Seoses tänavuste Riigikogu valimiste strateegilise loomusega (kas valitsuse moodustavad Reformierakond või Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) on noorte valimisaktiivsus erilise tähtsusega, ent selleks, et noorema põlvkonna valima tulek oleks põhjendatud, on vaja neile head esindust – rohkem noori poliitikas. Selleks anname täpsema ülevaate, milline on noorte esindatus Eesti poliitilisel maastikul. Antud artiklis on noored kandidaadid kuni 26-aastased (on 26-aastased 05.03.2023 seisuga). Joonised on tehtud Delfi projekti “Noorekiht” välja toodud kandidaatide nimekirja põhjal (Mooste & Malts 2023).
Lühidalt, noorte kandideerimine poliitikas on väike – 2023. aasta Riigikogu valimistel osaleb 47 noort, samas kui valimisealisi noori (vanuses 18 kuni 26) on Eestis 125 000 ringis (Statistikaamet, 2022).
Valimistel kandideerib 968 inimest, mis tähendab, et noored moodustavad kõikidest kanditaadidest vähem kui 5%.
Enim kandideerib Riigikokku noori Parempoolsete seas – 13 noort kandidaati. Teisel kohal on Rohelised kaheksa noorega. Siinkohal tuleb ära märkida, et erinevalt Parempoolsetest ei ole Rohelised väljas täisnimekirjaga. Viimasel kohal on Isamaa, kus kandideerib vaid üks noor.
Joonis 1. Noorte kandidaatide jaotus erakonniti. Allikas: (Mooste & Malts 2023).
Joonis 2. Noorte kandideerimine ringkonniti Allikas: (Mooste & Malts 2023).
Erinevate valimisringkondade arvestuses on populaarsemad Järva-ja Viljandimaa (ringkond nr 8) ning Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa (ringkond nr 2). Mõlemast ringkonnast üritab Riigikokku pääseda kaheksa noort kandidaati. Vähim kandideerib noori Lääne- , Hiiu-, ja Saaremaa ning Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonnas (vastavalt ringkonnad nr 6, 5 ja 9) – üks noor kandidaat igas ringkonnas.
Sooline jaotumine näitab meeste ülekaalu. Kõikidest kandideerivadest noortest moodustavad mehed umbes 59%, kui naised moodustavad 41%. Erakonniti on näha naiste suurt osakaalu Roheliste ridades, kus kaheksa noorest kandidaadist viis on naised. Vähim on võrdõigsust Isamaa ridades, kus ainuke vanuseliselt sobiv kandidaat on mees. Samuti Eesti 200 ridades kuni 26.a noored on kõik meessoost. Erakonna kohta, mis lubab olla liberaalne ja uuendusmeelne, ei ole see kindlasti progressiivne.
Joonis 3. Noorte kandidaatide jaotumine sooliselt. Allikas: (Mooste & Malts 2023).
Kuidas kavatseb väga väheste noorte kandidaatidega erakond kõnetada noort, kui nende ridades pole peaaegu üldse noori kandideerimas ning ainuke noortele suunatud programmi punkt on suuremad peretoetused. Toetutakse püsivale valijaskonnale, kes on keskealised ja vanemad, kuid mingi hetk kaovad ka nemad.
Erakonna tulevikuvisioon on puudulik ja laisk, kui toetutakse seisukohale, et noortega seotud teemasid pole mõtet kaasata, kuna valimisaktiivsus selles sihtrühmas on hetkel madal. Lisaks ei mõelda sellele, kuidas samastuda praeguse noore valijaga ja saada ta oma alaliseks valijaks.
Sarnast teemat uurinud töödes (Chou et al. 2021 ja McLean & Ono, 2021) kirjutatakse, et noorte esindatus ja selle läbi ka osalus on väike. Erinevate gruppide ebavõrdne esindatus ei ole noorele valijale meeldiv, sest on tunda, et nende huvide eest ei seista. Antud töödes selgus, et uuritavates riikides (Austraalia) on eelkõige esindatud vanem elanikkond. Noorte madal osalus poliitikas on seletatav läbi erinevate faktorite nagu koduriigi eelnev demokraatlik kogemus, vanemate poliitiline aktiivsus, koolis õpetatav arusaam poliitikast ja selle toimimisest, sotsiaalne keskkond ja majanduslik taust.
On tekkinud nõiaring, kus noori motiveeriks aktiivsemalt osalema see, kui nad näeksid teist noort poliitikas osalemas, ent neid, kes kandideerivad, on hetkel vähe. Noor sooviks valida samaealist, kuid tal puudub kandidaat, kellele hääl anda (Chou et al. 2021). Noorte mittevalituks osutumist saaks näha ealise diskrimineerimisena, sest valija peab nooremat kandidaati naiivseks või kogenematuks. Põhjendatakse sellega, et noortel on veel aega kogemusi saada ja kui nad vanemad on, siis on aega küll poliitikast osa võtta (McLean & Ono 2021). Pikemas perspektiivis ei ole tegu jätkusuutliku viisiga kaasata noori poliitikasse, sest see vähendab nende huvi valimiste ja kohalikus poliitikas osalemise vastu.
Praegune Riigikogu on kesk- ja vanemaealiste mehe nägu, seega on vaja kaasata noori ja progressiivseid, et saaks jätkuda areng – tähelepanukoht on just rohe- ja võrdsuspoliitika. Noorem põlvkond ja nende ideed rikastaksid parlamenti.
Tulevikku vaadates peab ühiskonnas laiemaks arutelu teemaks tulema noorte osaluse määr poliitikas. Eelarvamus, et noored ei vali ainult sellepärast, et neile ei paku poliitika huvi, ei vasta tõele. Suurim probleem praegu on noorte väike esindatus, mis pärsib valimisaktiivsust. Lisaks sellele on noorte kandidaatide jaotumine erakonniti, sooliselt ja regionaalselt väga ebaühtlane. Noore põlvkonna valimisaktiivsus ja nende esindatus valimistel on tihedalt seotud. Mis on sisukad ja jätkusuutlikud lahendused selle muutmiseks? Kuidas anda noortele tugev pagas poliitilisel maastikul orienteerumiseks ning propageerida poliitilist aktiivsust?
Eelnevatest keerulisem küsimus on miks noored ei kandideeri ja mis takistab neid kandideerimast. Kes, mil määral ja kuidas peaks kandidatuuri tiivustama? Ja mis on riigi roll selles küsimuses? Sealt edasi arendades, milline on naiste, rahvus- ja seksuaalvähemuste noorte hulk kandidaatide seas? See on probleemikoht ka üldiselt valimistel kandideerivate inimeste seas.
Riigikogu valimiste lõpuni on vaid paar päeva. Tänavustel valimistel, arvestades praegust olukorda maailmas, on väga suur kaal ning see ei mõjuta ainult järgmist nelja aastat sisepoliitikas vaid Eesti positsiooni tulevikus. Kui Sa ei tea, keda valida, siis loe hiljuti Poliitikalaboris välja antud artiklit selle kohta (Kuidas targalt valida ja mida teha kui häid valikuid pole?). Julgustame kõiki minna valima, sest iga hääl on kaaluga. Ära lase kellelgi teisel otsustada sinu ja Eesti saatuse üle!
Toimetanud Ruth Sisask
Kasutatud allikad:
Chou, M., Pruitt, L. & Dean, L. 2021. “Too young to run? Young political candidates and the 2020 Victorian local government elections” Australian Journal of Political Science 56 (4): 428 444.
Mooste, K. & Malts, K. 2023. “29 alla 29-aastast noorpoliitikut. Kes on riigikogusse pürgivad tulevikutegijad?” 3. veebruar. https://www.delfi.ee/artikkel/120132330/valimiste-noorekiht-29-alla-29-aastast-noorpoliitikut-kes-on-riigikogusse-purgivad-tulevikutegijad (külastatud 21 veebruar, 2023).
McClean, C. T. & Ono, Y. 2021. “Too young to run? Voter Evaluations of the age of candidates.” University of Michigan Center for Japanese Studies: 1-55.
Statistikaamet. 2022. “Noorteseire”. https://juhtimislauad.stat.ee/et/noorteseire-6/kogu-eesti-1 (külastatud 3 märts, 2023)
Selart, L. & Selart, R. 2023. “Strateegiline valimine – kuidas valida targalt ja mida teha kui häid valikuid pole,” 20. veebruar. https://rtselts.ee/eksperiment/riin-selart-ja-niina-jarvsoo-eksperiment-erakondadega-pollul-kuidas-suhtuvad-erakonnad-noortesse-valijatesse/ (külastatud 2 märts, 2023).
