Nele-Liis Linn: Kas Orwelli düstoopia on Euroopa Liidu tulevik?!

Toimetaja: Emma Kilmi

Meenutades Orwelli teost “1984”, võib keskmisele eestlasele selle paralleelina meenuda Euroopa Liidu asemel Nõukogude Liit: eks ikka kardeti salajasi pealtkuulamisi või väljaandmisi. Ent nüüd tundub, et Suur Vend on võtnud suuna Euroopa Liitu. Miks on viimasel ajal kasutatud Orwelli metafoori Euroopa Liidust kõneldes? Eks ikka chat control’i pärast. Selle aasta oktoobris (14.10) toimub Euroopa Parlamendis chat control’i hääletus, mis mingil määral määrab Euroopa Liidu edasise suuna.

Chat control on seaduseelnõu, mille eesmärk on laste kaitsmine internetis seksuaalse sisuga sõnumite eest. Esimest korda käis selle 2022. aastal välja Euroopa Komisjon, kuid siis see lükati tagasi (Castro 2025). Nüüd on see aga uuesti päevakorda sattunud, sest Taani sai 1. juulist Euroopa Nõukogu eesistujariigiks. 

Oma eesmärgi poolest on chat control küll üllas, ent selle sisu on tekitanud palju poleemikat.

See näeb ette, et Euroopa Liit pääseb ligi kõikidele isiklikele sõnumitele, mida töötleb automatiseeritud süsteem, et tuvastada ebasobivat käitumist (Breyer 2025). Samas on seaduseelnõus  ka lisaklausel, mis välistab sellise järelevalve alt EL-i poliitikud ja riigiteenistujad (Council of the European Union 2024). Lubatakse küll, et andmeid kasutatakse vaid eesmärgipäraselt. Siiski tuleb arvestada et kui on ligipääs andmetele, on oht, et andmed võivad sattuda kolmandate osapoolte kätte. Näiteks oli 2024. aastal Euroopa Parlamendi palkamisssüsteemis PEOPLE suur andmeleke, mis sisaldas nii ID-kaartide kui ka passide tundlikke andmeid (Armangau 2024). 

Parlamendi hääletuse eel on palju ärevust selle ümber, kui tõenäoline on, et chat control päriselt läbi läheb. Euroopa Parlamendis on vajalik qualified majority, mis näeb ette et 55% (27st riigist 15) liikmesriikidest ja 65% ELi rahvastikku esindavad riigid oleksid poolt (European Council & Council of the European Union 2024). Kuigi puuduvad ametlikud andmed riikide hetkeseisukohtadest (selgub pärast hääletust), siis Nõukogu õiguskaitse töörühma lekkinud andmete järgi on poolt 12, vastu 9 ja 6 riiki ei ole seisukohta võtnud (Breyer 2025). Eesti on võtnud seisukoha chat control’i vastu (Breyer 2025). 

Isegi juhul, kui Parlamendis läheb hääletus läbi, ei tähenda see veel täielikku võitu. Selleks, et seaduseelnõu kehtima hakkaks, on vaja ka Nõukogu hääli ja saavutada kokkuleppeid triloogidel, kus on esindatud ka Komisjon (European Council & Council of the European Union 2025). Seaduseelnõu saab läbida kuni kolm lugemist, pärast seda kukub eelnõu läbi, kui ei saavutata konsensust (European Council & Council of the European Union 2025). Seega on Nõukogul võimalik chat control nii-öelda läbi kukutada. Lisaks sellele on võimalik algatada EL-i liikmesriikidel ja ka indiviididel Euroopa kohtus (European Court of Justice) chat control’i menetlust. Euroopa kohtul on õigus annulleerida õigusakte, mis rikuvad fundamentaalseid õiguseid. 

Nagu eelnevalt mainitud, on mure tekkinud Taani eesistujariigi rollist Nõukogus. Nõukogu eesistuja saab agendat suunata ja tuua esile kindlaid teemasid, nagu näiteks chat control. Ent riigi enda agendade läbisurumine pole nõnda lihtne, eesistujariigi eesmärk on eelkõige lepitada kõikide riikide soove ja leida nende vahel kompromiss (European Council & Council of the European Union). Lisaks sellele ei saa Nõukogu eesistujariik ise osaleda hääletustel, mistõttu ei pruugi Taani eesistumine olla sedavõrd määrav. 

Kõik kaotavad, ka Suur Vend

Chat control’i poolt hääletamine oleks europarlamendi saadikutele võrdne poliitilise surmaga. Üheks Euroopa Liidu probleemiks on asjaolu, et sealsed käsitletavad teemad tunduvad Euroopa Liidu kodanikele kauged: paljud Euroopa Liidu kodanikud ei ole tegelikult kursis, mille üle Brüsselis otsustatakse (Moravcsik 1999, 38). Vaatamata sellele tekiks kodanikes tugev pahameel saadikute vastu, kui chat control jõustuks ja hakkaks märgatavalt nende igapäevaellu sekkuma. See tekitaks olukorra, kus järgmistel europarlamendi saadikute valimistel tahetaks neile kätte maksta (Bechwati & Morrin 2007). Näiteks valitakse parlamenti keegi teine või hoopis jäetakse valima minemata, et oma vastumeelsust näidata. Tulemus oleks ikkagi sama – nende toetus langeks tohutult. Seetõttu on ka Parlamendi liikmetel endal põhjus, miks seaduseelnõu vastu hääletada. 

Ei kaotaks ainult parlamendisaadikud ja kodanikud, vaid ka demokraatia. 2025. aasta kevade Eurobaromeetri uuringu järgi on Euroopa Liidu suhtes positiivselt meelestatud vaid 52% kodanikest (Directorate-General for Communication 2025). Toetus Euroopa Liidu vastu võib veelgi langeda, mis viiks paratamatult Euroopa Liidu madalama usaldamiseni  ja seega efektiivsuse vähenemiseni. Chat control rikub demokraatlikke väärtuseid, ning ajal, mil on toimumas autokratiseerumine, on oluline püsida ise demokraatlikud. Euroopa Liidust on saanud demokraatlike väärtuste eestseisja sellisel määral, et demokraatiat võrdsustatakse Euroopa väärtustega. Chat control näitaks Euroopa Liidu aadete nõrkust.

Kõige tipuks on kaheldav ka see, kas chat control lapsi tegelikult aitaks. Isegi kui automatiseeritud mehhanismid tuvastataksid ebasobiva sisuga sõnumeid, järgneks sellele pikk menetlusprotsess. Kuidas ohvriks jäänud last aidata, jõuda tema vanemateni ning karistada ebasobivate sõnumite saatjaid? Seda kõike veel lõputus infovoos, kuhu võivad sattuda ka valetuvastused. Inimesed, kes tahavad kurja teha, teevad seda siiski, leides alternatiivseid lahendusi, et säilitada veebis anonüümsus. Eelkõige on chat control kahjulik siiski tavainimestele, kelle õigus privaatsusele seatakse küsimärgi alla. 

Viited

1. Armangu, R. (2024). “European Parliament under scrutiny after data breach complaints”.  Euronews. https://www.euronews.com/next/2024/08/22/european-parliament-under-scrutiny-after-data-breach-complaints.
2. Bechwati, N. N., & Morrin, M. (2007). “Understanding Voter Vengeance”. Journal of Consumer Psychology, 17(4), 277–291. http://www.jstor.org/stable/27609668. 
3. Breyer, P. (2025). “Chat Control: The EU’s CSAM scanner proposal”. Digitaler Freiheitskämpfer. https://www.patrick-breyer.de/en/posts/chat-control/#timeline.
4. Castro, C. (2025). “The EU could be scanning your chats by October 2025 – here’s everything we know”. TechRadar. https://www.techradar.com/computing/cyber-security/the-eu-could-be-scanning-your-chats-by-october-2025-heres-everything-we-know. 
5. Council of the European Union (2024). “Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL laying down rules to prevent and combat child sexual abuse”. https://www.patrick-breyer.de/wp-content/uploads/2024/04/2024-04-11-conseil-csam-compromis-9-avril.pdf. 
6. Directorate-General for Communication (2025). “European Parliament Eurobarometer : invest in what matters : executive summary”. European Parliament. https://data.europa.eu/doi/10.2861/5711964. 
7. European Council & Council of the European Union. “What does holding the presidency of the council of the EU mean?”. https://www.consilium.europa.eu/en/presidency-council-eu/.
8. European Council & Council of the European Union (2024). “Qualified majority”. https://www.consilium.europa.eu/en/council-eu/voting-system/qualified-majority/.
9. European Council & Council of the European Union (2025). “The ordinary legislation procedure”. https://www.consilium.europa.eu/en/council-eu/decision-making/ordinary-legislative-procedure/.
10. Moravcsik, A. (1999). “Europe without illusions”. Prospect magazine. https://www.princeton.edu/~amoravcs/library/illusions.pdf.