Autor: Luise Keller
Toimetaja: Karl-Richard Silla
Valeinformatsiooni mõiste
Tõepõhjata informatsiooni levitamine pole iseenesest midagi uut – kuulujuttude väljamõtlemine ja valeuudised teiste inimeste kohta on ilmselt sama vanad kui inimestevaheline suhtlus ise (Museum of Australian Democracy at Old Parliament House i.a.). Ka poliitika pole tõenäoliselt kunagi põhinenud puhtal tõel, isegi kui me seda uskuda tahaksime. Kuid sotsiaalmeediaajastul on valede levimise olemus muutunud: see on nüüd kordades kiirem ning laiahaardelisem (Aïmeur jt 2023, 29–30). Kuid mis valeinfo siis õieti on ja miks peaks see tavainimest tema igapäevaelus huvitama?
Kas osaliselt või täielikult tõepõhjata informatsiooni jagatakse teaduskirjanduses peamiselt kahte kategooriasse. Valeinfo (misinformation) on faktiliselt vale informatsioon, mida levitatakse enamasti kogemata, kuna seda on ise usutud. Desinformatsioon (desinformation) on aga meelega, tavaliselt kasu saamise eesmärgil loodud valedel põhinev uudis, pilt või muu infokild. Nende kahe mõistega on tihedalt seotud ka kuriinfo (malinformation), mille puhul on sisu justkui tõene, kuid kontekstist välja kistud või moonutatud, et kellegi mainet kahjustada või ise kasu saada. (Hussain ja Soomro 2023, 13–14)
Valeinfo mõju
Valeinfo levimises pole tegelikult midagi seletamatut – kes meist siis poleks sotsiaalmeedias kunagi näinud mõnda huvitavat pilti või videot ja seda automaatselt sõpradele jaganud, viitsimata selle tõesust kontrollida? Iga selline meemijagamine pole iseenesest ju eriti hull, kuid tänapäevases täielikus infokülluses muutub info tõesuse kontrollimine üha keerulisemaks. Üksikisiku tasandil ongi valeinfo leviku peamine soodustaja see, et sotsiaalmeedias on info algallikani jõudmine tihti keeruline. Asi muutub probleemseks siis, kui lisaks ilmselgelt valedele ja meelega kehvasti monteeritud naljapiltide ja -videote vahele satub ka mõni tõsisem ja usutav uudis, näiteks vaktsiinidest, droonidest või sellest, kuidas Rootsi vangide terved suguvõsad hakkavad Tartusse kolima (Uued Uudised 2025a).
Valeuudiste levimine tekitab ühiskonnas segadust mitmel viisil. Kuna selliseid lugusid leidub üha enam, hakkavad inimesed neid uskuma ja teevad selle alusel ka oma valikuid. Mõned sotsiaalmeedias kulutulena levima läinud väljamõeldised võivad mõjutada üksikisiku ostuotsuseid, valijakäitumist ja valimistulemusi. Valeinfost tulvil inforuum raskendab demokraatia toimimist ja soodustab polariseerumist, sest demokraatia üks peamiseid eeldusi on ühine faktiline alus mingite põhitõdede osas (Adams jt 2023, 1440).
Samuti külvab teadlikkus valeinfo ja desinformatsiooni olemasolust usaldamatust varem tunnustatud infoallikate suhtes, kuna valeinfo ja desinformatsiooni hulk on sotsiaalmeedias niivõrd suur ja võib tekkida tunne et ei saa mitte kedagi usaldada. See loob soodsa pinnase, mida saavad ära kasutada need, kes soovivad avalikku arvamust oma kasuks mõjutada (Morgan 2018, 39). Üks otseseimaid näiteid sellest on Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpi viha fake news’i vastu, mille raames nimetab ta pea igat endale sobimatut väljaannet valeinfo levitajaks (Downie Jr 2020). Kuigi usaldamatus nn peavoolumeedia vastu pole samuti uus, on Trump seda kõvasti võimendanud. Tema toetajad usuvad üsna pimesi igat väljaütlemist ja postitust, olgu need nii absurdsed kui tahes. Desinformatsioon ongi üks populistide peamisi tööriistu, mille abil murendada kodanike usaldust institutsioonide ja valitsuse vastu, näiteks veendes valijaid otseste valede abil või seades kahtluse alla vabade valimiste toimimise. Nii viis ka Ühendriikides Trumpi toetajate põhjalik desinformatsioonikampaania 2020. aasta valimistulemuste võltsimisest Kapitooliumi ründamiseni 6. jaanuaril 2021 (Starbird jt 2023).
Kuid loomulikult pole see lihtsalt USA-keskne probleem. Mäletate ehk isegi neid huvitavaid tehisintellektiga loodud videoid, mida Fideszi erakond Ungaris Peter Magyari maine kahjustamiseks levitas (EUPerspectives 2026). Eestis vaidlustasid mitmed opositsioonipoliitikud eesotsas Mart Helmega 2023. aasta valimistulemusi (Uued Uudised 2025b). Kuna Riigikogu valimised toimuvad vaid vähem kui aasta pärast, on praegu igati paslik aeg hakata mõtestama, millist reklaami ja videoklippi uskuda ja millist mitte.
Tarbija vs suurfirma
Kui räägitakse valeinfo levimisest ja levitamisest sotsiaalmeedias, keskendutakse liiga sageli tarbijatele, kuid tegelikult lasub vastutus ka internetiplatvorme haldavatel firmadel. Suurfirmadesse on koondunud enneolematult palju raha ja seega ka võimu, mis teeb nad sageli justkui puutumatuks (Morgan 2018, 39). Näiteks Meta Platforms (2025), kellele kuuluvad muuhulgas Facebook, Instagram ja Threads, kirjeldab, et Ameerika Ühendriikides kasutavad nad valeinfo tõkestamiseks peamiselt Community Notes lähenemist. Selle lähenemise raames peavad kasutajad ise märkama teiste inimeste postitustes valeinfot ning selle kohta märkusi tegema. Mujal maailmas kasutab Meta ka sõltumatuid faktikontrollijaid, kuid eesmärk on laiendada Community Notes ka teistesse riikidesse. Valeinfot sisaldavad postitused võetakse maha vaid siis, kui need ohustavad otseselt kellegi (füüsilist) tervist või sekkuvad valimistesse. Leebema meetmena ka piiratakse postituste levikut, kuid enamasti piirdutakse sellega, et “kogukond” lisab veidi konteksti ja sisu jäetakse üles. Meetodil on omad plussid, sest professionaalsed faktikontrollijad ei jõua kindlasti igasse gruppi ja iga postituse juurde. Samas tekib küsimus, mille alusel peaks teiste kasutajate tehtud parandusi usaldama.
Mida siis valeinfo tõkestamiseks teha saab?
Valeinformatsiooni laialdane levik on nurjatu probleem (wicked problem) millele puudub otsene ja lihtne lahendus. Siiski toon välja kaks suunda, milles mõelda, et tegutseda internetis natukenegi teadlikumalt. Esiteks on suur kasu sellest, kui probleemist rohkem rääkida ja sellele tähelepanu juhtida. Rääkida nii oma sõprade kui ka näiteks vanavanematega, et kõike ei tasu uskuda ega jagada. Enne iga postituse jagamist ei ole küll võimalik ega vajalik põhjalikku faktikontrolli teha, kuid tasub mõelda, kellele see saadetakse ja mis teemasid see puudutab. N–ö raskemate teemade (sõda, pandeemia, poliitika) puhul võiks enne postitamist või jagamist teha hetkeline paus ja mõelda, kas see info toob pigem kahju või kasu. Nii on võimalik natukenegi vähendada tempot, millega sotsiaalmeedias info tekib ja levib, ning sellestki on juba abi.
Teiseks, ei tasu unustada suurfirmade ja algoritmide mõju ning vastutust. Eesti firmadest tuleks au anda Delfile, kes avaldab paljude levima hakanud valearusaamade ümber lükkamiseks Faktikontrolli rubriigis sisukaid ülevaateid. Seega soe soovitus Delfi Faktikontrolli rohkem lehitseda. Kuigi üksi tundub raske midagi saavutada, võib infosõda võita, kui üha rohkem inimesi teadvustab valeinformatsiooni ohtlikkust.
Kasutatud materjalid
Adams, Z., Osman, M., Bechlivanidis, C., & Meder, B. (2023). (Why) Is Misinformation a Problem?. Perspectives on psychological science : a journal of the Association for Psychological Science, 18(6), 1436–1463. https://doi.org/10.1177/17456916221141344
Aïmeur, E., Amri, S. & Brassard, G. (2023). Fake news, disinformation and misinformation in social media: a review. Soc. Netw Anal. Min. 13(30). https://doi.org/10.1007/s13278-023-01028-5
Downie jr, Leonard (2020). The Trump administration and the media. Committee to Protect Journalists. Kasutatud 28.06, https://cpj.org/reports/2020/04/trump-media-attacks-credibility-leaks/
EUPerspectives (2026). Hungary’s election is flooded with AI deepfakes — and nobody is stopping them. Kasutatud 28.06, https://euperspectives.eu/2026/04/hungarys-election-is-flooded-with-ai-deepfakes-and-nobody-is-stopping-them/
Hussain, M. & Soomro, T.R. (2023). Social Media: An Exploratory Study of Information, Misinformation, Disinformation, and Malinformation. Applied Computer Systems, 28(1), 13-20. https://doi.org/10.2478/acss-2023-0002
Meta (2025). Our approach to misinformation. Transparency Centre. Kasutatud 29.06, https://transparency.meta.com/features/approach-to-misinformation/
Morgan, S. (2018). Fake news, disinformation, manipulation and online tactics to undermine democracy. Journal of Cyber Policy, 3(1), 39–43. https://doi.org/10.1080/23738871.2018.1462395
Museum of Australian Democracy at Old Parliament House (i.a.). THE HISTORY OF MISINFORMATION AND DISINFORMATION. Kasutatud 27.06, https://moadoph.gov.au/explore/democracy/the-history-of-misinformation-and-disinformation
Starbird, K., DiResta, R., & DeButts, M. (2023). Influence and Improvisation: Participatory Disinformation during the 2020 US Election. Social Media + Society, 9(2). https://doi.org/10.1177/20563051231177943
Uued Uudised (2025a). Noored on mures Tartu turvalisuse pärast, kui sinna saabuvad Rootsi vangid. Uued Uudised – Arvamus. Kasutatud 29.06, https://uueduudised.ee/noored-on-mures-tartu-turvalisuse-parast-kui-sinna-saabuvad-rootsi-vangid/
Uued Uudised (2025b). Mart Helme: olen veendunud selles, et 2023. aasta valimised on võltsitud. Uued Uudised – Eesti. Kasutatud 29.06, https://uueduudised.ee/mart-helme-olen-veendunud-selles-et-2023-aasta-valimised-on-voltsitud/
Disinformation: 10 steps to protect yourself and others | Topics | European Parliament. (2025, May 6). Topics | European Parliament. https://www.europarl.europa.eu/topics/en/article/20250603STO28720/disinformation-10-ste
0 Comments