras suurlinnas). Eelnevat kinnitas aga veelgi õhtune praamikruiis Doonau jõel. Mööduti kaldal öötuledes sätendavast parlamendihoonest ja Buda lossist ning sõideti läbi Széchenyi kettsilla ja Erzsébet silla alt.
Skulptuuriimpeerium
Kruiisijärgsel jalutuskäigul (suunaga praamipeatus – hotell) jäi ette üks grandioosne skulptuur, mille ette oli pika metalltraadijupiga kinnitatud mitmeid tekstikesi ja pilte inimestest. Lähemal uudistamisel selgus, et need olid kinnitatud protestiks skulptuuri vastu. Piltidel olid Holokausti ohvrid ja kirjad protestijatelt ning ohvrite peredelt. Fideszi rahastatud skulptuuri ametlik nimi – A német megszállás áldozatainak emlékműve – viitab Saksa okupatsiooni ohvritele teise maailmasõja ajal, kuid on saanud kriitikat just selles osas, et skulptuuri installeerimise ajendid olid poliitilised. Väidetavalt pisendab idee skulptuuri taga Ungari riigi rolli nii juutide küüditamises (Holokausti vältel) kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa liitlasena olemises (teises maailmasõjas, enne Saksa okupatsiooni aastal 1944).
Orbáni valitsuse ajal ja ajendil on linnaruumi juurde ehitatud ja/või renoveeritud enam kui 2000 skulptuuri ja mälestusmärki (Benedek, 2025), mille funktsioon on maalida Ungari ajaloost moonutatud tegelikkus. Peamine narratiiv seisneb väites, et riigi iseseisvuse kaotamine ajendab ühiskondlikku traumat (ibid). Selline ühismälu mõjutamine ja ajaloo-propaganda on mänginud hästi kokku Fideszi rahvusluskuvandiga, mille abil on Orbán ja Fidesz tugevdanud oma legitiimsust järgijate hulgas (ibid). Ehk Orbán ja Fidesz on justkui need, kes Ungarit kõige “paremini” hoiavad.
Populistlik retoorika kajastus ka eelnevalt mainitud laimukampaaniates (plakatid, AI-videod), millega Orbáni-aegsest Ungarist on jäetud positiivsem mulje, süüdistades kindlat osapoolt milleski, mida riik tegelikult ise süvendab. Kuidagi oli aastate jooksul suudetud elanikkonda veenda niiviisi ka Ukraina-Vene sõja osas, süüdistades siseriiklikes kriisides Ukrainat ja Euroopa Liitu, võtmata muuhulgas kindlat seisukohta Venemaa kohta.
Teisel päeval külastati Loránd Eötvösi ülikooli (ELTE). Sealne professor, Gábor Illés andis riigiteadlastele loengu seoses karismaatilise juhi kontseptsiooni tähtsusega Ungaris ning orbanliku poliitikaga, mille järel suunduti ülikooli tuurile. Asutus sai oma nime kunagise tippfüüsiku Eötvös Loránd Ágoston (Ungari-pärases vormis muidugi, mille kohaselt kirjutatakse perekonnanimi enne eesnime) järgi, kus sirguvad muude seinast-seina erialaliste hulgas ka Ungari riigiteadlased. Samas koolis käis muide ka Orbán, kus pani koos teiste asutajaliikmetega aastal 1988 aluse Fideszi parteile.
Viktor Orbán, “põhiseaduslik” seaduste muutja
Orbán on läbi aastate vorminud Ungari õigusruumi nii, et see toetaks kõige paremini Fideszi võimulpüsimist. Juba esimesel taasvõimule saamise aastal 2010-2011.a uutis Orbáni valitsus muuta põhiseadust 12 korral (Scheppele, 2022). Üks olulisemaid oli parlamendi suurust puudutav reform, mis vähendas Ungari parlamendi suurust 394 liikmelt 199le. Antud põhiseaduslik muudatus oli kiire, ühepoolne ja läbipaistmatu, sest läbirääkimisi ei toimunud ei kodanikuühiskonna tasandi ega koalitsiooniga,. Valitsus selgitas seda säästlikkuse ja riigi juhtimise efektiivsusega (Scheppele, 2022), mis võis kohati tõele vastata, kuid fakt on see, et antud seadusmuudatusega kaasnes ka üleriigiline valimispiirkondade ümberjoonestamine ebaausatel eesmärkidel.
Valijate valimine ehk gerrymandering näeb ette valimispiirkondade suuruse kohandamist (peamiselt piiride ümbertõstmist, teatud valimispiirkondade hajutamist või n-ö kokku pakkimist) vastavalt valitseva üksuse huvidele, andes neile valimistel teatud edumaa.
Ungaris tehti seda nii, et opositsiooni toetavad valimispiirkonnad tõsteti kokkupoole, tehes nad küll pindalalt ja elanikkonna arvu poolest suuremaks, kuid võimaldasid arvuliselt vähematel opositsiooniparteide kandidaatidel parlamenti pääseda. Koalitsiooniparteisid (sh peamiselt Fidesz) valivaid piirkondi aga hajutati, et Fideszi valijaid oleks suuremalt jaolt igal pool, andes Orbáni parteile iga tulemuse korral rohkem parlamendikohti. Süsteemi ebaausust ilmestab hästi üks uuring (Political Capital Policy Research and Consulting Institute, 2012), mis selgitas välja, et kui Fidesz ja vasak-opositsioon oleksid saanud pärast valimispiirkondade kaardistiku muutmist valimistel sama palju hääli, siis Fidesz oleks lausa kümne parlamendikohaga opositsioonist eespool.
Pärast ELTE peahoone külastamist suunduti ülikooli satelliithoone pööningul asuva Politológus Műhely’ seltsiruumi, mis oli veidi suurem RTSi omast. Mõõdulinti kaasas polnud, seega täpsed andmed jäid teadmatuks. Selgus ka asjaolu, et Ábris ja Dániel olid eestlastele paari kilo jagu kreppe küpsetanud, ennäe imet! Pannkoogid pisteti põske ja mindi esitlusi kuulama. Lotte ja Susanna tutvustasid Eestit, Ábris Ungarit. Päev lõppes eestlaste ja ungarlaste ühise sööminguga Ungari-pärases restoranis ja sellejärgse hängiga Bobeki-nimelises baaris, mis meenutas Genialistide Klubi. Teemasid jagus poliitikast keeleliste erinevusteni.
Suursaatkond ja Parlamendihoone
Kolmandal päeval külastati Budapestis asuvat Eesti Suursaatkonda, kus võeti riigiteadlased soojalt vastu. Saatkonna maja on ehitatud Eesti esimesel iseseisvusperioodil, aastal 1938. Eesti suursaadik Raul Toomas pidas meile maha sisuka loengu Ungaris toimuvast valimiste valguses ja Ungari riigis elamise kogemusest just Eesti saatkonna perspektiivist. Lisaks muule saadi teada, et muuhulgas ilmub Viktor Orbáni nimi ka elektriarvetel. Tegu on aga järjekordne manipuleerimistaktikaga: elektriarve summat vähendatakse kodanike jaoks drastiliselt, kuid lisaraha võetakse juurde riigikassast ja ELi eelarvest, mis pole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
Käidi ära ka Széchenyi termides, kus oli rohkem rahvast kui oleks optimaalselt mahtunud. Turistikas. Kõrged sambad ja meeletus koguses eri struktuuriga basseine jätsid ausalt öeldes sõnatuks (tekkis lausa aukartustunne…ujula ees?).
Neljandal päeval, pärast meeleolukat fotojahti, ootas riigiteadlasi giidituur Ungari Parlamendihoones. Äärmiselt uhke ehitis. Perfektselt sümmeetrilise parlamendihoone massiivsus tuleneb asjaolust, et hoone ehitati kahekojalise parlamendi jaoks. Lisaks pidi see sümboliseerima Austria-Ungari impeeriumi võimsust. 1945. aastal muudeti kahekojaline süsteem aga ühekojaliseks – ehitise massiivse pindalaga polnud nüüd justkui midagi peale hakata. Tänapäeval kasutatakse üht poolt parlamenditööks ja teist esindusürituste ning turistide ja külastajate jaoks. Üllatav asjaolu on see, et hoone valmis vaid 19 aastaga (1885-1904), mis on meeletu saavutus arvestades hoone detailideni lihvitud disaini ja pindala mastaapi. Aitäh, tuhanded töölised!
Hoonet seestpoolt uudistades meenus esimesel päeval reisilistele jutustatud lugu sellest, kuidas Ungari Riigiooper (Magyar Állami Operaház) ei tohtinud väidetavalt tollese Austria-Ungari keisri Joseph I käsul olla ehitatud suuremaks kui Viini Riigiooper, seega ehitati see hoopis uhkemaks. Aga keda huvitavad need kuldpaleed. Lähme Terrorimajja!
Terrorite maja ja reisi lõpp
House of Terror (Terror Háza) on muuseum, mille näitused jutustavad kahest, Hitleri ja Stalini aegsest okupatsiooniperioodist Ungaris. Muuseum täidab oma rolli kui riigipoolset eesmärki kujundada ajalooliste sündmuste narratiivi Fideszi poliitagenda huvides. Muuseum ehitati Orbáni esimese valitsuse algatusel (huvitaval kombel veidi enne 2002. aasta valimisi…) ning sai seejärel oma edapidise rahastuse samuti Fideszilt, mis viitab poliitilistele tagamõtetele (Wells, 2025). Vaatamata sellele on tegemist hoonega, kus tegutses NSVLi okupatsiooni ajal salapolitseiüksus ÁVH (Államvédelmi Hatóság), mis allus KGBle ning kelle poolt pandi aastatel 1945–1956 hoone keldris toime sadu ülekuulamisi, piinamisi ja poliithukkamisi. Tänu audiovisuaalsete ja interaktiivsetele installatsioonidele oli tegemist vägagi efektse muuseumiga ning poliitilise kallutatuse kriitikale vaatamata olid muuseumi näitused turisti ja post-kommunistliku riigi elaniku perspektiivist realistlikud ning tegelikkust mitteilustavad.
Nagu iga kord, kui ajaloo üle mõtteid mõlgutatakse, heidetakse 20. sajandi kommunism ja fašismi selja taha ning minnakse karaokebaari laulma. Üks ungarlane oskas eestlastele suure üllatusena “Metsavendade laulu” kaasa laulda, kuna oli selle Youtube’ist avastanud Eesti muusikamaastikku uudistades. Üks hea laul, mis karaokest meelde jäi: “Vidéki sanzon” Magna Cum Laudelt.
Viimasel täispäeval külastati Ungari rahvusgalerii mahukaimast mahukamat peanäitust ja Europa Experience’i, kus sai matkida Euroopa Parlamendi tööd.
Päike tõusis viimasel reisipäeval nagu aegade algusest päike igal hommikul ikka tõusnud on: tuli asjad kokku pakkida ja sammud lennujaama poole seada. Meid tulid saatma taaskord Ábris ja Dániel – justkui taaskordne “door to door service” – kes kinkisid meile suure paki apelsinimaitselisi kohukesi. “Milline päev!” nagu ütles INGA. Metroo peal sõbrunesime ühe koerakese ja tema omanikuga. Bussil jätsime hüvasti omapäraste valimisplakatitega ja soovisime Ungarile demokraatlikumat tulevikku. Vähem kui kahe tunniga olime kodumaal tagasi, põues teadmine, et 15 eurot on umbes 5423 Ungari forinti ja et vaatamata keelesugulusele ei arvaks keskmine eestlane tõenäoliselt mitte ühegi ungarikeelse sõna tähendust ära.
Allikad
Benedek, K. (01. 12. 2025). Owning the Past: Orbán’s Statue Craze. Green European Journal. https://www.greeneuropeanjournal.eu/owning-the-past-orbans-statue-craze/ (17. 04. 2026)
Scheppele, K. L. (2022). How Viktor Orbán Wins. Journal of Democracy. Vol. 33, Issue 3, pp. 45-61. https://www.journalofdemocracy.org/articles/how-viktor-orban-wins/#f12 (18. 04. 2026)
Political Capital Policy Research and Consulting Institute. (2012). Halfway Into the Hungarian Electoral Reform. www.valasztasirendszer.hu/wp-content/uploads/PC-FES_ConferencePaper_HalfwayIntoTheHungarianElectoralReform_120417.pdf
Wells, A. (2025). House of the Rising Hun. Manipulations of historical memory in Orbán’s Hungary. The Baffler. https://thebaffler.com/salvos/house-of-the-rising-hun-wells (16. 04. 2026)
Than, K., Komuves, A., Gergely, S. (15. 04. 2026). Hungary’s Magyar targets mid-May cabinet formation, outlines key reforms. Reuters. https://www.reuters.com/business/media-telecom/hungarys-magyar-says-suspend-state-media-broadcast-pass-new-media-law-2026-04-15/ (18. 04. 2026)
0 Comments