Toimetaja: Lauren Saimre
2025. aasta novembri keskpaigas puhkes Eesti Rahvusringhäälingus (ERR) väärtus skandaal. Nimelt kritiseeris ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann teravalt ERR-i populaarset pühapäevahommikust saadet „Hommik Anuga” ning eriti selle üht saatelõiku, kus saatejuht Anu Välba intervjueeris kahe lapsega geiperekonda. Sellele järgnes avalik skandaal, mille käigus kutsus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme üles avalik-õiguslikku ringhäälingut sulgema (ERR, 2025). Teisalt on peaminister Kristen Michal kutsunud Veidemanni tagasi astuma, väites, et „Eestis ei ole kohta ühe või teise pere alavääristamisele, jagades neid rahvusringhäälingus või ühiskonnas «sobivateks» ja «sobimatuteks»” (Postimees, 2025).
Eelnev langeb kokku suure skandaaliga Briti Ringhäälingu Organisatsiooni (BBC) saates „Panorama”, kus monteeriti kokku kaks klippi Trumpi 6. jaanuari Kapitooliumi kõnest, jättes mulje, et Trump oleks rahvast kutsunud üles vägivallale (Lawal, 2025). Eelneva tulemusel astusid tagasi nii uudiste osakonna juht kui ka BBC juht, mis viis ringhäälingu presidendi ees vabanemiseni (Nanji, 2025). Sellised skandaalid on eriti süvendanud üleskutseid eelkõige konservatiividest populistide poolt „võtta rahastus ära” või erastada avalik-õiguslikud ringhäälingud väidetava „vasakpoolse kallutatuse” tõttu täielikult. See tõstatab küsimuse, kas avalik-õiguslikud ringhäälingud, nagu ERR, tuleks sel juhul samuti erastada ja milline on üldse avalik-õigusliku ringhäälingu roll 21. sajandil.
Eestis on Eesti Rahvusringhäälingu kujunemislugu veidi keerulisem, kuna ERR eksisteeris algusaastatel eraldi institutsioonidena, mitte nagu näiteks BBC, mis alustas ühtse avaliku korporatsioonina, mis hiljem ka riigistati. Algselt olid Eesti Raadio ja Eesti Televisioon eraldiseisvad üksused – Eesti Raadio loodi 1920. aastatel avalik-õigusliku organisatsioonina, enne kui see 1930. aastatel riigistati (ERR, 2008). Hiljem võtsid selle üle nii Nõukogude kui ka Natsi-Saksamaa okupatsioonivõimud, kusjuures Nõukogude võim lõi riikliku Raadiokomitee, et kontrollida avalikkusele edastatavat infot (Raadio Ajalugu Eestis, n.d), Televisioon allus samuti sellele komiteele, kui 1955. aastal ETV Moskva Kultuuriministeeriumi määrusega nr 401 loodi (ETV, 2009). Mõlema institutsiooni roll jäi suhteliselt muutumatuks kuni 1990. aastani, mil Eesti Raadio ja Televisiooni komitee kaotati. Vastuseks sellele võeti vastu ringhäälinguseadus, mi tegi ERRist „avalik-juriidilise isiku”, mis tähendab, et institutsioon säilitati avaliku hüve nimel. Selles sätestati selgelt, et ringhääling peab olema „poliitiliselt tasakaalustatud”, ning paragrahv 26 näeb ette, et edastatav sisu peab kaasa aitama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele ning arendamisele; Eesti riikluse tugevdamisele; Eesti rahvusvahelise maine tõstmisele (Riigi Teataja, 1994). Lisaks tuleb ERRi rahastus otse riigieelarvest, mis erineb drastiliselt BBC mudelist, kus televiisori- ja raadioomanikud maksavad kindlat litsentsitasu juurdepääsu eest BBC sisule ja teenustele.
Avalik-õiguslike ringhäälingute roll on aga viimastel aastatel sattunud poliitilise kallutatuse süüdistuste küüsi. Suures plaanis ei ole see midagi uut, sest ka BBCd on süüdistatud Margaret Thatcheri valitsuse edu pisendamises Falklandi sõjas, mis viis paljud konservatiivid ajendama BBCd erastama (Hendy, 2022). Samuti on rünnatud teisi avalik-õiguslikke ringhäälinguid, näiteks Kanada CBC-d (Canadian Broadcasting Corporation), mida Konservatiivse Partei juht Pierre Poilievre on nimetanud „valitsuse rahastatud meediaks”, keeldudes isegi CBC küsimustele vastamast valimiskampaania ajal (Gollom M, 2025; Mchugh, n.d). Siiski näib kallutatuse tõlgendus olevat pigem parteipõhine. Eriti näitab YouGovi 10. novembri 2025. aasta küsitlus, et 73% Reform UK ja 52% Konservatiivide valijatest usub, et BBC on kallutatud ja vasakpoolne, Leiboristide valijatest usub seda vaid 16% (Smith, 2025). Seega pole probleem otseselt kanalite toodetavas sisus, vaid pigem vastuvõetava sisu tajumises.
Kas sellele usaldusprobleemile on selget lahendust? Kõige lihtsam viis oleks nende kanalite erastamine. Mingis mõttes näib see kui kõige loogilisem lahendus. Need kanalid on kujundanud oma mainet aastakümnete jooksul ja juurdunud avalikku teadvusse. Seega võib väita, et isegi kui need erastada, jääks vaatajaskond nende kanalite juurde ning see mõjutaks kanaleid vaid rahastuse, mitte vaadatavuse osas.
Nii juhtus Prantsusmaal TF1ga, mis erastati 1984. aastal, ühendades kolm väiksemat kanalit uude avalik-õiguslikku ringhäälingusse nimega France Télévisions. Alguses oli avalikkuse ja televisiooni liitude poolt suur vastuseis, sest nähti et saadete kvaliteet langeb Ameerika ning Itaalia tasemele, väites, et erakanal ei täida enda kohustust seoses avaliku informatsiooniga (INA Société, 2012). Siiski mindi erastamisega edasi ning pool ettevõttest müüdi eraomanikule ning 40% avalikkusele (Noam, 1992). Selle tulemusel toimusid teleajakirjanike ja ametiühingute streigid, mis mõneks ajaks peatas osaliselt Prantsuse avalik-õiguslikku televisiooni toimimist. TF1 erastamine osutus edukaks – TF1 kasum kasvas 1988. aastaks 10%, säilitades samal ajal 1980. aastate lõpus 41% vaatajaskonnast. Kuigi see on nüüdseks langenud 27% peale, on see endiselt Prantsusmaa populaarseim telekanal (TF1, 2025). Seega võib avalik-õiguslike ringhäälingute erastamine toimida tõhusalt, eriti kui kanalil on juba tugev maine ja vaatajaskond.
Hoolimata erastamise positiivsetest külgedest peab tunnistama seda, et erakanalitel pole kohustust jagada usaldusväärset ega usutavat informatsiooni. Kuna aga ERR on avalik institutsioon, kehtib sel just seesama kohtustus pakkuda teavet avalikkusele, sõltumata poliitilisest kuuluvusest või kasumimotiivist. ERR erineb erakanalitest nagu TF1, kus võib juhtuda, et kanalite omanikud suruvad läbi selle kanali oma vaateid (samuti, kui TF1’ on süüdistatud liberaalide poolt kui konservatiivset häälekandjat) (Robert, 2021). Seega pole võimalik, et erakanal saab hoida erapooletut positsiooni, kui nende omanikud suruvad kanalile enda agendat. Lisaks on riiklikul ringhäälingul kohustus esindada kõiki Eesti kultuuri tahke, nagu on sätestatud ringhäälinguseaduses (Riigi Teataja, 1994). ERRi olemasolu võib aina olulisemaks kujuneda eelkõige vanemate eagruppide seas, kus interneti ja sotsiaalmeedia kasutus ei ole nii laialdaselt levinud. Samas on oht, et nooremad inimesed ei suuda aina enam tuvastada valeinfot, mis eriti tänapäeva internetis laialdaselt levib – see võib ajendada ka nooremaid ja tulevaseid põlvkondi pöörduma rohkem just rahvusringhäälingute poole.
Seega, lõppude lõpuks, arvestades interneti massilist kättesaadavust, kus üle 90% Lääne- ja Ida-Euroopa elanikest omab ligipääsu internetile (Statista, 2025), kas on endiselt oluline, et eksisteeriks kindel, riigi poolt rahastatud avalik-õiguslik ringhääling? Nagu Prantsusmaa TF1 juhtum näitab, on täiesti võimalik, et ERRi erastamine võib teoorias toimida, aga jääb siiski oluliseks osaks Eesti meediamaastikust. Samuti on praeguses julgeoleku keskkonnas, kus toimub pidev infosõda, siis on optimaalsem hoida ERRi tema avalik-õiguslikus raamistikus, kuna ERR on kohustatud pakkuma avalikkusele objektiivset infot ja uudiseid avalikes huvides. Kuigi teatud väärtusküsimused võivad tekkida –nagu „Hommik Anuga” episoodi puhul –, on oluline märkida, et seadus sätestab ringhäälingut kajastama Eestit tervikuna, mis hõlmab ka mitte traditsioonilisi peremudeleid. Seetõttu, meeldib see teatud osa vaatajatele või mitte, siis ERR-i kohustus on näidata meie riiki sellisena, nagu see on, mitte kui akent kindlasseideoloogilisse paradiisi.
Allikad
ERR. (12. 11. 2025). Ekre algatas Riigikogus eelnõu ERR-i likvideerimiseks. https://www.err.ee/1609856055/ekre-algatas-riigikogus-eelnou-err-i-likvideerimiseks (27. 11. 2025)
Postimees. (13. 11. 2025). Peaminister: Veidemann peaks hindama oma sobivust ERRi nõukogu esimehena. https://www.postimees.ee/8360935/peaminister-veidemann-peaks-hindama-oma-sobivust-erri-noukogu-esimehena (27. 11. 2025)
Lawal, S. (11. 11. 2025). Inside the year-long BBC Saga that led to Trump’s $1bn lawsuit threat. Al Jazeera. https://www.aljazeera.com/news/2025/11/11/inside-the-year-long-bbc-saga-that-led-to-trumps-1bn-lawsuit-threat (27. 11. 2025)
Nanji, N. (12. 11. 2025). BBC apologises to trump over panorama edit but refuses to pay compensation. BBC News. https://www.bbc.com/news/articles/c874nw4g2zzo
The Secretary of State for Culture, Media and Sport. (2016). BROADCASTING. https://downloads.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/about/how_we_govern/2016/charter.pdf
Robert, V. (18. 08. 2021). France’s very own Murdoch. Journalism Research. https://journalistik.online/en/essay-en/frances-very-own-murdoch/ (27. 11. 2025)
INA sociétié. (23. 07. 2012). Audiovisual workers demonstrate at the Eiffel Tower. Youtube. https://www.youtube.com/watch?v=pDW7mTzyNwE (27. 11. 2025)
London Museum. (n.d). The history of the BBC. https://www.londonmuseum.org.uk/collections/london-stories/history-of-the-bbc/ (27. 11. 2025)
TF1 Groupe. (30. 10. 2025). TF1 Group 9M 2025 results. https://www.bouygues.com/wp-content/uploads/2025/10/cp-tf1-resultats-9m-2025-veng.pdf
Smith, M. (10. 11. 2025). Is the BBC biased? What the public think following the Davie and Turness resignations. YouGov. https://yougov.co.uk/politics/articles/53363-is-the-bbc-biased-what-the-public-think-following-the-davie-and-turness-resignations (27. 11. 2025)
ERR. (30. 12. 2009). ETV 1955. https://info.err.ee/1087739/etv-1955 (27. 11. 2025)
ERR. (31. 12. 2008). Raadio 1926-1940. https://info.err.ee/1087755/raadio-1926-1940 (27. 11. 2025)
Telekommunikatsiooni alused. (n.d). Raadio Ajalugu Eestis. https://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom2/raadio_ajalugu_eestis.html (27. 11. 2025)
Buchanan, B. (19. 11. 2025). PBS, NPR stations struggle with trump-fueled government funding cuts. The Free Speech Center. https://firstamendment.mtsu.edu/post/pbs-npr-stations-struggle-with-trump-fueled-government-funding-cuts/ (27. 11. 2025)
Gollom, M. (10. 04. 2025). Analysis. Conservatives are limiting media access to poilievre. Is it helping or hurting him? CBC news. https://www.cbc.ca/news/politics/pierre-poilievre-media-access-1.7506045 (27. 11. 2025)
Mchugh, C. (n.d). Pierre Poilievre’s biggest selling point is now a huge liability. Politico. https://www.politico.com/news/magazine/2025/04/12/pierre-poilievre-trump-canada-prime-minister-00286947 (27. 11. 2025)
Ringhäälinguseadus. (19. 05. 1995). https://www.riigiteataja.ee/akt/831359 (27. 11. 2025)
Hendy, D. (30. 03. 2022). Why Margaret Thatcher waged war on the BBC. Literary Hub. https://lithub.com/why-margaret-thatcher-waged-war-on-the-bbc/ (27. 11. 2025)
Noam, E. M. (1992). The Establishment of French Private television. Columbia Institute for Tele-Information. https://business.columbia.edu/sites/default/files-efs/imce-uploads/CITI/Working%20Papers/Working%20Papers%20T/The%20Establishment%20of%20French%20Private%20Television.pdf
Tila, C. (19. 11. 2025). Global internet penetration rate by region 2025. Statista. https://www.statista.com/statistics/269329/penetration-rate-of-the-internet-by-region/#:~:text=Internet%20penetration%20rate%20worldwide%202025,a%20leader%20regarding%20online%20penetration (27. 11. 2025)
Taust: Muižnieks, N. (02. 05. 2017). Public service broadcasting under threat in Europe – commissioner for human rights. Council of Europe. https://www.coe.int/en/web/commissioner/-/public-service-broadcasting-under-threat-in-europe (28. 11. 2025)
0 Comments